← Eesti

1-09-4986/2

Obsah (5)§ 263§ 68§ 74§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-09-4986 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 08.aprillil 2009.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Aro Siinmaa kaitsja Ann Saar

§ 263p 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus I.N süüdistatakse selles, et tema rikkus 06.veebruaril 2009.a kella 12.00 paiku Tartus Ujula tn 4 asuva TÜ Spordihalli ees parklas vägivalda kasutades avalikku korda sellega, et lõi läbi avatud juhipoolse ukseakna autos istuvat V.T. rusikaga näkku, mis põhjustas kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu, ning ähvardas V.T. täiendavate tervisekahjustuste tekitamisega. Seega pani I.N toime

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

avaliku korra rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga.. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 263

p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.veebruar-08.aprill 2009.a., s.o. 1 kuu ja 23 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 7 päeva vangistust.

§ 74

alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.N 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas

§ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. I.N tuleb süüdi tunnistada

§ 263p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga tekitas I.N V.T. füüsilist, moraalset ja varalist kahju, mille osas kannatanu on esitanud tsiviilhagi 6894 krooni nõudes. I.N-i kasutuses olevas sõidukis 17.02.2009.a teostatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud asitõend A4 formaadis paberileht kannatanu sõiduki andmetega asub ümbrikusse pakendatuna kriminaaltoimikus asub kriminaalasja juures. I.N-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada I.N

§ 263p 1 järg i ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust.

§ 68alusel arvata karistusaja hulka I.N-i eelvangistuses viibitud aeg 17.veebruar-08.aprill 2009.a., s.o. üks

(1)kuu kakskümmend kolm
(23)päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista neli
(4)kuud seitse
(7)päeva vangistust.

§ 74alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.N kahe

(2)aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 78lg 1 alusel hakata I.N-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata I.N katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartumaa talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. I.N-i suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisest ja vabastada ta vahi alt. KrMS § 310 alusel välja mõista I.N-ilt tsiviilhagi kuus tuhat kaheksasada üheksakümmend neli

(6894)krooni V.T. KrMS § 180 alusel välja mõista I.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni ja kaitsjatasu nelisada üheksakümmend viis
(495)krooni 60 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.