MS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS:
lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5. Kohustada U.K täitma katseajal
lg 2 p 2,5,7,8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 1 - alluma ettenähtud ravile ja pöörduda koheselt peale kinnipidamiskohast vabanmist kahe nädala jooksul vajaliku psühhiaatrilse abi saamiseks meditsiiniasutusse. - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldajalt luba taotlemata - osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; 6. Vabastada U.K käesoleva kohtumääruse jõustumisel. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 20.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.K tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. U.K on süüdi tunnistatud 01.02.2008 Viru Maakohtu poolt
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
järgi 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud vangistust.
23.04.2009 Viru Maakohtu määruse alusel pöörati U.K-le mõistetud karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 23.04.2009 ja lõpp 22.06.2010 Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 22.11.2009 Kinnipidamisasutuses U.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav pole Viru Vanglas viibimise ajal töötanud ega õppinud. Viibis põhiliselt vastuvõtu- ja meditsiiniosakonnas ning seoses sellega puugub kinnipeetaval hõivetegevus. Vangla ei toeta U.K tingimisi ennetähtasegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta taotlust U.K tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, kuna kinnipeetav saab haiglas kurvameelsusevastast ravi ning ennetähtaegswel vabanemisel ie jätka ta vajalikku ravi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, neist mõlemal korral kriminaalhooldusel. Kriminaalhooldus kulges negatiivselt, sest U.K ei täitnud talle määratud kohustusi ning karistused pöörati täitmisele. U.K soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Prokurör toetab süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et U.K võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki U.K isikut iseloomustavad andmed- tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Arvestades U.K poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja tema tervislikku seisundit leiab kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi vabastamise põhjendatud aluseks on tema enda poolt antud nõusolekul vabatahtlikult regulaarsele meditsiinilisele järelevalvele allutamine. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et isik viibib pikaaegselt Viru Vangla meditsiinikambris. Isik kaldub agressiivsusele, mis on seotud ravi puudumisega. Eeltoodust lähtudes kohus nõustub süüdimõistetu U.K vabastamisega temale Viru Maakohtu 01.02.2008 kohtuotsusega mõistetud ning 23.04.2009 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma (allkiri) 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.