4-10-998/5

4-10-998 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2010.a Tallinnas, Liivalaia kohtumaja Kohtunik Katre Poljakova Menetlusliik Kirjalikus menetluses Väärteoasi A.F kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Ragnar Jänes 15.03.2010.a koostatud kiirmenetluse otsusele nr. 10220092652964; Menetlusosalised kaebuse esitaja A.F (ik. xxx), elukoht: xxx; kohtuväline menetleja Politsei – ja Piirivalveamet; RESOLUTSIOON Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku § - dest 132135 ja KarS § 66 lg-st 2 ja 3 otsustas:
2. Rahuldada A.F poolt Harju Maakohtule Politsei – ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Ragnar J 15.03.2010.a koostatud kiirmenetluse otsuse nr. 10220092652964 peale esitatud kaebus osaliselt.
3. Võimaldada A.F tasuda temale kiirmenetluse otsusega nr 10220092652964 määratud rahalise karistuse 50 trahviühiku s.o 3000.- (kolm tuhat) krooni tasumist ositi 12 kuu jooksul.
4. Kohustada A.F tasuda igakuiselt kuu 15-ndaks kuupäevaks 250.- (kakssada viiskümmend krooni ja null senti) Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas 10220034796011 või Swedpangas 221023778606; viitenumbriks märkida
5. Tasumist tõendavad kviitungid esitada igakuiselt Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile.
6. Muus osas jätta kiirmenetluse otsus nr. 10220092652964 muutmata.
7. Kohtuotsus teha teatavaks menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. 2 KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU: 26.03.2010.a. esitas A.F Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse Politsei – ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Ragnar Jänes 15.03.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusele nr.
8. Kohtule esitatud kaebuses A.F märkis, 15.03.2010.a. karistati teda LS § 7464 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o 3000.- krooni ja seda seepärast, et tema sõites kaassõitjana Jevgeni Rumjantsev’ile kuuluvas sõidukis Volvo 740 reg. nr 748 MEE ei olnud tal turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. A.F märgib kohtule esitatud kaebuses, et ta ei eita rikkumist, ta tunnistab oma süüd täies ulatuses, kuid ta leiab, et talle määratud karistus ei vasta süü suurusele. Nimelt juhib A.F kohtule esitatud kaebuses tähelepanu sellele, et menetleja ei ole arvestanud süüd kergendavaid asjaolusid – tema puhtsüdamlikku kahetsust – selgitades, et tema – A.F tunnistas oma süüd kohapeal ja ei vaielnud sellele vastu ning samuti kinnitas tema, et tal on alaealine laps. Seoses keerulise majandusliku olukorraga palub ta kohtul talle – A.F-ile määratud karistuse – rahatrahvi – vähendamist ja anda tal võimalus tasuda rahatrahv ositi maksimaalse tähtajaga. Samuti on kaebuse esitaja A.F-i märkinud, et tema on nõus kirjaliku menetlusega. Politsei – ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Ragnar Jänes 15.03.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusest nr. 10220092652964 nähtuvalt rikkus A.F LS § 42 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 7464 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et A.F 15.03.2010.a. kell 14:53, Harjumaal, Tallinnas Gonsiori tn ja J. Vilmsi tn ristmiku juures, liikudes s/a Volvo 740 reg nr 748 MEE Laagna tee suunas, sõites sõitjana sõidukis, ei olnud turvavarustusega kinnitatud. A.F-ile koostatud kiirmenetluse otsusese nr. 10220092652964 tegemisel, karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja, et väärteoasjas nii kergendavad kui ka raskendavad asjaolud puuduvad ning määras menetlusalusele isikule – A.F-ile eelpool kirjeldatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 50 trahviühikut s.o 3000.- krooni. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT: 30.03.2010.a edastas Harju Maakohus kohtuvälise menetlejale A.F poolt esitatud kaebuse koos kaebusele lisatud materjalidega, paludes kohtuvälisel menetlejal hiljemalt
9. aprilliks 2010.a. esitada kirjalikult omapoolne seisukoht kaebuse esitaja esitatud kaebuse põhjendatuse osas. 13.04.2010.a. laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kohtuvälise menetleja – Politsei - ja Piirivalveameti Korrakaitseosakonna politseikolonelleitnant operatiivbüroo juhi – A. Kirismäe koostatud seisukoht, milles kohtuväline menetleja märkis, et Politsei – ja Piirivalveamet on seisukohale, et A.F kaebus Politsei – ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse poolt koostatud kiirmenetluse otsusele nr 10220092652964 tuleb jätta rahuldamata ning otsus muutmata, kuid kohtuväline menetleja nõustub rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamisega. Kohtuväline menetleja selgitab oma kirjalikus vastuses, et A.F-ile koostati kiirmenetluse otsus, sest viimane sõitis sõitjana sõidukis ja ei olnud kinnitatud turvavarustusega ja A.F karistati sellise teo eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu sellele, et A.F kiirmenetluse otsuse vormistamisel, omakäeliselt antud ütlustes tunnistas, et ta ei olnud sõitjana turvavarustusega kinnitatud ning lisas, et ta soovis halvasti kinnitatud turvavöö uuesti kinnitada peale valgusfoori. Kohtuväline menetleja 3 juhib tähelepanu ka sellele, et A.F oma ütlustes tehtut ei kahetse, samuti ei maininud viimane sissetuleku nappusest ega ülalpeetavatest. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et turvavöö eesmärk sõidukis on juhi ja reisijate ohutuse suurendamiseks. Turvavöö tuleb kinnitada enne sõidu alustamist. Kohtuvälise menetleja hinnangul ka ühe turvavööga kinnitamata isiku viibimine sõidukis suurendab liiklusõnnetuse korral inimvigastuste raskusastet, sest kokkupõrke korral ei suuda kinnitamata isik kontrollida oma liikumist ning võib vigastada teisi sõidukis viibivaid isikuid. Kohtuväline menetleja on märkinud, et arvestades karistuse üld – ja eripreventiivseid eesmärke on igati A.F karistamine rahatrahvi sanktsiooni keskmises määras põhjendatud, selgitades, et karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud ning karistuse eripreventiivset eesmärki on võimalik saavutada ka keskmisest madalama rahatrahviga. Samuti juhib kohtuväline menetleja tähelepanu sellele, et varasemalt liiklusalaste õigusrikkumiste eest karistusena määratud rahatrahvid ei ole mõjutanud A.F õiguskuulekale käitumisele, 64 märkides, et A.F omab kehtivat karitust LS § 74 lg 1 alusel kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest, mistõttu ka kohtuväline menetleja määras viimasele rahatrahvi LS § 7464 lg 2 alusel. Eeltoodut arvestades asus kohtuväline menetleja seisukohale, et A.F karistamine LE § 42 nõuete rikkumise eest LS § 7464 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Samuti on kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses teatanud, et nemad nõustuvad kui käesolev asi lahendatakse kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED: Kohus vaadanud läbi A.F kaebuse, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, seda põhjusel, et nii kohtuväline menetleja kui ka kaebuse esitaja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub seisukohale, et A.F poolt 26.03.2010.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseinik Ragnar Jänes 15.03.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusele nr. 10220092652964 kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt. Kaebuse esitaja A.F ei ole vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tehtud kiirmenetluse otsust sisuliselt, st. kaebuse esitaja on nõustunud temale inkrimineeritud väärteo, milline seisnes selles, et tema – A.F 15.03.2010.a. kell 14:53 sõites Tallinnas, Gonsiori tn ja J. Vilmsi ristmikul sõitjana sõidukis (Volvo 740 reg nr 748 MEE ei olnud turvavarustusega nõuetekohaselt kinnitatud - toimepanemisega. Kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses kinnitanud, et ta ei eita rikkumist ja tunnistab oma süüd täies ulatuses, kuid siiski leiab, et talle määratud rahatrahv summas 3000.- krooni ei vasta tema süü suurusele, märkides, et kohtuväline menetleja ei ole kergendava asjaoluna arvestanud temapoolset puhtsüdamlikku kahetsust ja asjaolu, et tal on ülalpidamisel alaealine laps. Samuti on kaebuse esitaja juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et tal on raske majanduslik olukord. 4 Kohtuväline menetleja vaidleb kaebuse esitaja poolt esitatud kaebusele vastu, taotledes kohtult selle rahuldamata jätmist ja kohtuvälise menetleja poolt 15.03.2010.a. A.F suhtes koostatud kiirmenetluse otsuse nr 10220092652964 muutmata jätmist. Liikluseeskirja § 42 kohaselt, sõidukis, millel on turvavööd, peab sõitja olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud, välja arvatud LE §-s 69 nimetatud juhtudel. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud A.F suhtes väljastatud karistusregistri õiendist nähtub, et kaebuse esitajat on 25.06.2009.a. Põhja Politseiprefektuuri poolt karistatud LS § 7464 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 840.- krooni, milline kohtule kaebuse esitaja isiku iseloomustavaks asjaoluks. 64 Samuti asub kohus seisukohale, et A.F-ile süüksarvatav väärtegu - liiklusseaduse § 74 lg 64 2 s.o isikut, keda on varem LS § 74 lg 1 nõuete eiramise eest karistatud s.o turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest st. sõiduki juhi või sõitja poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest või sõidukijuhi poolt turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitamata lapse sõidutamise karistatakse teistkordse teo toimepanemisel rahatrahviga kuni 100 trahviühikut - on õigesti kvalifitseeritud. Kohus märgib, et kaebuse esitaja – A.F pannes toime väärteo näitas oma hoolimatut ja ükskõikset suhtumist kehtivasse liikluskorda. A.F ei ole talle mõistetud varasematest karistustest järeldusi teinud ja on jätkanud liiklusalaste väärtegude toimepanemist s.t mõistetud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud. Kohus selgitab, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks A.F pidanud enne mootorsõidukis kaassõitjana sõitu alustades veenduma, et ta oleks nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud, kuid jättis seda tegemata. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et A.F on pannud temale süüksarvatava väärteo toime hooletusest. Samuti asub kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et A.F on oma toimepandud rikkumist tunnistanud kogu väärteomenetluse kestel, väljendades kahetsust ei pea kohus seda asjaolu piisavaks tühistamaks viimasele kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi, kaaludes menetlusalusele isikule määratud rahatrahvi summa 3000.- krooni vähendamist ning seda seetõttu, et liikluseeskirja nõuete jätkuva rikkumisega väljendab kaebaja oma ükskõikset suhtumist kehtestatud käitumisnormidesse ja teistesse kaasliiklejatesse, mis muudab puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu kohtu jaoks samuti küsitavaks. KarS § 66 lg 2 sätestab rahatrahvi ositi tasumiseks määramise võimaluse "mõjuvatel põhjustel". Riigikohus oma otsuses nr 3-1-1-2-06 on märkinud, et selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Käesoleval juhul alust selle võimaluse kaalumiseks annab asjaolu, et kaebuse esitajal on ülalpidamisel üks alaealine laps - Mihael Halling, kaebuse esitaja on esitanud oma lapse sünnitunnistuse koopia ning A.F poolt kohtule esitatud Sampo Pank AS poolt ajavahemiku 01.10.2009.a. - 25.03.2010.a. kohta väljastatud tema nimele kuuluva konto nr. 335732080005 väljavõtted, millisest nähtub, et viimane maksab pangalaenu, see tähendab, et et kaebuse esitaja ei oma käesoleval hetkel piisavalt rahalisi vahendeid tasumaks korraga talle karistuseks määratud rahatrahvi 3000.- krooni. 5 Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja kohaldatud karistus kaebuse esitajale on põhjendatud ja seaduslik, samuti arvestades asjaolu, et kaebuse esitajale süüks arvatav väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning A.F on talle süüks arvatud väärteo toimepanemises süüdi, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Juhindudes KarS § 66 lg 2 ja 3 kohus määrab A.F-ile kohustuseks tasuda talle karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühikut s.o. 3000.- krooni ositi. Rahatrahv tuleb tasuda kaheteist kuu jooksul võrdsetes osades, s.o 250.- krooni kuus. Kohus juhindub V™S § - dest 132-135 ja KarS § 66 lg-st 2 ja 3; Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik