10 000 krooni riigituludesse, mis juhindudes
igakuuliselt vähemalt 1000 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 31.08.2008.a. 02.09.2009 saabus kohtule Narva kohtutäituri Andrei Kreki avaldus 27.08.2009 ühes lisadega D.G-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks. Kohtutäituri avaldusest asenduskaristuse määramiseks nähtub, et täitemenetlus võlgniku D.G suhtes on alustatud 11.09.2008 täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel. Samal päeval on võlgnikule D.G-le saadetud täitmisteade aadressile xxxx. Täitmisteade on tagastatud büroosse seoses postisaadetise hoiutähtaja möödumisega. Täitmisteade oli 15.10.2008 saadetud võlgniku D.G töökoha aadressile xxxx), kust teatati, et võlgnik D.G on töölt lahkunud 18.08.2008.a. Täitmisteade oli 21.11.2008 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Täitemenetluse seadustiku § 24 lg 5 kohaselt loetakse täitmisteade võlgnikule kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Täitmisteade oli 15.04.2009 saadetud ka aadressile xxxx, kust oli tagastatud büroosse seoses postisaadetise hoiutähtaja möödumisega. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik D.G registreeritud aadressile xxxx, kuhu 13.05.2009 oli saadetud täitmisteade. Täitmisteade oli tagastatud büroosse seoses postisaadetise hoiutähtaja möödumisega. Võlgniku D.G muu elukoha aadress ei ole kohtutäiturile teada. Kohtutäituri andmetel vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei ole võlgnik D.G rahalist karistust (ka ositi) tasunud, samuti ei ole võlgnik D.G teinud avaldust rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamiseks. Ehitisregistri, Kinnistusregistri ja Autoregistrikeskuse andmetel võlgnikule D.G-le vara ei kuulu. Võlgniku D.G arveldusarved olid 10.07.2009 arestitud, kuid arveldusarvetelt raha ei ole laekunud. Maksuameti andmetel seisuga 27.08.2009 võlgnik D.G ei tööta. Võlgnikule D.G-le saadetud täitmisteate tekstis oli kirjalikult selgitatud rahalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed ning teatatud võlgniku D.G õigusest taotleda kohtult rahalise karistuse tasumise tähtaja pikendamist KrMS § 424 kohaselt, samuti oli võlgnikule D.G-le teatatud kohtutäituri kavatsusest pöörduda kohtusse avaldusega asenduskaristuse määramiseks juhul, kui ta määratud tähtpäevaks rahalist karistust ei tasu. 2 Narva kohtutäitur Andrei Krek on kohtule avalduse esitamisel juhindunud ™S § 206 lg 2 sätetest. ™S § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Võlgnikule D.G-le on 27.08.2009 kirjaga teatatud käesoleva avalduse esitamisest. Võlgnik D.G avaldas kohtuistungil, et tal on rahaline karistus tasumata, sest tal puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Võlgnik D.G ei nõustunud vangistust kandma minema, vaid soovis vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Prokuröri arvamus – Narva kohtutäituri Andrei Kreki avaldus D.G-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks rahuldada osaliselt. Prokurör leidis, et kuna võlgnikul D.G tuvastati joove 0,72 mg/l, siis alates 01.07.2009 ei ole tegemist enam kuriteoga, vaid tegemist on väärteoga, mille eest saab asenduskaristusena kohaldada maksimaalselt 30 päeva aresti. Eeltoodust tulenevalt leidis prokurör, et D.G-le mõistetud rahaline karistus tuleb asendada 30 päevase vangistusega ning see omakorda 60 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 3 kuud.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust.
lg 1 sätestab, et mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul.
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.
lg 4 sätestab, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Kohus leiab, et Narva kohtutäituri Andrei Kreki avaldus D.G-le mõistetud rahalise karistuse 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10 000 krooni riigituludesse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Võlgnikul D.G puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Kohus tutvunud kriminaalasja nr 1-07-12485 materjalidega, leiab, et kuivõrd D.G poolt toimepandud tegu ei ole alates 01.07.2009 enam kriminaalkorras karistatav vaid on väärteokorras karistatav, siis kuulub D.G-le mõistetud rahaline karistus asendamisele üksnes 30 päevase vangistusega, sest asenduskaristusena väärteo toimepanemise eest võib süüdlasele mõista maksimaalselt 30 päeva aresti. Võlgniku D.G nõusolekul kuulub talle asenduskaristusena mõistetav 30 päeva vangistust asendamisele 60 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 3 kuud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 417, 432 lg 3 kohtunik m ä ä r a s: Narva kohtutäituri Andrei Kreki avaldus 27.08.2009 täiteasjas nr 066/2008/3204 rahuldada osaliselt. Asendada D.G-le (isikukood xxxx, elukoht xxxx, teeb juhutöid) Viru 3 Maakohtu kohtuotsusega nr 1-07-12485 08.10.2007
10 000 krooni riigituludesse 30 (kolmekümne) päevase vangistusega.
alusel asendada D.G-le mõistetud vangistus 60 (kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 3 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada D.G Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 01.jaanuaril 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.