4-10-913/19

4-10-913 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-10-913 Kohtukoosseis eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Väärteoasi T.R-i väärteoasi karistusseadustiku (KarS) § 262 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 05.05.
3. a otsus Kaebuse esitaja T.R (ik: XXX, elukoht: XXXXXXXX XX, XXXXXX XXXXXXX) RESOLUTSIOON
4. Pärnu Maakohtu 05.05.
5. a otsus T.R-i süüditunnistamises KarS § 262 järgi ja tema karistamises 7 päevase arestiga jätta muutmata.
6. T.R-i apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
7. juunist
8. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
9. Lääne Prefektuuri Kärdla konstaablijaoskonna ülemkonstaabel M. K. koostas 22.03.
10. a väärteoprotokolli nr AB 1123353 selle kohta, et T.R 12.03.
11. a kell 10.30 Hiiumaal, XXXXXXX, XXXX XX XX juures lükkas jalgrattaga pikali lumevalli P. R., millega rikkus inimestevahelise suhtlemise head tava ja norme. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus T.R kirjeldatud teoga Kärdla linna avaliku korra punkti 7.1 nõudeid, pannes sellega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
12. Pärnu Maakohus tunnistas 05.05.
13. a otsusega T.R-i süüdi KarS § 262 järgi ja karistas teda 7 päevase arestiga. Maakohus leidis, et T.R on süüdi KarS § 262 järgi ning teda tuleb karistada arestiga. Kohus märkis, et T.R ei tööta ega oma sissetulekut ja trahvi ta seetõttu ilmselt tasuda ei suuda. Vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. Tunnistaja S. P. ütluste kohaselt oli T.R 12.03.
14. a hommikupoolikul alkoholi tarvitanud ning sõneles XXXX tänaval neile vastu tulnud ema ja poeg R.. Ta küll ei näinud, kuidas P. R. koos jalgrattaga pikali sai, sest rääkis sel ajal telefoniga, kuid tema kedagi pikali ei lükanud ega kellelegi halvasti ei öelnud. Pealegi ei tunnegi ta R. õieti. Tunnistajad S. ja P. R. tunnevad T.R-i . Nad olid mõlemad kained ning nende antud ütlustes ei ole kohtul võimalik kahelda. Mõlemad nägid, kui neile tuli XXXX XX maja juures vastu T.R koos S. nimelise noormehega. Viimane midagi ei teinud ega öelnud, kuid T.R lükkas sõna lausumata P. R. lumehange pikali ning hakkas pärast seda tunnistajaid verbaalselt solvama. Nende ütlustega on T.R-i süü täielikult tõendatud. T.R on varem karistatud isik, kes on seekord toime pannud väga jõhkra ja ettearvamatu teo. P. R. on 90% invaliid ning sai kukkumise tagajärvel väga haiget. T.R püüab end üksnes õigustada. Kohus leidis, et eelnevad karistused T.R-ile positiivset mõju ei avalda, mistõttu tuleb teda karistada arestiga keskmises määras. Apellatsioon ja selle põhjendused
15. Pärnu Maakohtu 05.05.
16. a otsuse peale esitas T.R apellatsiooni, milles ta leiab, et ei ole kuritegu toime pannud ning taotleb maakohtu kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Apellatsiooni palub T.R võtta väljavõtted S. P. mobiiltelefoni kõnede kohta väärteo toimepanemise ajal, kuna S. P. väitel rääkis ta väärteo toimepanemise ajal mobiiltelefoniga. T.R märgib, et kuna S. P. on karistatud tingimisi katseajaga, siis reaalse vangistuse hirmus kartis ta seda süütegu üles tunnistada. Määruskaebuse esitaja märgib, et tal on kannatanuga olnud suulisi konflikte ka koolis. Tunnistaja S. R. ütluste kohaselt olevat ta (T.R ) olnud silmnähtavalt purjus ja hakanud politseitöötajale vastu nii sõnadega kui ka kätega. T.R märgib, et ta küll vaidles politseitöötajale sõnadega vastu, kuid allus korraldusele panna käed auto kapotile. T.R-i väitel ta silmnähtavalt purjus ei olnud, on olemas pealtnägija, kes oli XXXX tänaval, kus kinnipidamine toimus. T.R märgib, et ülemkonstaabel M. K. on tal olnud ka varasemalt probleeme. T.R-i väitel on M. K. ka ise seadust rikkunud, mida ta ise ei tunnista. T.R märgib, et ta on teinud M. K. peale ka kaebuse, kuid seda ei võetud kohtus arutamiselegi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
17. Kohtukolleegium leiab, et apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
18. Käesolevas väärteoasjas on Pärnu Maakohus tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et T.R 12.03.
19. a kell 10.30 Hiiumaal, XXXXXXX, XXXX XX XX juures lükkas jalgrattaga pikali lumevalli P. R., pannes kirjeldatud tegevusega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusaluse isiku T.R-i süü nimetatud väärteo toimepanemises on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega, sealhulgas tunnistajate S. ja P. R. ning S. P. ütlustega. Kohtukolleegium märgib, et antud väärteo T.R-i poolt toimepanemist välistavaks asjaoluks ei saa olla apellandi väidetav asjaolu, et ta ei olnud silmnähtavalt alkoholijoobes, kuivõrd alkoholijoobe olemasolu ei ole KarS §-s 262 kirjeldatud väärteo koosseisuline tunnus. KarS §-s 262 ette nähtud väärteo koosseisulisteks tunnusteks on teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine ja eelnimetatud rikkumise toimepanemine avalikus kohas, kuuludes seega T.R-i suhtes toimetatud väärteomenetluse tõendamisesemesse. Hindamaks T.R-i teos KarS §-s 262 ette nähtud väärteo koosseisuliste tunnuse olemasolu, on seega vaja tuvastada, kas T.R oma käitumisega rikkus teiste isikute rahu või muud avalikku korda ning kas tema niisugune käitumine toimus avalikus kohas. Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (RKKK 3-1-1-102-03). Seega on XXXX tänav XXXXXXX, maja nr XX juures, avalik koht. Samuti on käesolevas väärteoasjas leidnud tõendamist, et T.R-i käitumine – P. R. jalgrattaga pikali lükkamine – rikkus teiste isikute rahu ja avalikku korda. Järelikult on T.R-i käitumine, mida on kirjeldatud tema suhtes koostatud väärteoprotokollis, käsitletav avaliku korra rikkumisena KarS § 262 järgi. Seega on leidnud tõendamist KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku T.R-i poolt. Apellatsioonis märgib T.R , et kuritegu ei ole ta toime pannud. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et T.R-i ei olegi kuriteo toimepanemises süüdi tunnistatud, ta on tunnistatud süüdi väärteos KarS § 262 järgi. KarS § 3 kohaselt liigituvad süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuritegu on karistusseadustikus ettenähtud tegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Väärtegu on aga süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.
20. Maakohus on õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Põhjendatud on maakohtu seisukoht arestkaristuse kohaldamise osas, kuivõrd eelnevate väärtegude eest karistusena mõistetud rahatrahvid ja arestid ei ole mõjutanud T.R-i seadusekuulekalt käituma ega ole seega täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades T.R sellelaadse rikkumise korduvust, on kohus õigesti mõistnud talle karistuseks 7 päevase aresti. Ringkonnakohus nõustub Pärnu Maakohtu otsuse motiividega ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust selle tühistamiseks. T.R-ile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise 3 üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
21. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla Sten Lind 4