1-09-2983/5

(09230103456)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Imbi Kangur Popova Kriminaalasi U.I süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi. №na Salome Barbo Prokuröri abi Süüdistatav Kaitsja U.I elu- või asukoht ja aadress: elukoht puudub, isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: algharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud 9-l korral, viimati: 12.12.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel mõistetud vangistus 2 kuud. Karistus kantud, vabanes 05.02.2009.Väärteokorras karistatud KarS § 218 lg 1 alusel: 09.12.2008 rahatrahviga 600 krooni. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 01.03.2009.a. Uido Truija RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.I KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista U.I 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 01.03.2009.a. Tõkendina kohaldada U.I suhtes vahistamine. Vahistada U.I kohtusaalis. 5 Välja mõista U.I KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „U.I, 1-09-2983 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele Pank 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa U.I süüdistatakse selles, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt – 22.10.2008, 22.11.2008 - toime pannud vargusi, 01.03.2009 kella 10.20 ajal viibides Tallinnas, Vesivärava 37 asuvas A-Selver AS kaupluses Torupilli Selver, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 karpi hambapastat hinnaga 32.- krooni tükk, 3 karpi hambapastat hinnaga 35.- krooni tükk ja 3 karpi hambapastat hinnaga 35.- krooni tükk, kokku kaupa 338.00 krooni väärtuses, möödus kaubaga kassast selle eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega U.I varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. U.I süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. -Selver AS avaldus, akt, millest nähtub, et Tallinnas, Vesivärava 37 asuvas A-Selver AS kaupluses Torupilli Selver varastati kaupa, s.o. 4 karpi hambapastat hinnaga 32.- krooni tükk, 3 karpi hambapastat hinnaga 35.- krooni tükk ja 3 karpi hambapastat hinnaga 35.- krooni tükk, kokku kaupa 338.00 krooni väärtuses. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele /tl 2, 3/; tunnistaja NK ütlused, et olles tööl Torupilli Selveris, Vesivärava 37 01.03.2009.a. nägi kaamerast meesterahvast, kes võttis hambapastat ja teiste riiulite juures pani need seljakotti. Hakkas koos maksmata kaubaga väljuma läbi sissepääsu värava, kuid oli peetud kinni tema poolt. Tema palus meesterahval tulla turvaruumi ning turvaruumis meesterahvas võttis välja maksmata kauba. Kaup on tagastatud poele /tl 4/; kahtlustatava U.I ütlused, millistega tunnistab end varguse toimepanemises süüdi täielikult. 01.03.2009.a. kella 09.30 2 ajal tuli Torupilli Selverisse, kauplusesse sisenes eesmärgiga sooritada vargus, kuna oli võlgu. Mõtles, et varastab midagi müüb maha asjad ja annab võla tagasi. Kaasas oli ka seljakott. Tema võttis kas seitse või kaheksa hambapastat, pani need ostukorvi ja läks riiulist natuke eemale. Peale seda pani hambapastad seljakotti ja läks sissepääsu värava juurde. Väljus sealtkaudu ja peale seda tulid tema juurde turvatöötajad, kes palusid minna turvaruumi. Seljakotist võeti välja hambapastad. Kahetseb väga / tl 10-13/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav U.I on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. U.I on varem üheksal korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. U.I karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada U.I edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et U.I ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega. U.I kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud U.I suhtes ka põhjusel, kuna U.I ei oma sissetulekut ( t lk.26) ning lisaks kuuluvad U.I väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine U.I suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka ei ole U.I isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna U.I on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Ka ei ole U.I suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna U.I ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest U.I tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub U.I suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. U.I pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt. Kohus leiab, et U.I suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud korduvalt vangistustega ning uue kuriteo pani toime kuu möödudes peale karistuse kandmiselt vabanemist. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. U.I kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 787.70 krooni Arvestades U.I varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 3