1-11-8092 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-8092 (11230105553) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 06 (kuus) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.K , 1-11-8092, kaitsjatasu“. 7. L.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 7 (seitse) eurot ja 25 (kakskümmend viis) euro senti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „L.K , 1-11-8092, koopiate tegemise kulu“. 8. L.

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 4 (neli) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 104 (ükssada neli) euro ja 26 (kakskümmend kuus) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „L.K , 1-11-8092, sundraha“.

1. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. AA esitatud tsiviilhagi 20 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.K-lt AA kasuks 20 (kakskümmend) eurot, milline summa tuleb tasuda AA arvelduskontole nr XXXXXXXXSEB pangas.
3. Asitõend: mobiiltelefon, mis on tagastatud asja omanikule AA, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle 2 resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: L.K süüdistatakse selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna, 17.04.2011 kella 19.25 paiku Tallinnas, Pirita tee 28 asuvas Eesti Näituste spordihalli riietusruumist varastas AAkuuluva mobiiltelefoni Samsung GT-S5600 väärtusega 100 eurot koos mälukaardiga väärtusega 20 eurot, kokku AAkuuluvaid esemeid väärtusega 120 eurot. Sel moel L.K , varem vargusi toimepannud isikuna, võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav L.K seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Kannatanu AA17.04.2011 koostatud avalduse, 28.04.2011 koostatud ülekuulamisprotokolli ning skeemi kohaselt ajavahemikul 17.04.2011 kella 19:20 kuni 17.04.2011 kella 19:25 aadressil Pirita tee 28, Tallinn, Pirita Näitustepaviljonis asuvas Spordihalli naiste riietusruumi nagis rippunud heledat tooni nahast jaki taskust varastati kannatanule kuuluv musta värvi puutetundliku ekraaniga mobiiltelefon Samsung GT-S5600, IMEI-kood XXX, väärtusega 100 eurot. Telefon oli rahvusmustriga (Muhu kollane) telefonikotis, ääres kiri T.O.T.U. Telefonis oli juurde ostetud 8G mälukaart, väärtusega 20 EUR. Varalist kahju tekitati summas 120 EUR. Trenni minnes, majja sisenedes, märkas kannatanu ukse ees seisvas autos kahte meest, auto võis olla E-klassi Mercedes, kuldset värvi. Tema trennikaaslane KKmärkas naiste riietusruumist väljumas tumeda peaga, alla 30 aasta vanust meest ja ütles seda kannatanule. Kontrollimisel avastas kannatanu mobiili varguse, jakk veel liikus nagis. Eelpool nimetatud auto ning meesterahvas olid lahkunud. Telefon oli sisselülitatud umbes 15 minutit veel. (t/l 2 – 5, 6 – 9) • 12.05.2011 koostatud tunnistaja KKülekuulamisprotokolli ja äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt 17.04.2011 kella 19:20 paiku oli ta aadressil Pirita tee 28, Tallinn, Pirita Näitustepaviljonis asuvas Spordihallis ja sisenedes naiste riietusruumi põrkas ukse peal kokku noormehega, kes võis olla 20ndates, pigem kõhnemapoolne, tumedate lühikeste juustega, umbes 180cm. Meesterahvas ütles talle vene aktsendiga Tere. Seljas oli tal seljakott ja sportlikud või vabaaja riided. Talle näidatud piltide peal tundis ära positsioonil nr 2 asuva isiku, aga päris kindel ta ei ole. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli L.K. (t/l 15 – 18) • 19.05.2011 koostatud jälitusprotokolli kohaselt 17.04.2011 ajavahemikul 19.20 kuni 19.25 aadressil: Pirita tee 28, Tallinn, Pirita Näitustepaviljonis asuvas Spordihalli naiste riietusruumi nagis rippunud nahast jaki taskust varastati mobiiltelefon Samsung GT-S5600, imei-kood XXX. Mobiiltelefoni (IMEI-kood XXX) kõneeristuse järgi kõnekaart nr: XXX oli sisestatud mob.tel. IMEI-koodiga XXX 17.05.2011 kell 19:
4. on helistatud sim-kaardist nr: XXX, IMEI-koodiga XXX kaardile nr: XXX. 17.05.2011 kell 22:13 on vastu võetud kõne sim.kaart nr: XXX, IMEIkoodiga XXX kaardist nr: XXX. 17.05.2011 kell 21:21 sim-kaarti nr: XXX kasutas L.K ik: XXX. Sim-kaarti nr: XXX kasutas MK. (t/l 20) • 19.05.2011 koostatud L.K ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et
5. aprillil 2011, õhtusel ajal, kella 19.00 paiku, läks ta Eesti Näituste 3 spordihalli, mis asub aadressil Tallinn, Pirita tee
6. Tahtis vaadata, missugune spordihall see on, mõtles, et ehk soovib tulevikus seal sportida. Käis hoones ringi, kõik uksed olid seal lahti. Sisenes ühest uksest. See oli mingi riietusruum. Pingil oli mobiiltelefon Samsung. Ta ei tea, milleks ta seda tegi, kuid võttis mobiiltelefoni. Pani mobiiltelefoni endale taskusse ja läks kohe sellest spordihallist minema. Istus bussile ja sõitis Viimsi piirkonna suunas, tee peal lülitas mobiiltelefoni välja. Viibides Viimsi piirkonnas, võttis mobiiltelefonist välja mälukaardi ja viskas minema, kuhu nimelt ei oska öelda, ta ei mäleta. Sellesse mobiiltelefoni pani oma simkaardi numbriga XXX ja andis kasutamiseks oma abikaasale. Ta ei rääkinud abikaasale midagi selle kohta, kust pärineb see mobiiltelefon. MK kasutas seda mobiiltelefoni, tema poolt sisestatud sim-kaardiga. Paar päeva tagasi otsustasid viia mobiiltelefoni Maardu linnas, aadressil Nurga la asuvasse pandimajja. Said mobiiltelefoni eest 30 eurot. Mobiiltelefoni pantisid tema abikaasa nimele. Kavatsesid pantimisaja lõpus mobiiltelefoni välja osta. Kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Mobiiltelefon oli tõepoolest pingi peal, mitte jopetaskus. (t/l 21 – 26) • 19.05.2011 koostatud tunnistaja JMülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta pandimajas OÜ Luutar vastuvõtjana. Pandimaja asub aadressil Maardu, Nurga la. 18.05.2011 tuli nende pandimajja kodanik Malvina Kondzik ja tõi mobiiltelefoni Samsung GT - S5600, imeikoodiga XXX. Selle kohta on koostatud leping number T-2342, pantimisajaga 30 päeva. 19.05.2011 sai tunnistaja politseitöötajatelt teada, et see mobiiltelefon oli varastatud. Andis mobiiltelefoni, koos lepinguoriginaaliga number T-2342, vabatahtlikult politseitöötajatele edasi. (t/l 31 – 35) • 18.05.2011 koostatud Luutar OÜ laenuleping nr T-2342 MK nimele mobiiltelefoni Samsung GT - S5600, imei-koodiga XXX pantimise kohta 41,27 euro eest. (t/l 36) • 23.05.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon Samsung GT-S5600 musta värvi korpusega. Telefon oli ilma sim-kardita ja mälukardita. Imei kood: XXX. (t/l 101 – 102) • 06.06.2011 koostatud tunnistaja MK’u ülekuulamisprotokolli kohaselt umbes aasta 2011 aprilli keskel tõi tema abikaasa, L.K koju mobiiltelefoni Samsung. Ta ütles, et see on kingitus. Kuna tunnistaja abikaasal on olemas ametlik töökoht, siis ei kahtlustanud ta selle kingitusega seoses midagi. Sisestas mobiiltelefoni oma sim-kaardi ja kasutas seda mõnda aega. Pärast juhtus nii, et enne palgapäeva sai neil raha otsa. Tunnistaja viis mobiiltelefoni pandimajja ja plaanis selle hiljem välja osta. Kuid mobiiltelefoni võttis pandimajast politsei. Ta ei teadnud midagi selle kohta, et mobiiltelefoni Samsung varastas tema abikaasa. Samuti ei mõelnud ta sellele, et tema võis mobiiltelefoni leida ja siis talle anda. Ta oli kindel, et ta ostis mobiiltelefoni. Mobiiltelefoni küljes oli pärlite-kujuline ehe, see ehe on tunnistajale politseis tagastatud 06.06.
7. (t/l 105 – 108) • Väljatrükk Harju Maakohtu 26.10.2009 otsusest, millega L.K-le mõisteti KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel vangistus 10 kuud. (t/l 119 – 122) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 45,36 krooni. (t/l 117) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava L.K süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AA ütlusi, avaldust ja skeemi, tunnistajate KK’u, MK’u ja JM ütlusi, asitõendi Samsung GT-S5600 vaatlusprotokolli, jälitusprotokolli, Luutar OÜ laenulepingut nr T-2342, Harju Maakohtu 26.10.2009 otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava L.K käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud varguse toimepanemise eest Harju Maakohtu 26.10.2009 otsusega. Seega oli L.K KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt L.K võttis 17.04.2011 kella 19.25 paiku Tallinnas, Pirita tee 28 asuvas Eesti Näituste spordihalli riietusruumist mobiiltelefoni Samsung GT-S5600 ning lahkus seejärel spordihallist AA kuuluva varaga. Sellele järgnevalt 4 kinkis ta selle telefoni abikaasale ning raha puudusel panditi pandimajas. Seega käitus süüdistatav võõrast äravõetud vallasasja kinkides selle omanikuna, olles kehtestanud ebaseadusliku valduse võõra vallasasja üle. Sellest järeldub kohtu arvates objektiivselt võõra äravõetud vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärk. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, keda oli varem karistatud varguse toimepanemise eest so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on AAesitanud tsiviilhagi 20 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud ja tagastamata telefoni mälukaardi väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme varastas L.K, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 20 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.K-lt AAkasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust toimepandus. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistataval alaline sissetulek, mida kinnitas süüdistatav ka kohtuistungil ning taotles rahalise karistuse kohaldamist, leides, et ta on võimeline tasuma nii rahalist karistust kui ka kriminaalmenetluse kulu, samuti tsiviilhagi. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe kuriteo toimepanemises, millega ei tekitatud olulist varalist kahju ning süüdistataval on väidetavalt senini alaline ja legaalne sissetulek, siis võib süüdistatava suhtes kohaldada rahalist karistust, kuivõrd teiseliigilise karistuse kohaldamine viiks automaatselt KarS § 74 lg 5 sätete kohaldamisele ja süüdistatavale tuleks mõista isiku vabadust piirav liitkaristus. Kohus leiab, et süüdistatava süü suurust arvestades ei ole sellise liigiga karistuse kohaldamine käesoleval hetkel otstarbekas. Kohus leiab, et kuivõrd süüdistus on esitatud ühes episoodis ning süüteoga kannatanule olulist kahju ei tekkinud, siis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd kohus mõistab rahalise karistuse, siis KarS § 75 lg 6 kohaselt kuulub mõistetav karistus iseseisvale täitmisele ning kohus jätab eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramata, kuivõrd eelmise otsusega määratud katseaeg on juba möödunud ja karistuse täitmisele pööramine nii pika ajavahemiku möödumisel ei kannaks endas enam karistuse eesmärki. Märt Toming kohtunik 5