1-10-4364 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2010, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-4364 (10240101469) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtu
§ 25
lg 1, 2 järgi, kiirmenetluses lühimenetluse korras Prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav D.D Elukoht xxx, isikukood xxx; kodakondsus: xxx, töökoht: xxx Varasem karistatus: väärteokorras karistatud 27-l korral; kriminaalkorras karistatud 10-l korral Kaitsja Vandeadvokaat Galina Tšelnokova RESOLUTSIOON Tunnistada D.D süüdi KarS §
§ 25lg 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada D.D vangistusega 4 (neli) kuud. Kohaldada KarS § 65 lg 2 ning suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.06.2008.a. otsusega nr 1-08-6794 mõistetud karistuse, s.o 1 (üks) aasta võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 1
(6)1-10-4364 Kohaldada D.D suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest, s.o 06.04.2010.a. Mõista D.D-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2730 (kaks tuhat seitsesada kolmkümmend) krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 780 (seitsesada kaheksakümmend) krooni. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „D.D , 1-10-4364 , menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
- aprillist 2010.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
- aprillist 2010.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu D.D süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes süsteemaateliselt paneb toime vargusi, taas 06.04.2010.a kella 13.10 paiku, viibides xxx asuva OÜ Maxima Eesti kaupluse müügisaalis, võõra vallasasja omandamise eesmärgil püüdis varastada 0,5 l pudeli viina Ozone maksumusega 105 krooni, millega väljus kassa turvaväravast, jättes kauba eest maksmata, kuid oli kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud. Oma tegevusega pani D.D toime süstemaatilise võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t. KarS §
§ 25lg 1, 2 ettenähtud kuriteo.
II Kohtuistung Kohtuistungil D.D tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega kiirmenetluses lühimenetluse sätete kohaldamisega, enda ülekuulamist ei soovinud. Süüdistatava kaitsja G. Tšelnokova leidis, et süüdistus on põhjendatud, peamine on karistuse küsimus. Kaitsja tõi välja selle, et pudel viina tagastati kauplusele, see oli terve ning mingit 2
(6)1-10-4364 kahju ei tekitatud Maxima poele. Kaitsja nendib, et tema kaitsealuse minevik ei ole tõesti ilus, aga ta töötab käesoleval ajal ametlikult, omab sissetulekut, tal on perekond ja kaks alaealist last. Kuritegu ei ole avalikkusele ohtlik. Kaitsja leiab, et D.D võib karistada rahalise karistusega, mida D.D on nõus maksma. Kui ta võetakse vahi alla, siis perekond satub raskesse materiaalsesse olukorda. Kaitsja palub mõista D.D-le rahalise karistuse ja mitte karistada teda vangistusega. Prokurör leidis, et ei esine ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. D.D on väärteomenetluse korras karistatud 27-l korral ja 10-l korral kriminaalmenetluse korras. Varguskatse pani ta toime katseaja jooksul, see ei ole esimene kuritegu, mille ta pani toime katseajal. 2009.a. pani ta ka toime kuriteo katseajal, siis sai ta rahalise karistuse, mis ei mõjunud. Vaatamata sellele, et süüdistatav ametlikult töötab, ei näe prokurör võimalust taotleda talle täna rahalist karistust, kuna maksmata rahatrahve on juba üle 70 000 krooni. Prokurör palus tunnistada D.D süüdi KarS §
§ 25lg 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. Kr
MS § 238 lg 2 alusel palus ta vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada D.D vangistusega 4 kuud. Prokurör leidis, et kohaldada tuleks KarS § 65 lg 2 ning suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 17.06.2008.a. otsusega nr 1-08-6794 mõistetud karistuse, s.o 1 aasta võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: - tunnistaja xxx ülekuulamise protokolli (tl 1-3); Maxima Eesti OÜ 06.04.2010.a. avalduse (tl 9); kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 20-22). III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis järeldusele, et D.D süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt ja mis jäi katse staadiumi, s.t. kuriteos KarS §
§ 25
lg 1, 2 järgi on tõendamist leidud ning on eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. D.D süüdistatakse selles, et ta olles isik, kes süsteemaateliselt paneb toime vargusi, taas 06.04.2010.a kella 13.10 paiku, viibides xxx asuva OÜ Maxima Eesti kaupluse müügisaalis, võõra vallasasja omandamise eesmärgil püüdis varastada 0,5 l pudeli viina Ozone maksumusega 105 krooni, millega väljus kassa turvaväravast, jättes kauba eest maksmata, kuid oli kaupluse turvatöötaja poolt kinni peetud. Objektiivsest küljest seisneb vargus võõra vallasasja äravõtmises. Asja äravõtmine ehk hõivamine kui varguse objektiivne koosseis sisaldab kolme elementi: a) võõra valduse lõpetamist; b) uue valduse kehtestamist; c) valduse ülekandumist, mis seisneb valduse murdmises ehk valduse üleminekus senise valdaja nõusolekuta. Valdus on kehtestatud, asi 3
(6)1-10-4364 ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Subjektiivsest küljest eeldab vargus tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Asja ebaseadusliku omastamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust asja ebaseadusliku omastamise suhtes. Varguse kvalifikatsioonid sisalduvad lõike 2 erinevates punktides: p 7 varguse toimepanemine süstemaatiliselt - Riigikohus on 20.04.2009.a. lahendis 3-1-187-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. D.D poolt varguse objektiivse koosseisu täitmist tõendavad tunnistaja xxx ütlused, mille kohaselt oli ta 06.04.2010.a. teenistuses kaupluses Maxima aadressil: Mõisa 8, Narva, kus ta töötab turvatöötajana. Tema ütluste kohaselt teostas ta 13.00 paiku videojärelevalvet valveruumis ning sel ajal märkas monitoril, et noormees, kelle nimi oli D.D , võttis ühe 0,5 l pudeli viina OZONE, pani selle ostukorvi ja läks kassa suunas. Seejärel läks kassast eemale, astus kondiitritoodete osakonda, kus kolme väikesaia võttes peitis pudeli viina jope sisetasku, seejärel tuli jälle kassa juurde, kus pani kassalindile väikesaiu, maksis nende eest raha, siis läks kassast mööda. Nimetatud tegevusega lõpetas D.D OÜ Maxima Eesti valduse, kehtestas uue valduse. Kuna turvatöötaja sekkumisel ei saavutanud D.D vallasasja üle võimu, siis jäi vargus katse staadiumi. Varguse katse toimepanemist 06.04.2010.a. kl 13.10 D.D poolt kinnitab ka Maxima Eesti OÜ avaldus, milles palutakse alustada õigusrikkumise menetlust Maxima Eesti OÜ kaupluse Maxima, aadressil Mõisa 8 meeskodaniku D.D Sergey suhtes seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega. D.D-le inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmist tõendavad ka tema enda ütlused, mille kohaselt pani ta toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Kahtlustuse kohta selgitab ta, et võttis poest peale saiakeste veel pudeli viina, mille pani jope põuetasku. Kui ta läks kassa juurde, siis maksis saiakeste eest, viina kassalindile ei pannud. Kui ta jõudis kassa taha, siis turvamees pidas ta kinni ja kutsus valveruumi. Seal tema palvel võttis süüdistatav pudeli välja. Ka kohtuistungil tunnistas D.D ennast KarS §
§ 25lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi.
Karistusregistri teatise kohaselt on D.D karistatud Viru Maakohtu Narva Kohtumaja 21.06.2007.a. otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 alusel vangistusega 6 kuud. Ida Politseiprefektuuri 11.05.2009.a. otsusega karistati teda KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni ja Ida Politseiprefektuuri 02.07.2009.a otsusega KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 1200 krooni. Seega esineb D.D teos varguse kvalifikatsioon, s.o varguse toimepanemine süstemaatiliselt. Kohus leiab, et süüdistatav pani KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt pane isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 4
(6)1-10-4364 IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine, samuti puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelistena teise astme kuriteo. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04 ja nr 3-1-1-99-06). Karistuse mõistmisel arvestab kohus seega ka D.D varasemat karistatust ning ka süüdistatavate süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka seda, et D.D pani kuriteo toime katseajal ning, et ta on väärteokorras karistatud 27-l korral ning kriminaalkorras karistatud 10-l korral. Eeltoodu näitab seda, et ta pole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ning on jätkuvalt kuritegelikult aktiivne. KarS §
§ 25
lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Arvestades D.D poolt võlgnetavate trahvisummade suurust (ca 70 000 krooni), mida ta ka ise kohtuistungil kinnitas, siis ei ole kohtu arvates karistuse eesmärke võimalik täita mõistes talle rahalise karistuse. Kuivõrd D.D-le inkrimineeritav kuritegu jäi katse staadiumisse ning varaline kahju puudub, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib vaatamata tema korduvale karistatusele mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt allapoole jäävana. Selleks, et ta edaspidi sooviks elada õiguskuulekalt ja hoiduks kuritegude toimepanemisest peab kohus põhjendatuks karistada teda 6- kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähenda D.D mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista talle lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 4 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus arvesse võttes Viru Maakohtu 17.06.2008.a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistust, s.o 1 aasta. Ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista D.D-le 1 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega hakata lugema alates 06.04.2010.a. 5
(6)1-10-4364 Kohus leiab, et D.D suhtes ei esine eelduseid üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohus leiab ka, et D.D suhtes pole otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist. Samuti oleks mõistetud vangistusest D.D tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et D.D karistust tuleb kergendada ja arvestada karistuse mõistmisel kahju puudumist ning seda, et tema perekond satub reaalse vangistuse kohaldamisel raskesse materiaalsesse olukorda. Riigikohus on otsustes nr 3-1-1-60-01 p 9.1 ja nr 3-1-1-8104 leidnud, et varastatu väärtus näitab kuriteoga tekitatud kahju suurust, seega ka kuriteo raskust ning kurjategija süü suurust. Kohus märgib aga, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud D.D tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. D.D pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Pannes toime katseajal uue kuriteo pidi ta arvestama sellega, et talle mõistetakse reaalne vabaduskaotus, mille tõttu võib tema perekond sattuda raskesse majanduslikku olukorda. V Menetluskulud Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 , 179 lg 1 p 2 ja 256 5 lg 2 alusel kuulub D.D-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 3300 krooni. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 2565 lg 1 p 2, 2565 lg 2, 311, 313, 315. Mari-Liis Avikson Kohtunik 6
(6)