1-08-10271/11

Toimik nr 1-08-10271 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.novembril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-10271 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Prokurör Sergei Travnikov Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov Asja läbivaatamise kuupäev 27.11.2009 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla taotlus K.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks K.E, isikukood xxx Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta K.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Välja mõista K.E-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 300 krooni kaitsjatasu; K.E tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbank nr.

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900, ning selgitus „K.E 1-08-10271, kaitsjatasu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.E tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 K.E tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 21.07.2009 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 12.09.2008 Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud asendatud karistuse ärakandmata osa, 908 tunni üldkasuliku töö, mis KarS § 69 lg 6 alusel ümberarvestatuna teeb 1 aasta 2 kuud 29 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse alguseks loeti 22.01.
2. Karistuse kandmise algus 21.01.2009 ja lõpp 19.08.
3. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.11.
4. Kinnipidamisasutuses K.E kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetav vanglas viibitud aja jooksul töötanud ega õppinud ei ole. Sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Vabanemisel asub elama xxx.Kinnipeetaval on 7 klassi haridust. Viru Vangla on arvamusel, et kinnipeetava vabastamine tingimisi ennetähtaega on enneaegne ning ei toeta isiku vabastamist. Kriminaalhooldaja kriminaalhooldusametnik ei nõustu süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna K.E ei sobi kriminaalhooldusele. Tema käitumine pärast esimest korda vanglast vabanemist ei muutunud, kuriteod jätkusid ka üldkasuliku töö sooritamise ajal. K.E soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kaitsja toetab süüdimõistetu taotlust. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et K.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. K.E on 4 korral karistatud kriminaalkorras. Isik on varem vabastatud tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu 18.08.2008 määrusega. Tartu Maakohtu 12.09.2008 karistati teda KarS § 122 järgi s.o järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise eest, mis oli toime pandud vanglas karistust kandes 1 aasta 5 kuu 29 päevase vangistusega mis asendati üldkasuliku tööga 1088 tundi tähtajaga 2 aastat. Viimase kuriteo pani K.E toime pärast ennetähtaegset vabastamist ja ÜKT-le määramist. Eeltoodust nähtub, et seni mõistetud karistused K.E puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Süüdimõistetu käitumine vanglas on olnud hea. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab K.E-le enam parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Arvestades K.E poolt toimepandud kuritegude arvukust ja korduvaid karistatusi, ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu on varem vabastatud tingimisi ja määratud kriminaalhooldusele, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta K.E-le piisavat mõju. 2 Kohus leiab, et eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu K.E vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma 3