← Eesti

1-09-13111/8

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-09-13111

(08230122332)Otsuse kuupäev
  1. detsembril 2009.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaat Marina Kalistratova Merike Borunova Kriminaalasi Süüdistatav Edasikaebamise kord F.O süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi lühimenetluses F.O , elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodanik, algharidus, emakeel –eesti keel, pensionär, varem kriminaalkorras karistamata, tõkend – ei kohaldatud Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315, VÕS § 1043 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada F.O KarS § 216 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista rahalise karistuse 90 miinimumpäevamäära ulatuses, so. 4500,- krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega tasumisele kuulub rahaline karistus 60 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. 3000,- krooni. KarS § 73 lg 1,3 alusel mitte pöörata mõistetud rahalist karistust täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 15.12.2009.a. Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011 või Swedbank nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „F.O , 1-09-13111, rahaline karistus“. Tõkend – ei kohaldatud. Välja mõista F.O-lt tsiviilhagi AS Eesti Energia kasuks summas 10 831,19 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista F.O-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni. Kaitsjatasud summas 1000,- krooni jätta riigi kanda. F.O tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „F.O , 1-09-13111, sundraha“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK F.O on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, korteris aadressil Xxx, Tallinn, ebaseadusliku sisselülitumise teel tarbimisvõrku, kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat ajavahemikul 22.10.2007.a. kuni 22.10.2008.a. ning sellis teoga tekitas Eesti Energia AS-ile varalist kahju summas 10 831,19 krooni. Seega pani F.O toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 216 lg 1 järgi, s.o. elektrienergia kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. F.O esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 15.12.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas F.O , et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, end süüdi ta tunnistab, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning F.O poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava F.O süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 15 - 17) mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et elab aadressil Xxx kogu elu. Korteris on elekter olnud kogu aeg. Vanasti oli arvesti, aga praegu ei ole. Arvesti vahetati
  4. aastal, kuna näitas valesti. Tal ei olnud lepingut Eesti Energiaga ning samuti puudus ka korteri rendileping.
  5. aastal käisid Eesti Energiast elektrikud ja lülitasid elektrienergia välja. Kuna temal lepingut Eesti Energiaga ei olnud, siis ta ei maksnud ka elektrienergia eest. Ka: - Eesti Energia AS avaldus, 22.10.2008.a. tuvastati aadressil Xxx, Tallinn ebaseaduslik elektrienergia tarbimine. Tarbimiskoha elektrivarustamise aluseks ei olnud lepingut sõlmitud. Eesti Energia AS-ile põhjustati ebaseadusliku ühendusega kahju summas 10 831,19 krooni. (tl. 3); - 22.10.2008.a. olukorra fikseerimise akt nr 066673, mille kohaselt toimus Xxx, Tallinn korteris elektri tarbimine mõõtmata ahelast ning mõõtmise hetkel oli koormus 18,86 A. (tl. 4 – 5); - kahju arvestus, millest nähtub, et elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise arvestuse järgi tekitati Eesti Energia AS-ile kahju 10 831,19 krooni ulatuses. (tl. 6); - kannatanud esitaja ütlused, 22.10.2008.a. tuvastati aadressil Xxx, Tallinn elektrienergia tarbimine ebaseaduslikul teel ilma selleks õigusi andva lepinguta. Voolu saamiseks oli omavoliliselt ehitatud mõõtmata ahel. Ebaseadusliku ühendamise tagamiseks oli kasutatud juhet läbimõõduga 2,5mm
  6. Olukorra fikseerimise hetkel toimus tarbimine koormusega 18,86 A. antud ebaseadusliku ühendusega põhjustati kahju summas 10 831,19 krooni, mille ulatuses Eesti Energia esitab tsiviilhagi. (tl. 8 – 10); - tunnistaja PK ütlused, 22.10.2008.a. teostas koos elektrikutega mõõtekontrolli Xxx, Tallinn korteris. Antud korteris toimus elektrienergia tarbimine ebaseaduslikul teel. Voolu saamiseks oli omavoliliselt ehitatud mõõtmata ahel ning ühenduse tegemiseks oli kasutatud juhet läbimõõduga 2,5mm
  7. olukorra fikseerimise hetkel toimus tarbimine koormusega 18,86 A. Ebaseaduslik tarbimine katkestati. Antud asi fikseeriti aktis nr
  8. (tl. 11 – 14); - väljavõtted Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest, millest nähtub, et F.O on karistatud väärteokorras ühel korral 29.11.2007.a. AS § 70 alusel rahatrahviga 240,- krooni, mis on tasutud. Kriminaalkorras on F.O varem karistamata. (tl. 18 – 19); - 19.03.2003.a. elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping, mis on sõlmitud MRnimele ning kontaktaadress ja elektri tarbimiskoht on Xxx, Tallinn. (tl. 27); - 14.05.2004.a. tööülesanne nr 04-45426, mille kohaselt aadressil Xxx teostati lepingu lõpetamisest tingitud tarbijapaigaldise väljalülitamine arvesti demonteerimisega. (tl. 28); - 23.03.2009.a. munitsipaaleluruumi üürileping, millest nähtub, et üürnik on F.O ning üürnikuga koos eluruumi kasutavad poeg MR, tütar M R ja tütrelapsed J I , A R ja K R . (tl. 29); Kohtunik asub seisukohale, et F.O on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning F.O süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik F.O süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. F.O on varem kriminaalkorras karistamata, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. F.O on pensionär, invaliid ning talle on võimalik mõista kergemaliigiline karistus- rahaline karistus KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga F.O on kindel elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud karistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi on esitanud AS Eesti Energia summas 10 831,19 krooni ulatuses, mis on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele F.O-lt. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamisega (arvestades süüdistatava vanust, materiaalset olukorda ja seda, et menetluskulude hüvitamine käib talle üle jõu). Osa menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.