Obsah (11)

§ 189§ 239§ 248§ 175§ 179§ 43§ 45§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-3117 (kohtueelses menetluse

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada H.S omavolis süüdi karistusseadustiku (KarS) § 257 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s. o 5 000 (viis tuhat) krooni; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva mõistetud karistuse hulka ja lugeda H.S-ile mõistetavaks lõplikuks karistuseks rahaline karistus 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, s. o 4 700 (neli tuhat seitsesada) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata H.S-ile mõistetud rahaline karistus 4 700 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 500 (viissada) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2009 a mai kuust; 1.2 tunnistada Anar Allas omavolis süüdi KarS § 257 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s. o 5 000 (viis tuhat) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata Anar Allsele mõistetud rahaline karistus 5 000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 500 (viissada) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2009 a mai kuust. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 H.S-ilt sundraha 3 525 (kolm tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4 656 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates
3. a mai kuust igakuise menetluskulu osa 400 (nelisada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.2.2 Anar Allaselt sundraha 3 525 (kolm tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4 656 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2000 a mai kuust igakuise menetluskulu osa 400 (nelisada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Katrin Tamrele 221 (kakssada kakskümmend üks) krooni 20 senti; 2.4 tühistada H.S-ile ja Anar Allasele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud. Selgitused kohtuotsusele
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-3117“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.3 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-3117“); 3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-093117“); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-3117“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 2

1. Süüdistused Süüdistustest nähtuvalt on H.S ja Anar Allas toime pannud kuriteona omavoli KarS § 257 järgi, mis seisnes selles, et
2. oktoobril 2008 14:30 ajal koos nõudsid Viljandi linnas Tallinna tn 22 juures Tairo D.i käest tagasi oma konspekti, mida viimane vaatamata korduvatele lubadustele ei ole tagastanud. Anar Allas lõi Tairo D.ile käega näkku nii, et kannatanul käes olnud telefon Nokia väärtusega 2 700 krooni maha kukkus ja vasakule näopoolele tekkis verevalum, H.S võttis mahakukkunud telefoni oma kätte. Anar Allas talutas käest kinni hoides kannatanu tema tahte vastaselt veidi eemal seisvasse H.S kasutuses olnud sõiduauto Ford Mondeo tagaistmele ja kannatanu liikumisvabadust piirates sõideti Viljandi linnast välja Mustla suunas. Autos nõudis H.S Tairo D.ilt konspekti tagastamist esmaspäevaks
3. november 2008 ja lepiti kokku, et Tairo D.i telefon jääb senikauaks H.S kätte pandiks. Viljandi maakonnas Viljandi- Rõngu ringristmiku lähistel lubati kannatanul autost lahkuda ning teavitati kavatsusest kohustuse mittetäitmisel kannatanu järgmine kord kaugemale metsa viia.
4. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) H.S KarS § 257 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära, päevamäära suuruseks 50 krooni arvestades, summas 5000 krooni; KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus 2 päeva arvata karistuse hulka, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, mõista lõplikuks rahaliseks karistuseks 94 päevamäära, summas 4700 krooni. 2) Anar Allas KarS § 257 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära, päevamäära suuruseks 50 krooni arvestades, summas 5000 krooni.
5. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
6. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused karistuste mõistmisel KarS § 257 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 3 määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 6 525 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava H.S kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava H.S kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Süüdistatava Anar Allase kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava Anar Allase kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 60 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

§ 180

lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades süüdistavate majanduslikku olukorda ja asjaolu et tegemist on õpilastega tuleb süüdistatavatel vähendada sundraha 3000 krooni võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) H.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.80 (991.20+110.60) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; 2) Anar Allaselt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.80 (991.20 + 110.60) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. 5. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. H.S on kahtlustatavana kinni peetud 03.-04. november 2008, seega on H.S viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 4

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 5