MS § 426, 432 Vabastada K.L , isikukood: xxx, talle Tartu Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega 04.12.2011. a. 03.11.2008.a katseajaga kun
Kohustada K.L täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
2 p. 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määrata K.L-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle töölepinguga või registreeruma töötuna töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja teadmata; - osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab ja vajalikuks peab; 1 - allum a elektroonilisele järelevalvele oma elukohas 6 (kuue) kuu jooksul arvates elektroonilise järelevalve seadme kehale kinnitamisest. Määrata K.L katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Lilia Žuravljovi järelevalve alla. Välja mõista K.L-ilt 300 (kolmsada) krooni riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 13.01.2010.a. Asjaolud ja kohtu seisukoht K.L tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 03.11.2008.a otsusega
lg 2 p 1, 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 07.03.2006.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 08.12.2008.a ja lõppeb 04.12.2011.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 06.12.2009.a. K.L on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1. 20.10.2000.a Valga Maakohtu otsusega KrK § 203 lg 1 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta; 2. 09.09.2003.a Tartu Maakohtu otsusega
07.03.2006.a Tartu Maakohtu otsusega
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.L kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mille eest on teda karistatud noomitusega. Vanglas osalenud riigikeele kursustel ning töötab majandustöödel. Individuaalse täitmiskava kohaselt on K.L vajalik osaleda sotsiaalprogrammis Õige hetk, kuid ta ei ole osutunud programmi valituks. Vabanemisel soovib elama asuda emale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Kindel töökoht puudub. Vangla andmeil kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 109 000 krooni. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi koosviibimistel, ise sõltuvust ei tunnista. Lisaks on väidetavalt ühe korra proovinud amfetamiini. Teda on karistatud alkoholiseaduse alusel alkoholijoobes avalikus kohas viibimise eest. K.L on emotsionaalselt stabiilne, psüühilisi probleeme ei ole. Tal on head suhtlemisoskused. Tema käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele või kehvale enesevalitsemisele. Kinnipeetava vabanemisel võib oht seisneda materiaalse kahju tekitamises, ohtu suurendab varasem karistatus. Ta kannab reaalset karistust esimest korda. Tartu vangla toetab ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta K.L-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Vabanemisel soovib elama asuda elama ema elukaaslasele kuuluvasse 2 korterisse xxx, korteri omanik ja ema on nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega. Kindel töökoht puudub. Kohtutäiturite andmebaasi andmetel on K.L-i suhtes rahalisi nõudeid üle 190 000 krooni. Lähedaste ja K.L-i enda sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi vähe, samas on teda korduvalt karistatud alkoholiseaduse § 70 alusel. Uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktoriks on varasem kriminaalhoolduse nõuete rikkumine, sõprusringkond, mõjutatavus ja vastutuse mittevõtmine. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik, et K.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval otstarbekas. K.L seletas, et ta on karistuse kandmise ajal saanud oma tegudest aru ja kahetseb neid väga. Kuriteod pani ta toime vajadusest anda omalt poolt panus peresse. Ta ise on vaesest perest pärit. Naise pere on jõukam ja ta soovis panustada samavõrdselt. Ta üüris korteri ja ostis tehnikat. Karistuse kandmise ajal ei suutnud naine korterit hoida ja elab ema juures koos lapsega. Kinnipeetav on ise elanud isata ja ei taha, et ka laps isata elaks. Isa suri, kui ta oli 5-aastane. Laps läheb kooli ja ta tahab teda toetada. Vanglas on teda distsiplinaarkorras karistatud. Ta ei tajunud vanglas kehtestatud korda ja astus sellest üle. Tal on tisleri kutseoskused ja loodab Kavastus tööd leida. Seal on olemas firma, mis tegeleb puitmajade esitamisega ja muu puidutöötlemisega. Loodab, et naine lapsega tulevad tema juurde elama. Naisel on võimalik saada Kavastus ka tööd õmblejana nagu ta pragu Valgas töötab. Valka tagasi minna ei taha, sest seal on endised kriminaalkorras karistatud sõbrad. Teadvustab vajadust osaleda sotsiaalprogrammis, mida talle vanglas ei võimaldatud. On nõus vabaduses osalema sotsiaalprogrammis. Tal on ebaselgus võlakohustuste osas, sest erinevate ametnike andmed on erinevad. Paljud trahvid peaksid olema aegunud. Tsiviilnõuded on olemas ka viimase kohtuotsuse järgi. Ta on nõus neid tasuma vastavalt võimalustele. On nõus alluma elektroonilisele järelevalvele ja teab neid tingimusi. Prokurör leiab, et K.L-i vangistusest ennetähtaegse vabastamise tingimused on täidetud, kuid esimesel tähtajal vabastamine on ennatlik. Kaitsja leiab, et K.L-i vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas nii formaalsed kui materiaalsed alused. Vangla iseloomustus on positiivne ja ennetähtaegset vabastamist toetav.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri ning kaitsja arvamused, leiab, et K.L-i tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja küllaldaselt materiaalset alust. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest on kantud 1/3 karistusajast.
lg 1 p 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetav on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele ja tehnilised tingimused on selleks olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ning töötahe ja kutseoskused. Kui olemasolevatele kutseoskustele vastavat tööd elukohas ei saa, jääb võimalus registreeruda töötuna. Elukohas on lähedastest inimestest koosnev sotsiaalne võrgustik, kelle toel on võimalik vältida uusi kriminaalse taustaga sõpru. Toimetulekuks vabaduses on ta nõus osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldaja soovitab ja vajalikuks peab. K.L ei tunnista alkoholiprobleeme, kuigi ta on korduvalt alkoholiseaduse alusel karistatud. Alkoholiprobleemide olemasolu ei kinnita ka lähedased. Olukorra tasakaalustamiseks on vajalik määrata
Kontrollkohustus on täitmiseks absoluutne, s.t., et alkoholi ei või tarvitada ka kodus. Kodus alkoholi tarvitamine on jälgitav kriminaalhooldaja kodukülastustega. Uue kuriteo toimepanemine sõltub K.L-ist endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa kuritegude ärahoidmisele. Kohtunik ei tuvastanud neid riske, mis
sätestatud esimesel tähtajal karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel vältimatult 3 kaasneksid. K.L on valmis koostööks kriminaalhooldusel. Kriminaalhoolduse varasemad negatiivsed kogemused ei ole viimase vanglakaristusega enam arvestatavad mitmete aastate möödumisel. Asja arutamisel antud kinnipeetava seletus ja küsitlemisel antud vastused kinnitavad vanglast antud iseloomustuses nimetatud positiivseid iseloomuomadusi. Kohus toetub vangla spetsialistidest koosneva hindamisgrupi arvamusele, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Arvamuse kujundamisel on arvestatud ka varasemat kriminaalhooldust ning karistusi. Kriminaalhooldaja peab vajalikuks ennetähtaegse vabastamise korral
Kohus kinnitab ettepandud kontrollkohustused kohustusteks ja lisaks määrab veel kontrollkohustuse
Kontrollkohustus
lg 2 p 9 järgi tuleneb
lg 1 p 1 sätestatud formaalsest alusest, mis näeb ette tingimusest elektroonilise järelevalve.
lg 4 alusel tuleb kinnipeetav tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel allutada katseajaks käitumiskontrollile
1 sätestatud kontrollnõuete ja
2 p-de 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määratud kontrollkohustuste täitmise kohustusega. Ene Muts täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.