lg 2 p 8 järgi kokkuleppementluse Prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav K.B Kriminaalasi elukoht: XXXX; isikukood: XXX Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral - 31.03.2010. a Viru Maakohtu otsusega
lg 1 järgi 4 kuuse vangistusega
alusel tingimisi katseajaga 3 aastat; väärtegude toimepanemise eest karistamata tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 04.04.2011. a vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.B
lg 2 p 8 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja
a kohtuotsusega nr 1-10-4066 mõistetud 3 (kolme) kuu 15 (viieteistkümne) päeva pikkust vangistust käesolevaga otsusega mõistetava vangistuse arvelt ja mõista K.B-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest jääb K.B 3 kuu 15 päeva vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks Viru Maakohtu 31.03.2010. a kohtuotsusega nr 1-10-4066 määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 4 kuud 15 päeva vangistust jätta K.B suhtes
lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolm) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista K.B-lt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 702 (seitsesada kaks) eurot 39 senti S.S. (a/a XXX Swedbank) kasuks ja 842 (kaheksasada nelikümmend kaks) eurot 14 senti T.T. (a/a XXX Swedbank) kasuks. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Valge & Uiga kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti, advokaat Marina Valge poolt K.B-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista K.B-lt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu 95 (üheksakümmend viis) eurot 88 senti. Jätta sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 senti välja mõistmata. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et K.B on õigus menetluskulud summas 95,88 eurot tasuda ositi 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu K.B süüdistatakse selles, et tema 25.11.2008.a. ajavahemikul kella 16.20 – 20.00 viibides Tartus XXX asuvas korteris, tungis praokil ja lukustamata toaukse avamise teel sisse S.S. poolt üüritavasse tuppa ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära S.S. kuuluva sülearvuti HP Pavilion DV2615 väärtusega 702,39 eurot (s.o 10990 EEK) ning tungis praokil ja lukustamata toaukse avamise teel sisse T.T. e poolt üüritavasse tuppa ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära T.T. ele kuuluva sülearvuti MicroLink seerianumbriga N760vn7-011 väärtusega 784,62 eurot (s.o 12276,68 EEK) ja ühiselt kasutatavast koridorist T.T. ele kuuluvad botased Adidas väärtusega 57,52 eurot (s.o 900 EEK). Vargusega tekitas ta S.S. varalist kahju 702,39 eurot ja T.T. ele varalist kahju 842,14 eurot. Sellega pani K.B toime
lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud sissetungimisega. Kannatanu S.S. on esitanud tsiviilhagi summas 702,39 eurot ning kannatanu T.T. on esitanud tsiviilhagi summas 842,14 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 2 p 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale K.B-le karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 ja 64 lg 1 järgi mõista K.B-le liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, suurendades osaliselt K.B-le Viru Maakohtu 31.03.2010.a. kohtuotsusega nr 1-10-4066 mõistetud lõplikku karistust, s.o 3 kuu 15 päeva pikkust vangistust käesolevaga mõistetava vangistuse võrra ja mõista K.B-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust. Mõistetud liitkaristusest jääb K.B karistus 3 kuu 15 päeva vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 31.03.2010.a. Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-10-4066 määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa, s.o 4 kuud 15 päeva vangistust jätta K.B suhtes
lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3-aastase katseaja jooksul, milline katseaeg hakkab
lg 1 alusel kulgema alates kohtulahendi kuulutamisest, toime uut tahtlikku kuritegu. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et K.B on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse K.B süüdi tunnistada
Kannatanud S.S. ja T.T. on esitanud K.B vastu tsiviilhagid. Süüdistatav on hagid õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagid kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. K.B poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 5 ja 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76,70 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. K.B tunnistati Viru Maakohtu 31.03.2010. a otsusega süüdi kuritegudes, mis olid toime pandud 2009. a märtsis. Käesolev süüdistus hõlmab kuritegusid, mis on toime pandud juba 2008. a sügisel. Menetleja on jätnud kasutamata KrMS § 216 lg 1 p-st 2 tuleneva võimaluse ühendada K.B kriminaalasjad üheks menetluseks. Kuna K.B kriminaalasju menetleti eraldi temast mittetulenevatel põhjustel, ei ole õigustatud käesolevas asjas teistkordne sundraha väljamõistmine. Juhul kui K.B kõiki kuritegusid oleks menetletud koos, oleks tal tulnud
§-s 179 sätestatud sundraha tasuda vaid ühel korral. Seega tuleb jätta käesoleva otsusega sundraha välja mõistmata. Arvestades K.B sissetulekuid, milleks on töötasu 270 eurot kuus, tuleb õigusabikulude tasumine ajatada KrMS § 180 lg 3 alusel kolmele kuule, kuna kogu summa korraga tasumine käib talle üle jõu. Ingeri Tamm Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.