p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav Kaitsja O.F , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnipeetav 14.oktoobrist 2009.a. varem kriminaalkorras karistatud: 1)11.märstil 1996.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 pde 1 ja 2 alusel vabaduskaotus 2 aastat 1-aastse katseajaga; 2)28.aprillil 2000.a. Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 pde 2 ja 3, § 128 lg 1 ja § 140 lg 2 p 3 alusel vabaduskaotus 3 aastat ja 6 kuud; 3)03.septembril 2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 185 lg 2 alusel vabaduskaotus 3 kuud, liitkaristus 2 kohtuotsuse järgi vabaduskaotus 3 aastat ja 6 kuud; 4)01.veebruaril 2008.a. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt
lg 2 p-de 4 ja 8, § 215 lg 2 p 1 alusel vangistus 1 aasta ja 2 kuud, vabastatud 11.juuli 2008.a. Harju Maakohtu määrusega ennetähtaegselt ning ärakandmata karistus 22.juuli 2008.a. seisuga 3 kuud ja 17 päeva 1-aastase katseajaga vandeadvokaat Matti Reinsalu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.F
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes O.F-ile karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud.
Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt mõistetud ärakandmata karistuse, vangistus 3 kuud ja 17 päeva, võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud ja 17 päeva.
Tõkend – vahistamine – jätta muutmata. Sisse nõuda O.F-ilt riigituludesse menetluskuluna ekspertiisitasu 2875.00 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsjatasu 2400.00 (kaks tuhat nelisada krooni, sealhulgas käibemaks 400.00) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 138.10 (ükssada kolmekümmend kaheksa krooni ja 10 senti) krooni, sundraha 10 875.00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ja postikulu 12.54 (kaksteist krooni ja 54 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017 AS SEB Pank või 221023778606 Swedbank, viitenr.2800049696). Nõue loetakse menetluskulude osas nõuetekohaselt täidetuks, kui menetluskulud tasutakse üks kuu kohtuotsuse jõustumisest arvates, märkides tasumisel lahendi number ning isiku, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Juhul, kui nõuet nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Sven Schönbergi tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista O.F-ilt S S (xxxxxxxxxxxx) kasuks 8613.00 (kaheksa tuhat kuussada kolmteist) krooni. Asitõend – müürsepahaamer, mis asub kriminaalasja juures – kohtuotsuse jõustumisel tunnistaja R S (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) tagastada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja kannatanu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama. Süüdistus O.F süüdistatakse selles, et tema 27.juunil 2009.a. kella 09.45 paiku xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxx külas xxxxxxxxxxxxx talu kõrvalhoones asuvas baariruumis lõi kolmel korral müürsepahaamriga S S pea piirkonda, tekitades kannatanule vasaku kiilluu killulise murru koos kõvakelme rebendiga, otsmikuluu killulise murru paremal pool, ajusisese verevalumi ja ämblikvõrkkelmealuse verevalumi vasakul, lõikehaavad pea piirkonnas ja parema kehapoole halvatuse koos afaasiaga. Müürsepahaamriga pähe löömisega, millega tekitas kannatanule raske tervisekahjustuse ja põhjustas ohu Sven Schönbergi elule, pani O.F toime kuriteo
Kohtulik uurimine ja kohtu põhjendus 2 Süüdistatav on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatava sõnul kukkus ta kannatanu löögist pikali ning talle jäi käe alla haamer, millega ta enesekaitseks lõi kannatanut pähe. Süüdistatava sõnul lõi ta omateada ühe korra, kuid pähe ta otseselt ei sihtinud (tl 96-98; 141-142; 100-103). Kannatanu S S kinnitusel läks ta ööl vastu 27.juunit 2009.a. pärast naise ja lapse viimist xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx tallu tagasi. Mäletab üksnes seda, et istus autosse ning edasi mäletab ajast, mil viibis xxxxxxxxxxxxx haiglas. Kannatanu ütluste kohaselt olid tema vigastused tõsised ning tal oli ka operatisoon peas (tl 69-70). Tõenditeks kannatanu vigastuste kohta on koopia patsiendikaardist (tl 4-6), haiglusloost (tl 9-63) ning ekspertiisiaktist nr 49 (tl 65-67). Ekspertiisiakti kohaselt on S Sl diagnoositud vasaku kiilluu killuline murd koos kõvakelme rebendiga, otsmikuluu killulise murru paremal pool, ajusisene verevalum ja ämblikvõrkkelmealune verevalum vasakul, lõikehaavad pea piirkonnas ning parema kehapoole halvatus koos afaasiaga. Nimetatud tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel võimalik et määruses märgitud ajal ja viisil, s.o. 27.juunil 2009.a. ning esinenud tervisekahjustused on eluohtlikud. Tunnistaja V T sõnul hakkas süüdistatav öösel ajama mingit imelikku juttu kellegi ähvardusest teda ära tappa. See oli nagu süüdistatava kinnisidee, millest keegi pärast enam välja ei teinud. Lõpuks hommikul kella üheksa paiku ei suutnud ei tunnistaja, tema vend R Tega kannatanu enam seda juttu kuulata ja soovitasid O.F lahkuda. O.F läkski ära, kuid tuli umbes 30 minutit hiljem tagasi ning hüüdis seljaga tema poole istuvat kannatanut. Kui viimane ümber pööras, lõi süüdistatav kannatanut haamritaolise asjaga kolmel korral, täpsemalt otsa ette, meelekohta ja vastu kukalt. Kannatanu jäi löökide tagajärjel maha lamama ning O.F jooksis ise minema (tl 71-72). Tunnistaja V T sõnu kinnitab R T, kelle sõnul nägi ta kahte lööki (tl 73-74). Tunnistaja V K kinnitab, et läks varahommikul kella 07.00 paiku magama ning selleks ajaks oli kõik rahulik. Temast jäid õue vennad T, kannatanu ja süüdistatav. Ka kinnitab ta, et vennad T ja kannatanu ei ole mingid tülinorijad (tl 75-76); 77-78). Tunnistaja A L teab rääkida, et süüdistatav proovis teda maja nurga taga väänata, kuid tunnistaja võttis süüdistatava käe lihtsalt ära. Hiljem väitis süüdistatav vendadele T nagu oleks A L tahtnud talle peksa anda (tl 79-80). Tunnistaja R P ütluste kohaselt jõudis tema sündmuskohale, kui kannatanu oli kiirabi ära viinud ning lööja ära jooksnud. Kohapeal viibinud V T näitas müürsepahaamrit, millega olevat kannatanut löödud (tl 81-82). Tunnistaja E B kinnitab, mingit rüselust ega riidu meeste vahel polnud, samuti kinnitab ta seda, et varahommikul tuli bussi juurde, kus tunnistaja magas, süüdistatav ja küsis suitsu. Tunnistaja nägi, et O.F nägu ning valge T-särk oli eest verine ning ta ütles, et läheb teeb 3 laipa (tl 83-84). Tunnistaja R S tõendab, et müürsepahaamer ei asunud majas, vaid kuskil õues, ilmselt kasvuhoone juures (tl 85-86). Tõendiks on ka nimetatud haamri vaatlusprotokoll (tl 87-89). O.F sõnul arvab ta olevat kannatanut löönud ühel korral, ometi nähtub eksperdi arvamusest, et lööke oli rohkem ning rohkemaid lööke on kinnitanud ka tunnistajad V T ja R T Kuigi O.F on rääkinud hädakaitsest, keegi tunnistajatest süüdistatava vajadust hädakaitsele ei kinnita. Isegi juhul, kui konflikti alustajaks oli kannatanu, ei vastanud süüdistatava poolt mitmel korral kannatanu löömine tõrje iseloomule. Ka ei nähtu ei uuritud tõenditest ega süüdistatava enda ütlustest, et tal oleks olnud põhjust arvata kannatanupoolse vägivalla tarvitamisest süüdistatava suhtes. Lisaks ei kinnita keegi tunnistajatest xxxxxxxxxxxx meeste ega ka kellegi teistevahelist riidu ega rüselust. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et O.F ütlused on suunatud oma süü vähendamisele, kuna pole kooskõlas asjas kogutud ülejäänud tõenditega. Vaadeldud tõendite alusel kohus leiab, et O.F poolt pandi toime
p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, kuna tõendamist on leidnud tema poolt kannatanule eluohtliku 3 tervisekahjustuse tekitamine. Lüües haamriga kannatanut pähe süüdistatav vähemalt möönis igasuguse tagajärje, antud juhul elule ohtliku tervisekahjustuse, saabumist. Seega pani O.F toime oma teo otsese tahtlusega, ta on süüdi ning puuduvad süüdistatava teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Tsiviilhagi on esitatud kannatanu S S poolt 8613.00 krooni nõudes seoses ravikuludega. Tegemist on õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mis Võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hüvitada O.F kui kahju tekitanud isikul. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, süüdlase isikut, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuigi O.F ei ole talle süüks pandavat tegu vastavalt süüteokirjeldusele täielikult omaks võtnud, on ta juhtunut kahetsenud ning puhtsüdamlikku kahetsust loeb kohus karistust kergendavaks asjaoluks, karistust raskendavad asjaolud aga puuduvad.
Arvestades seda, et O.F on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud, pannes antud teo toime katseajal ning tema süü kannatanut mitmel korral lüües on suur, peab kohus O.F puhul ainuvõimalikuks karistuseks reaalselt vangistust. Samas arvestab kohus konkreetse karistuse määramisel seda, et O.F on oma tegu kahetsenud ning ka kriminaalhoolduse poolt antud iseloomustusest nähtub, et O.F suhtus kriminaalhooldusesse positiivselt. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks O.F karistamist alammäära lähedases määras. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ja 10 kohaselt ekspertiisitasu, kaitsjatasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud, sundraha 2,5 kuupalga alammäära ulatuses ja postikulud. Määratud kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on esitanud taotluse süüdistatava õigusabikulude hüvitamiseks 1300.00 krooni ulatuses (koefitsient 2,0 ettevalmistus 900.00 krooni ja kohtuistungi 2 pooltundi 400.00 krooni). Esitatud taotlus on „Korra“ § 8 alusel õigusabi mahtu ja kvaliteeti arvestades põhjendatud. Kohtueelsel uurimisel määratud korras osalenud kaitsja Matti Reinsalu poolt antud õigusabikulud O.F-ile on kinnitatud prokuröri poolt 700.00 krooni ulatuses (koefitsient 2,0 - 1 menetlustoiming, koefitsent 2). Eelpoolnimetatud õigusabikuludele lisandub käibemaks 20%. Ingrid Niinemägi Kohtunik 4 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.