lg 1 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada N.I talle 24.08.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 1 järgi
lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 12.10.2010.a ja N.I vabaneb vangistusest 12.10.2010.a, siis 7 kuud 7 päeva vangistust) ei pöörata N.I suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,4,7,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - xxx; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • vangistusest vabanemise järgselt jätkab õppimist 12.klassis või vangistusest vabanemisest 2 nädala jooksul asub ametlikult tööle või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb osalemise kohustuslikuks.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja N.I vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. • Määruse koopia edastada prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu N.I-le. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD N.I on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Käesoleval ajal kannab N.I vangistuses karistust Tartu Maakohtu 24.08.2010.a kohtuotsuse alusel. Tartu Maakohtu 24.08.2010.a kohtuotsusega tunnistati N.I süüdi
lg 2 p 1 järgi ja liitkaristuseks
lg 1 alusel mõisteti 2 aastat vangistust, karistuse kandmise alguseks 20.05.2009.a. Tartu Maakohtu 24.08.2010.a kohtuotsusega moodustati
lg 1 alusel liitkaristus N.I-le 08.07.2009.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 5,9,
järgi
lg 1 ja
Vangistuses kannab N.I karistust esimest korda. N.I on karistusest ära kandnud enam kui poole karistusajast ja enam kui 6 kuud karistusaega.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. 2 3 01.10.2010.a kohtuistungil avaldas N.I soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 01.10.2010.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri, on seisukohal, et esinevad
lg 1 punktis 2 märgitud eeldused süüdimõistetu N.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda esimest korda vangistuses karistust kandvale N.I-le võimalus, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. N.I poolt toimepandud II astme kuritegude asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid tema suhtes käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. N.I on valdava osa karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud. Vangistuse ajal on N.I distsiplinaarkorras karistatud 1 korral – 24.05.2010.a noomitusega keelatud esemena juhtmekesta kapis omamise eest. Distsiplinaarsüüteo asjaolud ei ole sellise raskusega, mille tõttu oleks N.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine välistatud. Vangistuse ajal on lõpetas N.I 2010.a kevadel Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 11.klassi ja käesoleval ajal õpib ta 12.klassis. Vangistuse ajal võimaldati N.I töötada väljaspool vanglat ja selleks lubati tal soodustusena liikuda järelevalveta väljaspool vanglat. Vangistuse ajal on N.I-ga läbi viidud motiveeriv intervjuu teemal alkoholi kahjulikkus ja selle mõju elustiilile. Vangistuse ajal viidi N.I-ga läbi vestlus, eesmärgiga teadvustada N.I-le elustiili muudatuste vajalikkust. Nii kinnipeetava iseloomustuses kui ka kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt toetab Tartu Vangla, sealhulgas ka kriminaalhooldusametnik, N.I vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. N.I on olemas lähedaste toetus ja elukoht nende juures – xxx. Vangistuse järgselt soovib N.I jätkata õpinguid 12.-s klassis ja käia tööl. Reaalsed võimalused on tal selleks olemas – õpinguid jätkaks Viljandis ja tööle asuks garanteeritud töökohta xxx OÜ-sse ehitustöölisena. Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et vangistuses kannab N.I karistust esimest korda ning sellest valdav osa on karistusest kantud ja N.I käitumine vangistuse ajal osundab soovile oma elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks (on töötanud ja õppinud ning õpib ka käesoleval ajal, üks distsiplinaarsüütegu ei ole raskete asjaoludega), peab kohus põhjendatuks anda N.I-le võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanemiseks. 3 4 1 aasta pikkune katseaeg on 3-l korral kriminaalkorras karistatud ja põhilise osa karistusest ärakandnud N.I suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada N.I motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. 01.10.2010.a kohtuistungil kinnitas N.I , et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • vangistusest vabanemisest jätkab õpinguid 12.klassis või 2 nädala jooksul asub ametlikult tööle või võtab ennast selle tähtaja jooksul ametlikult töötuna arvele, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb osalemise kohustuslikuks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna N.I-le katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.