01.06.2006.a.
11.01.2007.a.
26.09.2007.a.
26.08.2008
26.06.2009
15.02.2010
pärast karistuse kandmist, karistus kustumata Kaitsja Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 311 ja 313 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; Tunnistada süüdi R.N KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ja (üheksa) kuud vangistust. mõista karistuseks 9 Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt R.N-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada R.N-i suhtes tõkendina vahi kinnipidamisest 18.07.2011.a. stamist ning karistuse algust arvata alates Välja mõista R.N-ilt riigituludesse sundraha 208,52 eurot ja menetluskulud 95,85 eurot. Menetluskulud ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 2800049777. AS SEB Pank viitenumber Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD R.N on kohtu alla antud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi süüdistatuna selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohtu 26.06.2009 otsusega karistatud varguste süstemaatilise toimepanemise eest, uuesti 18.07.2011 kella 14.00 paiku Tallinnas Viadukti 42 asuvas Espak ASile kuuluvas kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes 2 pakki firma DÜWI ampertange kogumaksumusega 68.52 eurot, peitis need omale põue, möödus kassadest ja läbis turvaväravad ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud turvatöötajate poolt. Seega R.N, vastavalt oma ettekujutlusele teost, asus süüteo toimepanemisele isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o, KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav R.N tunnistab enda täielikult süüdi ja seletab, et 18.07.2011.a. Espak kaupluses võttis kaks pakki ampritange ja pani need endale põue. Möödus kassadest kauba eest maksmata. Turvatöötajad pidasid ta hoovis kinni ja kaup võeti ära /tl 12-13/. Süüdistatava süü inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja T. Uibomäe ütlustega selle kohta, et 18.07.2011.a. tuli Espaki kauplusesse meeskodanik, kes võttis leti alt kahed ampritangid ning lahkus kauba eest tasumata. Turvatöötajad pidasid mehe kinni /tl 4/; - 26.06.2009 Harju Maakohtu otsusega nr 1-09-9845 /tl 35-38/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et R.N isikuna, keda varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes otsese tahtlusega. Seega R.N pani toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R.N on kriminaalkorras süstemaatiliselt karistatud. R.N ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud, kuna R.N ei oma sissetulekut ning tal puuduvad vahendid rahalise karistuse kandmiseks. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine R.N-i suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga ning sellise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. R.N-i suhtes on varasemalt jäetud mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kuid ta on katseajal toime pannud kuriteo ning vangistus on pööratud täitmisele. Seega arvestades süüdlase isikut puudub alus tema suhtes KarS § 74 sätete kohaldamiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. KarS § 69 kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval juhul KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. R.N on kriminaalkorras karistatud 12 korda ning ta vabanes eelmise karistuse kandmiselt 01.06.2011.a. Uue kuriteo pani toime lühikese aja möödumisel vabanemisest. Tegemist on narkootikume tarvitava isikuga, kes on süstemaatiliselt toime pannud NPAS § 15-1 ja KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid, samuti rea vargusi. Kohtul puudub veendumus, et ta oleks suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Varasemad karistused ei ole mõjutanud R.N loobuma süütegude toimepanemisest, mistõttu kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.