1-11-5820/6

(11231500153)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Julia Griškova Kriminaalasi D.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Marina Kalistratova Prokuröri abi Süüdistatav Kaitsja D.J elukoht: xxx, isikukood: xxx, kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus, töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 12 korda, viimati: 23.09.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2199 lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud. Vabanes 21.03.2011 pärast karistuse kandmist Kahtlustatavana kinnipidamine alates 10.05.2011.a. Katri Koitver RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.J KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista D.J ´ ile 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 10.05.2011.a. Tõkendina kohaldada D.J suhtes vahistamine. Vahistada D.J kohtusaalis. 5 Välja mõista D.J ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 208 (kakssada kaheksa) eurot 52 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „D.J, 1-11-5820 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa D.J süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud varguste eest, viimased otsused olid tehtud 08.09.2010 Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 järgi ja 23.09.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 4 järgi, taas viibides 10.05.2011 kella 14.10 paiku Tallinnas, Peterburi tee 64 asuvas Ehitus Service OÜ-le kuuluvas kaupluses Bauhov, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist Ehitus Service OÜ-le kuuluva köögisegisti Saga maksumusega 93,25 eurot ja üleminekunipli maksumusega 12,59 eurot ja möödus kassadest kauba üldmaksumusega 105,84 eurot eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega D.J pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt vargusi. D.J ´i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Ehitus Service OÜ avaldus, millest nähtub, et palutakse võtta vastustusele Ehitus Service OÜ Lasnamäe kaupluses 10.05.2011.a. kell 14.00 õigusvastase teo toime pannud kodanik, kes oli läbinud kassa ja kelle juurest avastati Ehitus Service OÜ-le kuuluvat maksmata kaupa 105,54 euro väärtuses, mille kohta puudus ostutšekk. Kaup – köögisegisti SAGA 1 tükk maksumusega 93,25 ja üleminekunippel maksumusega 12,59 eurot. Kaup kogumaksumusega 105,84 eurot. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele /tlk 2/; 10.05.2011.a. õigusvastase teo toimepanemise akt /tlk 3/; Tunnistaja AZ ütlused, millest nähtub, et 10.05.2011 kell 13.50 olles oma töökohal Tallinn Peterburi tee 64 Bauhof jälgides müügisaali märkas, kuidas kaks meest sanitaartehnika osakonnas läksid ja panid ühisesse ostukorvi riiulilt mingid esemed. Kell 14.10 läbis kassaliinid üks nimetatututest meestest, kes oli sinistes teksades, heledas jakis, tumedates saabastes. Mees oli ilma ostukorvita ja tema käes ei olnud midagi. Koheselt pidas isiku kinni ja kutsus turvaruumi. Meest läbiostides leidis tema põuest maksmata kaupa – köögisegisti maksumusega 93,25 eurot ja üleminekunipli maksumusega 12,59 eurot. Isik esitas ka ID kaardi D.J nimele /tlk 5-6/; Kahtlustatava D.J 2 ütlused, milles tunnistas end süüdi ja andis ütlusi, et 10.05.2011 kella 14 paiku, läks Bauhov kauplusesse, mis asub Peterburi teel, selleks, et vaadata kaupa. Temaga koos oli tema tuttav Igor, perekonnanime ei tea. Sisenesid müügisaali ning otsustasid midagi varastada, et müüa, sest raha temal ei olnud. Nägi ühes kastis segisteid. Võttis kastist ühe köögisegisti ning pani oma jope põue. Siis võttis riiulilt üleminekunipli, pani oma jope taskusse, läks kassade poole ja möödus kassast nende kaupade eest tasumata. Tema juurde tuli otsekohe turvatöötaja ning viis turvaruumi. Turvaruumis andis tema poolt võetud asjad turvatöötajale. Turvatöötaja kutsus välja politsei ning politsei toimetas teda jaoskonda. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Tema võib selgitada oma tegu raske majandusliku olukorraga, sest temal ei ole tööd. Tema tuttav Igor käis saalis ringi temast eraldi ja mida tema seal tegi, tema ei tea /tlk 13-16/; väljavõtted karistusregistrist ja väärteoasjade ostustest, millest nähtub, et D.J on varem karistatud kriminaal- ja väärteokorras /tlk 17-23/; kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,10,008535 /tlk 24-25/; 23.09.2010.a. Harju Maakohtu otsus, millega D.J on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi /tlk 26-28/; teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta /tlk 33/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav D.J on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). D.J-i on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. D.J ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada D.J´i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et D.J ´i ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna D.J ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud D.J suhtes põhjusel, kuna D.J ei oma sissetulekut ( t lk.32, 33), temale mõistetud eelnevad rahatrahvid on tasumata (t lk.17-23) ning lisaks kuuluvad D.J ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine D.J suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kuigi D.J ei ole taotlenud tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, märgib kohus siiski järgmist. Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. D.J ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna D.J ´i on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid 3 vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning D.J suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, s.t. üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on sõltuvusprobleemid narkootiliste ainete suhtes ( t lk.23), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et D.J suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole D.J suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest D.J tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub D.J suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. D.J näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kohus leiab, et D.J suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust. Ka ei olnud varastatu väärtus väike, seega süü ei ole väike, siis ei ole võimalik mõista vangistust sanktsiooni alammäära lähedalt. Ka ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et D.J pani uue kuriteo toime vähem kui kahe kuu möödudes kui vabanes peale karistuse kandmist. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahe möödumisel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav D.J on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka D.J ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendit vahistamine, kuna kohtul on alus arvata, et D.J võib vabaduses olles jätkata kuritegude toimepanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. D.J ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 208 eurot 52 senti, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 115 eurot 06 senti. Arvestades D.J varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 4