Obsah (8)

§ 199§215§ 274§64§329§331§ 202§ 56

1-11-2552 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2011 Tallinnas 1-11-2552 Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär

§ 199lg 2 p.

8, 9 lühimenetluses; Vahur Verte Julia Zautina H.Z isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, 8 klassi, ei tööta, elukoht: xxx, hetkel asub Vanglas, kriminaalkorras varem karistatud kaheksal korral, alates 16.12.2010.a kohaldatud tõkendit - vahistamine; - Harju Maakohtu 04.12.1996 otsusega mõisteti KrK §139 lg 2 p 1,2,3 alusel vabadusekaotus 2 aastat; - Harju Maakohtu 06.10.1998 otsusega mõisteti KrK §195 lg 2, KrK §115'1 ja KrK §118 lg l alusel vabadusekaotus 3 aastat; - Harju Maakohtu 30.11.1998 otsusega (liidetud) mõisteti KrK §139 lg 2 p l, 2, 3 ja KrK §197 lg 2 p 1, 2 alusel vabadusekaotus 4aastat; - Tallinna Linnakohtu 26.02.2002 otsusega (liidetud) nr 1/1-3007/01 mõisteti KrK §197 lg 2 p 1, 2 alusel vabadusekaotus l aasta ja 6 kuud. Lõplikuks karistuseks KrK §41 alusel mõisteti vabadusekaotus 2aastat ja 6 kuud. - Harju Maakohtu 10.09.2003 otsusega (liidetud) mõisteti

§215

lg 2 p l alusel ja

§ 274

lg l alusel karistuseks

§64lgl alusel vangistus 4 aastat.

- Harju Maakohus; Liivalaia kohtumaja, 22.09.2006 otsusega (liidetud) nr 1-06-8161 mõisteti

§329

,

§331alusel vangistus 2 aastat l kuu 16 päeva.

- Harju Maakohtu 28.05.2008 otsusega nr 1-085768 (liidetud) mõisteti

§199

lg 2 p 4 alusel vangistus 4 kuud 27 päeva; 1-11-2552 - Kaitsja RESOLUTSIOON 13.01.2010.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 alusel mõisteti vangistus 1 aasta 6 kuud,

§ 202

lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 kuud,

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aasta.. Vabanes Tallinna Vanglast 11.06.2010.a pärast karistuse kandmist. vandeadvokaat Jugans Grossmann Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p. 4 ja 9; 238 lg 1 p 3 ja lg 2; 306 lg 1, 310, 311, 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada H.Z (i.k. XXX)

§ 199lg 2 p.

8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 2 (kaks) aastat.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes H.Z-ile vähendatud karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud.
2. H.Z-i karistusaja hulka arvata tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg
3. oktoober 2010.a –
4. oktoober 2010 ja
5. detsember 2010 -
6. detsember 2010 s.o. 4 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. lugeda vahi alla võtmise päev
7. H.Z-i karistuse kandmise aja alguseks s.o. 18.12.2010.a.
8. H.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
9. Rahuldada KL(i.k. xxx) tsiviilhagi H.Z-i vastu täielikult ning mõista H.Z-ilt KLkasuks välja 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) eurot ja 17 senti (43 813,18 krooni).
10. Rahuldada GK’i (isikukood XXX) tsiviilhagi H.Z-i vastu täielikult ja mõista H.Z-ilt GK’i kasuks välja 862 (kaheksasada kuuskümmend kaks) eurot 81 senti (13 500 krooni).
11. Tühistada Harju Maakohtu
12. jaanuari 2011 määruse nr 1-11-294 alusel 14.01.2011 liiklusregistrisse H.Z-ile kuuluvale sõiduautole Volkswagen Passat registrimärgiga XXX ja VIN-koodiga XXX kantud käsutamise keelumärge.
13. Võttes aluseks TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p. 2 seada hagi tagamiseks sõiduautole Volkswagen Passat registrimärgiga XXX ja VIN-koodiga XXX liiklusregistrisse käsutamise keelumärge kannatanu KL(i.k. xxx) kasuks summas 2800,17 eurot ja kannatanu GK (isikukood XXX) kasuks summas 862,81 eurot.
14. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel välja mõista H.Z-ilt riigituludesse: • sundraha summas 417,03 eurot; • kaitsjatasu summas 230,11 eurot. Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas arve nr 10220034796011 või Swedbank’is konto nr
15. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „H.Z 1-112552 sundraha“ ja „H.Z 1-11-2552 kaitsjatasu“. Kviitungid esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Võttes aluseks KrMS § 423 ja 417 lg 2 tuleb kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksularvates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral 2 1-11-2552 taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Apellatsioonteate esitanud kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras võib otsusele esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, kui tal oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsuse terviktekstiga. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 1.1 Kvalifikatsioon Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud kuritegude üldkvalifikatsiooniga

§ 199lg 2 p.

8 ja 9 järgi, kuna vähemalt üks kuriteo episood oli toime pandud sissetungimisega ja vargused pandi toime süstemaatiliselt. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest

§ 199

lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Süüdistatava ründed ajavahemikel 23.09.2010.a kuni 24.09.2010.a, 27.11.2010.a kuni 28.11.2010.a ja 07.12.2010.a kuni 08.12.2010.a lõpule viidud varguse episoodides olid suunatud võõraste vallasasjade vastu. H.Z on kohtule põhjendanud oma varguste toimepanekut asjaoluga, et tal olid rasked ajad, raha oli vaja. Eeluurimisel on süüdistatav selgitanud, et osad varastatud asjad müüs ta maha. Kohtu hinnangul viitab see asjaolule, et H.Z-ile on varguste toime panemine muutunud oluliseks elatusallikaks. 1.2 Karistus H.Z on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isik ja seda varavastaste kuritegude toimepanemiste eest, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava poolset kahetsemist, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et H.Z on toime pannud tahtlikult teise astme kuritegusid, toimepandud kuriteod on lõpuleviidud, isiku süüd välistavaid asjaolusid käesolevas kriminaalasjas tuvastatud ei ole.

§ 199

lg 2 p 8 ja 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks H.Z-i karistamist rahalise karistusega, pidades silmas isiku 3 1-11-2552 majanduslikku olukorda – isikul rahalised vahendid puuduvad, töökohta tal ei ole ning seetõttu oleks viimasel rahalise karistuse täitmine võimatu. Käesoleval juhul leiab kohus, et H.Z-i tuleb karistada reaalse tähtajalise vangistusega, sest süüdistatav ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist. 1.3 Tsiviilhagi ja menetluskulud VÕS § 1043 kohaselt peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Käesolevas kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi Kannatanu GK 28.12.2010.a summas kokku 13 500 krooni (kd I tl 110) ja kannatanu KL04.01.2011.a summas 43 813,18 krooni (kd II tl 26, lisad kd II tl 27-33). Harju Maakohtu

1. aprilli 2011 istungil tunnistas süüdistatav Mõlemat tsiviilhagi täies ulatuses samuti ei vaielnud tsiviilhagile vastu kaitsja. Seetõttu tuleb tsiviilhagid rahuldada kuna süüdistatav võttis tsiviilhagid õigeks TsMS § 440 lg 1 alusel ja kohus ei analüüsi tsiviilhagiga seonduvaid tõendeid. Harju Maakohtu
2. jaanuari 2011 määrusega nr 1-11-294 arestinud tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karisuse tagamiseks H.Z-ile kuuluva sõiduauto Volkswagen Passati registrimärgiga XXX ja VIN-koodiga XXX. Nimetatud määruse alusel on 14.01.2011 liiklusregistrisse kantud sõiduauto käsutamise keelumärge. Kuivõrd ilma huvitatud isiku äranäitamiseta ei ole huvitatud isiku täitmisele kuuluvat nõuet võimalik arestitud vara arvel rahuldada ning sellisel juhul on arest pigem nõude rahuldamisel takistuseks kui tagatiseks, tuleb ilma isiku, kelle kasuks arest on seatud, äranäitamiseta arest tühistada ja seada uus arest koos isikute, kelle kasuks on hagi tagamine seatud äranäitamisega. Seega tühistab kohus Harju Maakohtu
3. jaanuari 2011 määruse nr 1-11-294 alusel 14.01.2011 liiklusregistrisse H.Z-ile kuuluvale sõiduautole Volkswagen Passat registrimärgiga XXX kantud käsutamise keelumärke ja võttes aluseks TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p. 2 seab hagi tagamiseks samale sõiduautole liiklusregistrisse käsutamise keelumärge kannatanu KL(i.k. xxx) kasuks summas 2800,17 eurot ja kannatanu GK (isikukood XXX) kasuks summas 862,81 eurot. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka sundraha ja kaitsjatasud riigi kasuks. 1.4 Asitõendid Kohus leiab, et käesolevas asjas olevad võrdlusjälgede kaart, kaks sündmuskohajälgede kaarti ja kaks DNA karpi tuleb jätta toimiku juurde. Velmar Brett Kohtunik 4