ja
MS §238 lg.2 alusel 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti G.T-le 6 kuud vangistust.
lg.2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu 08.11.2007 otsusega mõistetud ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti G.T-le 10 kuud vangistust.
alusel loeti karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 kuud 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 6 kuud 28 päeva vangistust.
lg.1 alusel asendati vangistus 6 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga arvestusega 208 päeva x 2 tundi päevas = 416 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta.
lg.2 alusel pandi G.T-le lisakohustuseks mitte tarvitada katseajal alkoholi ning
lg.1 p.1 alusel võeti lisakaristusena G.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 3 aastat. Erakorraline ettekanne Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 26.03.2009 Viru Maakohtule erakorralise ettekande nr.18491, milles teeb ettepaneku pöörata G.T-le mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt asendati G.T-le mõistetud karistus 6 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 416 tundi tähtajaga 1 aasta. G.T on mõistetud 416 tunnist teinud üldkasulikku tööd ära vaid 88 tundi, tegemata on 328 tundi. Maakohtu 07.04.2009 istung Maakohtu istungil seletas süüdimõistetu G.T, et ta teab oma sooritamata tundidest, kuid palub nende tegemine edasi lükata. Jaanuaris 2009 sündis tal poeg, kelle ema lahkus pere juurest ja käesoleval ajal kasvatab ta poega üksi ja on ametlikult lapsehoolduspuhkusel. Üldkasuliku töö tunde on ta nõus tegema soojemal aastaajal, kui on last võimalik vankriga kaasa võtta. Väga külma ilmaga ta last kaasa võtta ei saa, kuid koju pole teda ka kellegagi jätta. Poja emal puuduvad Eestis elamiseks igasugused dokumendid ja kodust lahkus ta veebruari lõpus selleks, et neid vormistada. Kas ta tagasi tuleb, ei oska süüdimõistetu öelda. Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo kinnitas maakohtu istungil, et teab süüdimõistetu kodusest olukorras ja vastsündinud pojast ning nõustus üldkasuliku töö tegemist edasi lükkama, et G.T oleks võimalik see ära teha suvisel ajal. Viru Maakohtu 07.04.2009 määrusega anti süüdimõistetule võimalus teha ülejäänud üldkasuliku töö tunnid ära suvel ning lükati asja arutamine edasi 12.10.2009. 2 Maakohtu 12.10.2009 istung Maakohtu istungil tunnistas süüdimõistetu, et üldkasuliku töö tunde ta ära teinud ei ole, kuna aprillis – mais ei olnud tal last endiselt kellegagi jätta ja kaasavõtmiseks oli veel liiga külm. 24.05.2009 juhtus tal aga trauma – kandluumurd – ja alates sellest ajast on olnud kipsis, käinud karkudega ja läbinud operatsioone, mistõttu ei ole olnud võimalik mingit tööd teha. Kriminaalhooldusametnik kinnitas maakohtu istungil, et süüdimõistetu ei ole teinud rohkem üldkasuliku töö tunde, kui oli kirjas erakorralises ettekandes. Lisaks märkis kriminaalhooldusametnik, et aprilli lõpus oli tal kokku lepitud süüdimõistetu poolt üldkasuliku töö tundide tegemine Kohtla-Järve linna sotsiaalmajas, kuid sinna tööle süüdimõistetu ei ilmunud. Nimetatud kokkulepe oli enne süüdimõistetu trauma tekkimist. Prokurör leidis maakohtu istungil, et G.T ei ole see isik, kellele on põhjendatud üldkasuliku töö tegemise määramine. Prokurör märkis, et kuigi kohus võimaldas talle veel lisaaega ja lükkas asja lahendamise kevadest sügisesse, ei ole see andnud tulemusi, mistõttu tuleb G.T-le mõistetud karistus pöörata täitmisele ja saata ta kandma vangistust tähtajaga 5 kuud 14 päeva. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt
lg.6 kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu hoidunud üldkasulikust tööst kõrvale. Ülakasuliku töö tegemine 416 tunni ulatuses tähtajaga 1 aasta mõisteti G.T-le Harju Maakohtu 11.04.2008 otsusega (t.l.6 – 8). Kriminaalhooldus algas 11.04.2008 ja maakohtu otsus registreeriti kriminaalhooldusosakonnas 29.04.2009 (t.l.2). Süüdimõistetu õigused ja kohustused karistuse asendamisel üldkasuliku tööga olid G.T-le selgitatud allkirja vastu 06.05.2008 (t.l.10-11). Ettenähtud aasta jooksul ei ole süüdimõistetu üldkasuliku töö tunde sooritanud. Seisuga 24.03.2009, kui kriminaalhooldusametnik esitas maakohtule erakorralise ettekande, oli G.T ettenähtud 416-st tunnist sooritanud vaid 88 tundi. 3 Tulenevalt süüdimõistetu olukorrast (21.01.2009 sündinud poeg, keda ta kasvatab üksinda) ja vastavalt süüdimõistetu taotlusele oli talle antud võimalus teha ära üldkasuliku töö tunnid suvel, kui on võimalik laps lapsevankriga kaasa võtta. Süüdimõistetule osutatud usaldust G.T ei õigustanud ja antud võimalust ei kasutanud, mistõttu maakohus leiab, et karistus tuleb pöörata täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on G.T sooritanud ettenähtud 416-st üldkasuliku töö tunnist ära 88 tundi. Tegemata on seega 328 tundi üldkasulikku tööd, mis
Ülaltoodu alusel rahuldab ettekandes toodud taotluse. maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralises Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks selgitada süüdimõistetule, et teatud juhtudel (raske haigus või muud erakordsed asjaolud) on tal õigus taotleda vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamist vastavalt KrMS §415. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust,
MS §432, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.