Kriminaalasi nr 1-09-14572 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14 september 2010 a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-14572 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kohus Z.B kahtlustavana kinnipidamise aja 1011.07.2009.

a, s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kandmata karistus on 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui Z.B 2- 1

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsus jõustus 28.09.

1. a. 13.05.
2. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande Z.B kohta, milles tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt eirab Z.B temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas ja ei taotle luba elukohast lahkumiseks. Peale kohtuotsust 09.10.
3. a tegi Z.B avalduse kriminaalhoolduse ümbermääramiseks Jõgevale, põhjuseks elamaasumine aadressilxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Elukoha kontrolli tulemusena selgus, et ümbermääramine on põhjendatud, sest korteri valdaja xxxxxxxxxxxxxandis oma kirjaliku nõusoleku, et Z.B võib tema juures elada. Kriminaalhoolduse teostamine esimestel kuudel kulges eesmärgipäraselt. Olukord muutus, kui Z.B ei ilmunud 17.03.
4. a registreerimiskohustust täitma.
5. märtsil helistas ta Tamsalust Jõgeva talitusse ja teatas, et on haige. Korduvkutse oli eelnevalt saadetud, et ta ilmuks kriminaalhooldaja juurde 16.04.
6. a, kutse tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. 27.04.
7. a toimunud kodukülastuse käigus ei olnud võimalik korterisse pääseda, naabrinaise sõnul ei ole tema Z.B kirjeldustele vastavat meest juba pikemat aega näinud. Kriminaalhooldaja võttis kontakti Tapa ja Rakvere haiglaga, kuid sealt ei leidnud jälge selle kohta, et Z.B oleks
8. a märtsis olnud seal ravil või talle oleks vältimatut abi osutatud.14.04.
9. a Korrakaitseosakonna andmetel on info selle kohta, et Z.B on 11.02.
10. a karistatud väärteokorras, kuna tegi vale väljakutse politseisse. Kriminaalhooldaja korraldusel teostas politsei 05.05.
11. a kontrolli Z.B varasemas elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elab hooldusaluse ema. Politsei andmetel selgus, et Z.B oli viibinud sugulaste juures, kuid seal tekkinud arusaamatuste tõttu lahkunud teadmata suunas. Politsei abiga õnnestus kriminaalhooldajal saada kontaktnumber, mille kaudu otsitu kohta infot saada. Selgus, et vastajaks oli meesterahvas, kes oli Z.B mõned päevad tagasi näinud, kuid rohkem ei teadnud midagi. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 31.05.
12. a. Süüdimõistetu kohtuistungile ei ilmunud. Kohtul ei õnnestunud süüdimõistetule kohtukutset kätte toimetada. Tema kriminaalhoolduse ajaks määratud elukohast xxxxxxxxxxxx linnas tagastati kohtukutse märkega „ei ela antud aadressil“. Kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi esitas 31.05.
13. a kohtule taotluse Z.B vahi alla võtmiseks. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning KrMS § 130 lg 5, § 140 lg 1 ja § 429 lg 1 p 1 kohaselt kuulutas Z.B agaotsitavaks ja kohaldas tõkendina vahistamist. 10.08.2010.a süüdimõistetu tabati Tallinnas ja vahistati. 07.09.2010.a kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et on rikkunud talle katseajaks määratud kontrollnõudeid. Ta lahkus enda elukohast, millisel kriminaalhooldus toimus ja ei täitnud ka registreerimiskohustust. Esialgu oli ta kriminaalhooldusosakonda ka helistanud, kui ta oli haige ja ei saanud kohale tulla. Talle määrati uus aeg, kuid ka siis ta ei ilmunud kohale. Edasi oli ta asunud Tallinnasse elama, kuna sai seal tööd. Ta kavatses sellest ka kriminaalhooldajat teavitada, kuid ei saanud, kuna viimane oli puhkusel. Z.B olevat võtnud ühendust Jõgeva politseinike Annika Riisalu ja Veiko Kõrega, kellel käskis kriminaalhooldajale öelda, et ta ei saa Jõgeval kohale tulla, tuleb kui saab. Ka politseist olevat talle öeldud, et tuleb 2

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada Z.B suhtes kergemaid meetmeid, s.o katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. Z.B on rikkunud esmaseid kontrollnõudeid, s.o ta ei ilmunud registreerima ja lahkus elukohast, millega tegi võimatuks kõigi

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise.

Lisaks nähtub kohtuistungil tuvastatust, et ta asus ennast aktiivselt varjama, muretsedes endale võõra nimega isikutunnistuse ja teda on alust kahtlustada katseajal toime pandud korduvates uutes kuritegudes. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-dest 427 ja 432 Kohtunik: 3