KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2010. a, Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-10095 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeve

§ 199

lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Süüdistatav S.A elu- või asukoht ja aadress: Kaitsja XXXXX (kannab karistust Murru vanglas) isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord tõkend: elukohast lahkumise keeld riigi poolt määrtud korras advokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-st 313 maakohus otsustas: Süüdi tunnistada S.A

§ 199

lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada 3 (kolme) kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu 11.

märtsi

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so 5 (viie) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva võrra ja mõista S.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumi eest 8 (kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust, mille algust arvestada alates
2. maist
3. a. Tõkend: Andres Lainemurru suhtes valitud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Tsiviilhagi: Rahuldada P.S. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel S.A-lt P.S. kasuks 13 741.- (kolmteist tuhat seitsesada nelikümmend üks) krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista Andres Lainemurrult menetluskuluna:  sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;  määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 550.- (viissada viiskümmend) krooni. Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „isiku nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Süüdistus: S.A süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis 12.02.2010.a. ajavahemikul 07.50-12.15 ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartumaal, XXX, XXXX korterist P.S. lauaarvuti komplekti väärtusega 10340 kr., teleri LG väärtusega 5999 kr., ketaslõikuri väärtusega 650 kr. ja nurgasae väärtusega 2000 kr. Sellega pani S.A toime

§ 199lg.

2 p.4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: P.S. tsiviilhagi on 18 989 kr. Menetluskulu: kaitsjatasu kokkuleppe sõlmimisel 300 kr. Karistuse liik ja määr:

§ 199lg.

2 p.4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust.

§ 65lg.

2 alusel suurendada seda Tartu Maakohtu 11.03.09.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. viie kuu ja 29 päeva võrra ning lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kaheksa kuud ja 29 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 05.05.2010.a. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et S.A , tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS 2 §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et S.A on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.A süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus on seisukohal, et S.A on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Kannatanu P.S. kirjaliku avalduse kohaselt on S.A eest tasutud tekitatud kahju eest 5248.- krooni. Seega on kohtuotsuse tegemise aja seisuga tsiviilhagi suuruseks 13 741.- krooni. Esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele. IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 550.krooni. Kohtunik 3