Obsah (10)

§ 310§ 189§ 175§ 179§ 224§ 180§ 126§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-08-4879 (kohtueelses menetluses nr 07260101816) riik

) §-st 159, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada R.E süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta 6 kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata R.E-le katseaeg 2 aastat ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata R.E-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: mitte tarvitada alkoholi; määrata R.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xx xxxxxxxxxxx; tühistada R.E-le kohaldatud tõkend allkiri elukohast mittelahkumiseks. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahjudes ja kriminaalmenetluse kuludes ning kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Hergo Tiido tsiviilhagi ning välja mõista R.E-lt 6000 krooni Hergo Tiido kasuks; 2.2 välja mõista R.E-lt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 7788 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 5903 krooni ja 90 senti; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid ehitusnuga, noatupp, T-särk hävitada; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 7788 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Mart Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pank AS-s ja 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest; apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 1.
2. R.E-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon R.E on süüstatud selles, et tema 11.mail 2007.a. kella 23 paiku Viljandi linnas xxxx xx-x korteris lõi noaga Hergo Tiidot kahel korral rindkere piirkonda ja ühel korral kõhtu, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse. Kuritegu jäi lõpule viimata Aimar Heina sekkumise tõttu. Süüdistusaktis on R.E tegu kvalifitseeritud KarS § 113, § 25 lg 1, 2 järgi. 1.1.
3. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistatavale esitatud süüdistuse asjaolud kuriteo toimepanemise ajas ja kohas leidsid kohtuistungil usaldusväärselt kinnitust. 1.1.
4. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Alkoholijoobes süüdistatava ja kannatanu vahel tekkis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas konflikt. Süüdistatava ütlustes kahtlemiseks kohtul alus puudub. Süüdistatava R.E kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et temal oli kannatanuga konflikt ja ta kartis konfliktis alla jääda. Ka kannatanu tunnistab temapoolset, noa kasutamisele eelnevat, füüsilist kontakti süüdistatavaga. Arvestades asjaolusid, et süüdistatav osutas vahetult pärast teo toimepanemist kannatanule abi ja palus kiirabi kutsuda, ei saa lugeda tõsikindlalt tuvastatuks, et süüdistav kavatses kannatanut tappa. Arvestades saabunud tagajärge ja eksperdi arvamuses sedastatut, ei ole tuvastatav süüdistatava poolt ka kaudse tahtlusega tapmise katse toimepanemine, sest eksperdiarvamuse p 3 2 (1 köide tl 21) kohaselt Hergo Tiidol esinenud vigastused ei ole eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega mitte rohkem kui 4 nädalat. Seega ei oleks kannatanu surm saabunud ka meditsiinilise abi olulisel hilinemisel. Kohtul ei ole alust kahelda eksperdiarvamuse usaldusväärsuses. Tunnistaja Aimar Heina kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kannatanu ja süüdistatav liikusid viimase poolt noa kasutamise eelselt teineteise suunas. Seega saab lugeda tuvastatuks, et kannatanu versioon temapoolsest füüsiliselt passiivsest käitumisest ei vasta asja tehioludele. Kuigi hädakaitsetegevuse käigus võib ründest lähtuvat ohtu ületada ning ründaja õigushüve suuremal määral kahjustada, kui oleks kaitstavale õigushüvele ründe realiseerumisel tekkinud, ei saa käesolevas kriminaalasjas lugeda ka kannatanupoolse võimaliku ründe puhul tuvastatuks, et süüdistatav teostas hädakaitset. Tunnistaja Aimar Heina kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et süüdistatava ja kannatanu konflikti jooksul ei tekkinud olukorda, kus süüdistatava tegevust kannatanu suhtes saaks õigustada vajadusega hädakaitsetegevuseks. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt võttis tema süüdistataval noa käest. Süüdistatava ütluste kohaselt sai ta oma teost aru pärast kannatanu kukkumist, siis lõpetas süüdistatav kannatanu suhtes noa kasutamise. Nimetatud ütluste kogumis hindamisel järeldab kohus, et pärast viimast noa kasutamist kannatanu vastu oli rünne kannatanu vastu sisuliselt lõppenud. Seega ei saa vastuvaidlematult järeldada, et nimetatud tunnistaja mittesekkumisel rünne noaga jätkunuks. Kohtus tuvastatud asjaolude ja uuritud tõendite alusel ei leidnud kinnitust, et R.E pani toime tapmise katse. Kohtuistungil kindlakstehtud asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et R.E toimepandud tegu vastab KarS § 121 ettenähtud kuriteokoosseisule ja seega tuleb R.E-le süüks arvatud tegu vastavalt ümberkvalifitseerida. Kohus tuvastas R.E õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud R.E süüd välistavaid asjaolusid ning R.E tuleb KarS § 121 järgi süüdi tunnistada. 1.1.
5. Tsiviilhagi otsustamine Kohtueelsel uurimisel on Hergo Tiido esitanud tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 6000 krooni (1 köide tl 58). Kohtuistungil jäi Hergo Tiido esitatud tsiviilhagi juurde. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatav võttis kohtuistungil kannatanu nõude õigeks. Hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks alused puuduvad. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada. 2. Prokuröri taotlused Prokurör taotles kohtuistungil R.E süüdimõistmist Kar

S § 113 § 25 lg 1,2 järgi ja karistamist kuue aastase vangistusega, millest kohesele ärakandmisele kuulub 1 aasta, millest on maha arvatud kinnipidamise 1 päev, seega kuulub kohesele ärakandmisele vangistus 11 kuud ja 29 päeva ja vangistus 5 aastat katseajaga 3 aastat.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel 3 Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. R.E pani toime kuriteo KarS § 121 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 121 kohaselt teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. R.E vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. R.E ei ole kriminaalkaristatust. R.E on karistatud kahel korral väärtegude toimepanemise eest. Arvestades kannatanu tervise kahjustamise asjaolusid ja ka kuriteo toimepanemise vahendit, siis on välistatud süüdistatava karistamine rahalise karistusega. Arvestades karistuseesmärke ja R.E süü suurust, leidis kohus, et R.E tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Arvesse võttes kuriteo toimepanemise asjaolusid ja R.E isikut, kohus KarS § 74 alusel leidis, et mõistetud vangistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Kohus pidas võimalikuks, et karistus tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile, mille ajal R.E KarS § 75 lg 1 kohaselt on kohustatud: 1) elama alalises elukohas xxxxxxx xx xxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrollile allutamise tingib kriminaalhooldusametniku poolt süüdimõistetule osutatava sotsiaalse abi ja süüdimõistetu käitumise üle kontrolli vajadus. Arvestades asjaolu, et kuritegu pandi toime alkoholijoobes ning süüdimõistetu isikut, pidas kohus KarS § 74 ja 75 lg 2 alusel vajalikuks määrata süüdimõistetud R.E-le käitumiskontrolli ajal kohustustena: mitte tarvitada alkoholi. Tingimisi karistusest vabastamisel pidas kohus põhjendatuks määrata R.E-le katseaja 2 aastat.
2. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 6525 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 2973 krooni ja 60 senti. Süüdistatava R.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 7788 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 4

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele R.E-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 55 krooni ja 30 senti.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas eksperiisi tegemisega tekkinud kulud – 2875 krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad õiendist (1 köide tl 22). Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb R.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses ja muu kriminaalmenetluse kulu 5903 krooni ja 90 senti riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid - ehitusnuga, noatupp, T-särk - tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.. Kalev Kuningas Kohtunik Tiiu Soesoo Rahvakohtunik 5 Anu Tsilke Rahvakohtunik