Obsah (7)

§ 329§ 424§ 63§ 65§ 50§ 55§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-2897 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekre

§ 329

ja § 424 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav R.H Kaitsja elu- või asukoht ja aadress: XXXXXX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 2-l korral, väärteokorras varem karistatud 14-l korral; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 17.11.2008.a Riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.H

§ 424

ja § 329 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 2.

oktoobri 2008. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-12913 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) kuud vangistust võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista R.H-le

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest lisakaristus ja võtta temalt ära 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks mootorsõiduki juhtimise õigus, kusjuures

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel. Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-14474 jätta iseseisvaks täitmiseks. Kohtuotsus R.H-le mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates süüdimõistetule KrMS § 414 lg 1 kohaselt teatise selle kohta, millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Põhikaristuse kandmise algust hakata lugema alates R.H saabumisest. poolt vanglasse R.H-le kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada tema poolt karistuse kandmisele asumisel. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 5, 9,10; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 ja lg 3 alusel mõista R.H-lt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 2000.- (kaks tuhat) krooni;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1000.- (tuhat) krooni;  kriminaaltoimikust kaitsjale koopia tegemise kulu summas 7.- (seitse) krooni;  postikulu summas 192.- (ükssada üheksakümmend kaks) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, 1-09-2897, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, s.o. alates
4. maist 2008.a. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu
5. juunil
6. a kell 14.
7. Apellatsioon tuleb esitada otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja süüdistatava seisukoht R.H süüdistatakse selles et, tema isikuna, kes on 02.10.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega nr 1-08-12913 karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 3 (kolme) kuulise vangistusega tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 (seitsmeks) kuuks, 28.10.2008 a. kella 20.45 ajal, olles alkoholijoobes, juhtis Tartumaal Rõngu vallas Elva-Rannu tee 3-ndal kilomeetril mootorsõidukit Ford Sierra (reg. märgiga XXX XXX ), omamata juhtimisõigust, jättes sellega tahtlikult täitmata Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 02.10.2008.a kohtuotsuse. Sellega pani R.H toime

§ 329

kvalifitseeritava kuriteo – täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. 2 Samuti süüdistatakse R.H selles, et tema isikuna, kes on 02.10.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega nr 1-08-12913 karistatud

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 3 (kolme) kuulise vangistusega tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 (seitsmeks) kuuks, 28.10.2008 a. kella 20.45 ajal, olles alkoholijoobes, juhtis Tartumaal Rõngu vallas Elva-Rannu tee 3-ndal kilomeetril mootorsõidukit Ford Sierra (reg. märgiga XXX XXX ) Sellega pani R.H toime

§ 424

kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. R.H end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. II Olulised asjaolud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 2. oktoobri 2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-12913 tunnistati R.H süüdi

§ 424

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ja teda karistati 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 7 (seitsmeks) kuuks.

1. oktoobril
2. a kell 20.45 on Lõuna Politseiprefektuuri vanemkonstaabel Tarmo Pütsepp vormistanud joobe tuvastamise protokolli, mille kohaselt tuvastati R.H indikaatorvahendi LION 500 (nr 38554A391) kasutamisel joove 0,9 mg/l (tl 1). 28.oktoobril
3. a on vanemkonstaabel Tarmo Pütsepp koostanud ka sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti, milles on märgitud sõiduki juhina R.H (tl 2). ARK-i
4. oktoobri 2008a.. vastuse kohaselt ei ole R.H liiklusregistri andmetel juhtimisõigust omanud. Eriõiguse äravõtmine on pööratud täitmisele Tartu Maakohtu Valga kohtumaja
5. oktoobri
6. a kohtuotsusega, kusjuures juhtimisõigus on ära võetud
7. oktoobrist 2008.a. kuni
8. maini 2009.a (tl 12). Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et R.H oli
9. oktoobril 2008.a. kell 20.45 alkoholijoobes, kuid süüdistatav eitab nimetatud kuupäeval ja kellaajal Tartumaal Rõngu vallas Elva-Rannu tee 3-ndal kilomeetril mootorsõiduki Ford Sierra, reg. märgiga XXX XXX , juhtimist. Seega tuleb kohtul käesoleva kriminaalasja raames lahendada eelkõige küsimus sellest, kas kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad
10. oktoobril
11. a R.H poolt kell 20.45 mootorsõiduki Ford Sierra juhtimist või mitte. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatava, tema kaitsja ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab järgmist. Tunnistaja M.U. kinnitas kohtuistungil, et
12. oktoobril 2008.a., so hetkel kui politsei pidas kinni Ford Sierra, oli roolis P.K.. Tunnistaja väitis aga samas, et ta ei mäleta sündmuse kohta rohkem midagi. Kohtuistungil tunnistaja siiski meenutas, et tema ja R.H istusid sõiduautos tagaistmel ning P.K. ja H.P. ees. Kohus avaldas KrMS § 289 lg 1 alusel vastuolude tõttu tunnistaja M.U. kohtueelsel uurimisel antud ütlused, milles ta oli tunnistanud, et R.H juhtis sõidukit hetkel, mil politsei Ford Sierra kinni pidas, kuid kinnipidamise hetkel hüppas R.H tagaistmele ja istus tunnistaja M.U. ja tunnistaja H.P. i vahele. Tunnistaja M.U. kinnitas kohtus, et kohtueelsel uurimisel andis ta valeütlusi, kuid miks ta seda tegi, seda ta 3 arusaadavalt seletada ei osanud. Tunnistaja viitas vaid asjaolule, et mingi tüli tõttu arvutiäris tahtis ta R.H-le probleeme tekitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt märkinud, et kohus avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei pea lahendama küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid kohtul tuleb otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta (vt RKKKo nr 31-1-52-06, 3-1-1-89-06). Riigikohtu kriminaalkolleegium on rõhutanud ka asjaolu, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt RKKKo nr 3-1-1-74-05). Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud nii süüdistatava R.H kui ka M.U. ütlustega, et noormehed veetsid
13. oktoobril 2008.a. juba poolest päevast koos vaba aega. Seega on ilmne, et noormeeste vahel ei saanud olla suuri erimeelsusi, mis tinginuks tunnistaja M.U. poolt soovi teadlikult veeretada süü süütu isiku kaela. Seega on kohus seisukohal, et M.U. ütlused ei ole eluliselt usutavad ega ka usaldusväärsed ja tema ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Tunnistaja Kalle Kivaste, kes tegutseb abipolitseinikuna, ütluste kohaselt võttis ta
14. oktoobril
15. a osa liiklusreidist, mille käigus peatati sõiduauto Ford Sierra. Tunnistaja kinnitas kohtus, et Waide Motelli teeristis, kui Elva poolt üle risti sõita Rannu poole, umbes 500 m ristist Rannu poole, peatati kinni üks auto, mille juht hüppas tagaistmele. Tunnistaja kinnitas, et kuna politseiauto, mis andis Ford Sierra juhile peatumismärguande, oli viimase lähedal, siis tulede valgel oli läbi autoakna näha, et üks noormees läks peale auto peatumist rooli tagant tagaistmele. Tunnistaja ütluste kohaselt toimus see hetkel kui politseiauto jõudis sõiduauto kõrvale. Tunnistaja tundis sündmuskohal rooli tagant tagaistmele liikunud noormehena ära R.H ja kinnitas seda ka kohtus. Tunnistaja sõnul oli roolis olnud noormehel seljas hele maika. Kalle Kivaste ütluste kohaselt paluti R.H autost välja tulla ja politseiautosse minna. Tunnistaja kinnitas, et peale kinnipidamist väitis R.H kohe, et tema sõiduautot ei juhtinud. Tunnistaja kinnitas kohtule ka seda, et M.U. andis sündmuskohal vabatahtlikult ütlusi ja mingit survet ega suunamist ütluste andmiseks ei toimunud. Kalle Kivaste sõnul istus Ford Sierras juhi kõrvalistmel P.K.. Kohus on seisukohal, et tunnistaja Kalle Kivaste ütlused on igati usaldusväärsed ja on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja P.K. vastas prokuröri küsimusele selle kohta, et kes juhtis tema isale kuuluvat sõiduautot hetkel kui politsei selle
16. oktoobril
17. a kinni pidas järgmisel: “Mina ikka sõitsin, ma ei usu, et keegi teine sõitis või oli nii, et Raido läks korra rooli.” Tunnistaja ei osanud täpselt meenutada seda, kas R.H vahetas autos kohta, so ronis eest taha, sõidu ajal või siis kui auto kinni peeti. Samas kinnitas tunnistaja kohtule, et selline sündmus aset leidis. Hilisema küsitluse käigus aga avaldas tunnistaja, et tema istus ees ja tagaistmel olid R.H , M.U. ja H.P. Tunnistaja väitis, et tegelikult oli tema roolis, kuid sel hetkel kui politsei Ford Sierra peatas, hüppas ta rooli tagant juhi kõrvalistmele. Tunnistaja P.K. kinnitas, et kuivõrd tal oli olnud varem politseiga probleeme ja ta oli eelmisel päeval viina ja õlut joonud, siis seetõttu, et ta kartis probleeme politseiga, ta ei öelnud auto kinnipidamisel, et tema oli roolis. 4 Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused, mis puudutavad tema enda hüppamist sõiduki kinnipidamise hetkel juhi istmelt kõrvalistmele ei ole eluliselt usutavad. Tunnistaja P.K. on suurt kasvu mees, kelle liikumine sõiduautos juhiistmelt kõrvalistmele mõne hetke vältel ei ole lihtsalt võimalik. Küll on aga eluliselt usutav kõhna kehaehitusega noormehe liikumine sõiduki kinnipidamisel juhiistmelt tagaistmele. Tunnistaja H.P. kinnitas kohtus, et tema mälu järgi istusid R.H, M.U. ja tema ise Ford Sierra tagaistmel. Tunnistaja ütluste kohaselt oli ta jokkis ja selle tõttu ei mäleta ta sündmusest mitte kõike. Tunnistaja kirjeldas oma seisundit kui põdemise staadiumi ja kinnitas, et vahepeal ta magas. H.P. avaldas kohtus, et kuivõrd P.K. oli ainuke kellel olid load, siis ta arvab, et viimane oli ka roolis. Tunnistaja sõnul oli tanklast väljudes roolis P.K., kuid ta ei olnud kohtus selles päris kindel. Samas kinnitas tunnistaja korduvalt, et ta oli
18. oktoobril
19. a purjus ega olnud enda sõnul täie mõistuse juures. Tunnistaja mäletas aga asjaolu, et R.H oli seljas väga vähe riideid, tema mälu järgi mingi T-särk. Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, kuid kuna H.P. oli nii tema enda kui ka teiste tunnistajate ning süüdistatava sõnul
20. oktoobril
21. a alkoholijoobes, siis tulenevalt tema seisundist ei mäleta ta sündmust tervikuna, vaid suudab meenutada vaid teatud hetki. Süüdistatav R.H kinnitas kohtus, et tema istus sõiduautos tagaistmel keskel, juhi taga istus M.U. ja teisel pool süüdistatavt H.P. . Süüdistatava sõnul ei istunud ta
22. oktoobril
23. a sõidu ajal ei juhiistmel ega ka juhi kõrvalistmel. R.H sõnul juhtis sõiduautot P.K.. Süüdistatav kinnitas , et ta oli joobe tuvastamisega sündmuskohal igati nõus. Samas väitis R.H , et juba sündmuskohal ütles ta politseinikele, et tema ei olnud roolis. R.H sõnul ütles politseiametnik Pütsepp peale Ford Sierra kinnipidamist kohe, et R.H tuleks autost välja. R.H selgitas ka seda, et peale politseiga suhtlemist istus ta Ford Sierras juhi kohale. Kohtuistungil ei osanud süüdistatav põhjendada, miks ta pärast politseiautost väljumist just juhi kohale istus vaatamata sellele, et ta eelnevalt oli enda sõnul istunud vaid tagaistmel. R.H kinnitas, et tal oli tunnistaja M.U. katskise arvuti müümisega seoses olnud tüli, kuid seda kui kaua tüli kestis süüdistatav selgitada ei osanud. Süüdistatava ütlused on vastuolus nii tunnistajate Kalle Kivaste (kes nägi, et sõidukit juhtis R.H) kui ka P.K. (väitis, et R.H juhtis
24. oktoobril 2008.a. mingil ajahetkel sõiduautot Ford Sierra ja võis sõidu ajal vahetada autos kohta) ütlustega. Võimalust, et R.H võis
25. oktoobril
26. a mingil ajahetkel roolis olla ei eita ka tunnistaja H.P. , kuid ta mäletab täpselt vaid hetke, mil politsei käskis R.H autost väljuda ja sel hetkel istus viimane tagaistmel. Kohus on seisukohal, et süüdistatav annab ennastõigustavaid ütlusi, mis on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu süüdistatava ütlused, mis puudutavad sõiduauto Ford Sierra juhtimist sõiduki kinnipidamisel P.K. poolt, ei ole usaldusväärsed. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Käesolevas kriminaalasjas on kohtu arvates kõige usaldusväärsemad tunnistaja Kalle Kivaste ütlused. Tunnistajatest oli tema ainuke, kelle ei olnud takistusi 5 sündmuse tajumisel. Tunnistaja H.P. oli sündmuse ajal joobes ja tema enda sõnul sellises seisundis, mis takistas tal sündmustiku igakülgset jälgimist. Tunnistaja M.U. ütlused on täiesti mitteusaldusväärsed, sest kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlused on vastuolus, kusjuures tunnistaja ei suutnud ka ütluste vastuolulisuse põhjusi usaldusväärselt selgitada. Tunnistaja P.K. andis kohtus samuti vastuolulisi ütlusi, mis osalt riimuvad tunnistaja Kalle Kivaste ütlustega, kuid tunnistaja enda sõnul ei saa ta täie kindlusega midagi väita selle kohta, kes oli Ford Sierra peatamise ajal roolis. Kohus on seisukohal, et tunnistaja Kalle Kivaste ütluste, R.H joobe tuvastamise protokolliga ja Tartu Maakohtu Valga kohtumaja
27. oktoobri
28. a kohtuotsusega on tõendamist leidnud asjaolu, et R.H , olles alkoholijoobes, juhtis
29. oktoobril
30. a kell 20.45 Tartumaal Rõngu vallas Elva-Rannu tee 3-ndal kilomeetril mootorsõidukit Ford Sierra (reg. märgiga XXX XXX ), millega pani toime

§ 424

kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobes isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. Samuti on kohus seiskohal, et tunnistaja Kalle Kivaste ütluste, ARK-i õiendi, Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2008.a. kohtuotsuse alusel on tõendamist leidnud, et R.H, kes on eespool nimetatud kohtuotsuse alusel karistatud

§ 424

järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega seitsmeks kuuks, juhtis

1. oktoobril 2008 a. kella 20.45 ajal Tartumaal Rõngu vallas Elva-Rannu tee 3-ndal kilomeetril mootorsõidukit Ford Sierra (reg. märgiga XXX XXX ), omamata juhtimisõigust ja jättis tahtlikult täitmata Tartu Maakohtu Valga kohtumaja
2. oktoobri 2008.a kohtuotsuse, millega pani toime

§ 329kvalifitseeritava kuriteokaristuse kandmisest kõrvalehoidumise.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et R.H on nii

§ 424

kui ka

§ 329

sätestatud kuriteod toime pannud otsese tahtlusega, sest olles eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest isikuna, kes on alkoholijoobes, muuhulgas lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega, pidi ta vähemalt möönma, et joobes sõiduki juhtimine ja seda perioodil, kui kehtib lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise keeld, ei täida ta sõiduautot juhtides varasemat kohtuotsust ja paneb toime uued kuriteod. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Kriminaalasjas kogutud tõendeid uurides ilmnes, et süüdistuses kajastatud teo pani R.H toime pisut enam kui kolm nädalat peale süüdimõistmist

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Seega saab asuda seisukohale, et R.H süü vaadatuna teoja tagajärjeebaõiguse aspektist on oluline. R.H ei suutnud mõjutada õiguskuulekalt käituma

1. oktoobril
2. a mõistetud karistus ja kohtu poolt antud võimalus katseajal näidata, et ta on mõistnud oma tegude lubamatust. R.H on süüdistuses kajastatud kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. Kohus ei saa jätta karistuse mõistmisel tähelepanuta asjaolu, et R.H on ka väärteokorras varem karistatud neljateistkümnel korral, muuhulgas korduvalt liiklussüütegude toimepanemise eest ja alkoholiseaduse rikkumise eest. Korduv väärteokorras karistatus iseloomustab teda kui pidevalt õiguskorrale mittealluvat isikut.

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena rahalise karistuse või kuni 1 aasta pikkuse vangistuse.

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades asjaolu, et R.H käitumist ei ole varasem kriminaalkaristus ega ka väärteokaristused (muuhulgas korduvad arestid) mõjutanud, ei näe kohus võimalust Raido 6 R.H karistada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilise karistusega, so rahalise karistusega. Tulenevalt süü suurusest ja üldpreventatiivsetel kaalutustel tuleb kohtu arvates karistada R.H vangistusega vastavate sanktsioonide miinimummäärast suuremas määras, konkreetselt 5 kuu pikkuse vangistusega. Järgnevalt on kohtu kohustus otsustada, kas mõistetud vangistus peab kuuluma reaalselt kandmisele või on käesolevas kriminaalasjas olemas asjaolud, mis annavad võimaluse R.H kas osaliselt või täielikult karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Tuginedes eespool kajastatud R.H käitumisele antud hinnangule, on kohus seisukohal, et kohtul puudub põhjus R.H kas osaliselt või täielikult mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi vabastada. Kohus leiab, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on kuritegu, mis toob kaasa ohu paljudele inimestele, seega tuleb õiguskorra kaitsmise huvides kohaldada vajadusel karistusena vangistust, eriti siis kui isik on lühikese perioodi jooksul korduvalt joobes olles sõidukit juhtinud. Õiguskorra ja teiste isikute kaitsmise huvides on põhjendatud ja vajalik mootorsõidukit joobes juhtinud isikutelt ka lisakaristusena teatud ajaks juhtimisõiguse äravõtmine.

§ 74

lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele. Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§-s 65 lõikes 2 sätestatule. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul mõista R.H-le liitkaristus suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu

1. oktoobri
2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-12913 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolm kuud vangistust võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kaheksa kuud vangistust. V Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus välja mõistma süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni ja kaitsjale väljamakstava tasu summas 4212,60, samuti postikuku 192.- krooni ning kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 7.- krooni. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et R.H, kes ei tööta ega õpi ja kes on äsja saanud täisealiseks, tuleb osaliselt vabastada menetluskulude hüvitamisest. Kohus peab põhjendatuks välja mõista R.H-lt väljamõistetavast sundrahast 2000.- krooni ja kaitsjatasust 1000.- krooni, samuti tuleb R.H hüvitada postikulu ja kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu. Ülejäänud osas tuleb sundraha ja kaitsjatasu jätta riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik 7