lg 2 alusel karistuseks mõistetud 10 kuu vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada prokurörile ja allkirja vastu E.J-ile. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 ja
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD E.J on kriminaalkorras karistatud 9-l korral. Käesoleval ajal kannab E.J talle 08.02.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistust. 2 08.02.2010.a Harju Maakohtu kohtuotsusega lühimenetluses karistati E.J KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 1 aasta 3 kuu vangistusega;
lg 2 alusel jäi karistuseks 10 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks 13.01.2010.a. E.J-i toimepandu on käsitletav II astme kuritegude toimepanemisena. 01.09.2010.a kohtuistungil avaldas E.J soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. E.J on talle karistuseks mõistetud 10 kuust vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.J on kriminaalkorras karistatud kokku 9-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Esimest korda karistati E.J kriminaalkorras 1995.a. Sellele järgnevalt on E.J vabaduses viibitud lühikesi ajavahemikke kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks. Käesoleval ajal kannab E.J karistust 7 varguse toimepanemise eest. Vangistuse ajal on E.J ditsiplinaarkorras karistatud 2-l korral, mõlemal korral 5 ööpäeva arestiga. Esimest korda karistati E.J distsiplinaarkorras selle eest, et ta karjus ja sõimas ebatsensuursete sõnadega valvurit. Teist korda karistati E.J distsiplinaarkorras selle eest, et ta kambri läbiotsimise ajal lahkus talle määratud alalt. Kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on E.J narkosõltlane, enne vangistust tarvitas amfetamiini igapäevaselt; narkootikumide tarvitamist alustas 18-aastaselt (amfetamiin, kokaiin, hiljem ka heroiin); iseseisva toimetuleku oskus puudub, kuriteod toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, eeldatavalt narkosõltuvuse rahuldamiseks; vabaduses olles käis keskmiselt 2 korda nädalas kasiinos; tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Narkosõltuvuse olemasolule viitab selgelt ka karistusregistri teatiselt nähtuv selle kohta, et E.J on karistatud väärteomenetluse korras narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15-1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest. 01.09.2010.a kohtuistungil tunnistas E.J enne vangistust igapäevaselt amfetamiini tarvitamist, kuid tema hinnangul ei ole tegemist narkosõltuvusega ja midagi ette võtta ei ole vaja, piisab kui lihtsalt töötada; vangistusest soovibki vabaneda ennetähtaegselt selleks, et endale tööd leida, kuna sügisel olevat töö leidmine kergem kui talvel. Vangistuse ajal ei ole E.J osalenud üheski sotsiaalprogrammis ja resotsialiseeruvaid tegevusi E.J-i osavõtul toimunud ei ole. Vangistuse ajal on jäänud uue kuriteo toimepanemise riskid maandamata. 2 3 Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud E.J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. E.J-i käitumisest vangistuses viibides (2 kehtivat distsiplinaarkaristust raskete distsiplinaarsüütegude eest) ei nähtu tema asumist seaduskuulekale teele. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on E.J-ist lähtuvad uute kuritegude toimepanemise riskid kõrged. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on kinnipeetav E.J-ist lähtuv mittevägivaldsete kuritegude toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 73%. Teiste isikute turvalisuse kaitseks on põhjendatud jätta E.J vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, kuna temast lähtub jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Ainuüksi asjaolu, et vangistuse järgselt on lubanud vanemad E.J elada nende elukohas, ei anna külladast ja piisavat alust E.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtule esitatust ja avaldatust ei kujunenud kohtul arusaama, et E.J oleks teinud käesolevast vangistusest enda jaoks järelduse, elada oma elu edasiselt õiguskuulekalt. E.J-ile on antud piisavalt võimalusi oma käitumismustri muutmiseks – kuritegeliku eluviisi lõpetamiseks ja oma elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks, sealhulgas on tema suhtes kohaldatud ka tingimisi vangistusi ja vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. E.J on jätnud need võimalused kasutamata ja jätkanud vabaduses narkootiliste ainete tarvitamist ja uute kuritegude toimepanemist. Kuna E.J on enamuse enda karistustest vanglas ära kandnud ja ta oli käesolevas kriminaalasjas vargusi (kokku 7) toime pannes täielikult teadlik, et ülimalt suure tõenäosusega karistatakse teda nende eest vangistusega, siis tulebki tal enda karistus vangistuses lõpuni ära kanda. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.