järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras Süüdistatav K.D Isikukood või sünniaeg: Karistatus: Kaitsja xxx väärteokorras karistatud 10-l korral kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 1) 10.01.2008.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt mõisteti
Lisakaristusena mõisteti sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Tõkend: 06.10.2011.a – kahtlustatavana kinnipeetud. Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 2565 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.D
järgi ning mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 06.10.2011.a 07.10.2011.a (2 päeva). Seega kuulub kandmisele 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui K.D ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 punktides 1-5 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 1 p 1 alusel kohaldada K.D-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 8 (kaheksaks) kuuks. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. Katseaja algust arvata alates 07. oktoober 2011.a. 1
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada K.D
§-s 424 järgi ning ettenähtud kuriteo toimepanemise süüdistatavale karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 06.10.2011.a - 07.10.2011.a (2 päeva). Seega kuulub kandmisele 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva 2
lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui K.D ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Lisaks nõudis prokurör
MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 208.52 €, ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 76,70 €. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 15.98 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 3.20 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 19.18 €. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.06.2010.a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) p 18 kohaselt määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld- või lihtmenetluse istungil osalemise eest on 15,98 eurot / 250 krooni iga poole tunni kohta. 19. punkti kohaselt tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest toimub kohtuistungi protokollis märgitud istungi alguse ja lõpu kellaaegade järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Kohus leiab, et taotlus vastab Korras sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 23 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Anu Tammeniit kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.