Obsah (6)

§ 74§ 20§ 249§ 217§ 131§ 7447

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 18.augustil 2011 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-11-2131 (väärteoasi 2402,11,000448) Kohtunik Inna Kirsip

§ 74

´47 lg 1, § 74´62 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles F.F tunnistati süüdi

§ 74´47 lg 1 alusel ja karistati rahatrahviga 50 trahviühikut ehk 200 eurot.

kaebemenetluses Menetlusalune isik F.F isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX Lepinguline kaitsja Paul Paas Menetlusaluse isiku kaitsja Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja liiklustalituse juht Alvar Ottokar RESOLUTSIOON V™S § 132 p 2, 133-135 kohus OTSUSTAS: 1 F.F kaitsja Paul Paasi kaebus Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 02.05.2011 otsuse peale väärteoasjas 2402,11,000448 rahuldada osaliselt ja nimetatud otsus tühistada osaliselt, nimelt

§ 74

-47 lg 1 (uue Liiklusseaduse § 249 lg 1) järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et 29.-30.03.2011 kell 03.23 oli ööpäevane puhkeaja kestvus nõutavast lühem kuni 2 tundi, juht oli kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtnud kolmel korral lühendatud ööpäevase puhkeperioodi. Nimetatud teoga rikkus F.F EÜ määruse 561/2006 art 8 nõuet. Väärteomenetlus nimetatud rikkumise osas lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Nimetatud otsus tühistada F.F-ile KarS § 63 kohaldamisega määratud karistuse osas. Mõista F.F-ile

§ 74

-62 lg 1 järgi (uue Liiklusseaduse § 217 lg 1) karistusena rahatrahv 45 (nelikümmend viis) trahviühikut summas 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. Rahatrahvi summa 180 eurot tuleb F.F tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõutumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank pangas, kohustuslik viitenumber 102220115106504. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 25.08.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 15.09.2011 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 18.10.2011) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 2 07.04.2011 koostas liikluspolitseinik Andri Karp väärteoprotokolli AB1255030 selle fakti kohta, et xxx xxx juhtis F.F mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. 29.-30.03.2011 kell 03.23 oli ööpäevane puhkeaja kestvus nõutavast lühem kuni 2 tundi, juht oli kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtnud kolmel korral lühendatud ööpäevase puhkeperioodi. 22.-22.03 20.33-05.30 22.-23.03 20.52-06.25 23.-24.03.2011 19.28-06.00 puudus juhikaardil salvestus, samuti polnud juhil esitada salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslike dokumente antud ajavahemiku kohta. Nimetatud tegudega rikkus F.F LE § 71

20-4 lg 1 EÜ määrus 561/2006 art 865§17 lg 10EMÜ3821/85 art15. Tegu on kvalifitseeritud

§ 74-47 lg 1 ja 74-62 lg 1 järgi.

02.05.2011 tegi vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus otsuse väärteoasjas, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega. Otsuse leiti, et isik rikkus kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõudeid, mis on kehtestatud EÜ määruse 561/2006 art 8, väärtegu vastab

§ 74

-47 lg 1 kooseisule ning rikkus sõidumeeriku salvestuslehe või juhikaardi kasutamise nõudeid, mis on kehtestatud

§ 20

-4 lg 1 ja EMÜ määrusega 3821/85 art 15, väärtegu vastab

§ 74-62 lg 1 koosseisule.

Märkuse korras juhib kohus tähelepanu, et menetlusaluse isiku ainuke kohtueelses menetluses antud ütlus lk 18 oli see, et ta soovis ütlusi anda hiljem ja palus edastada otsus elektrooniliselt. Tutvunud kohtueelse uurimise käigus koostatud väärteotoimikuga peab kohus märkima, et 02.05.2011 otsuse on kohtuväline menetleja teinud ebaseaduslikult, kuna toimikusse ei olnud kogutud ühtegi süütõendit. Peale väärteoprotokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli ja otsuse, ei ole väärteotoimikus ühtegi tõendit. Sellises olukorras peab kohus märkima, et on alust kahelda kohtueelse uurimise kui terviku aususes ja usaldusväärsuses. Murettekitav on see, et kohtuväline menetleja ei näe olukorras tõsiseltvõetavat probleemi ja leiab, et oma jõupositsioonist lähtudes on tal õigus teha isiku suhtes süüdimõistvat otsust väärteoasjas, kus pole tõendeidki. Õigusriigis ei ole see aktsepteeritav ja kohus peab vajalikuks sellele probleemile tähelepanu juhtida. Sellest tulenevalt kontrollib kohus eriti hoolikalt kohtuliku arutamise käigus uuritud tõendeid. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati F.F KarS § 63 kohaldamisega

§ 74-47 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut summas 200 eurot.

Karistuse määramise on kohtuväline menetleja arvestanud , et isik ei tunnista ennast süüdi ja on varem karistatud samalaadsete tegude eest. KAEBUSE SISU 3 24.05.2011 esitas menetlusaluse isiku kaitsja Paul Paas kohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja tehtud otsus ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse põhjendused on järgmised. LE § 71 järgi peab juht võimaldama kontrollida sõidumeeriku olemasolu sõidukil, ning sõidumeeriku salvestuslehtede andmete alusel sõidu ja puhkeaja nõuetest kinnipidamist. 07.04.2011 võimaldaski F.F politseinikel kontrollida juhikaarti, millest on väärteoprotokollis kajastatud ajavahemikud said kirja pandud. Väärteoprotokollis on need ajavahemikud näidatud minutilise täpsusega. Seega on ümber lükatud süüdistus, et juhil polnud esitada salvestuslehti.

§ 20

-4 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub EMÜ määruse 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta kas mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. EÜ määruse 561/2006 art 8 p 2 näeb ette, et ööpäevane puhkeperiood, mis on vähem kui 11 tundi kuid vähemalt 9 tundi, on vähendatud puhkeperiood. Art 8 p 4 kohaselt on lubatud võtta maksimaalselt kolm vähendatud ööpäevast puhkeperioodi kahe iganädalase puhkeperioodi vahel. Edasi kaebuses on toodud kelleajaliselt F.F puhkeperioodid 21.-22.03, 22.-23.03, 23.-24.03, 29.-30.032011, millest nähtub et isik kasutaski nimetatud ajavahemikus 3 vähendatud puhkeperioodi, mis on täiesti lubatud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD Menetlusaluse isiku kaitsja poolt oli koos kaebusega tõendina esitatud juhikaardile salvestatud andmete väljatrükid lk 8-

1. Väljatrükkidest nähtub, et F.F puhkas teatud ajavahemikel kellaajaliselt järgmiselt: 21.-22.03 20.19-06.02 ehk 9 tundi 43 min, 22.-23.03 20.51-06.31 ehk 9 tundi 40 min, 23.-24.03 19.28-06.36 ehk 11 tundi 8 min, 29.-30.03 18.12-03.23 ehk 9 tundi 11 min. Kohus märgib, et puhkeajavahemikesse on arvestatud ka aeg, mil sõidumeerik ei kvalifitseerinud aega puhke-, sõidu- või muude tööde ajana, jättes selle küsimärgi all. Kohtuvälise menetleja poolt oli kohtuistungil esitatud fototabelid lk 24-27, millest nähtub, et tegemist on juhikaardi väljavõttega digitaalselt sõidumeerikust. Fototabelid puudutavad järgmisi ajavahemikke: 29.-30.03, 16.-17.03 (esimene erand), 21.-22.03 (teine erand), 22.-23.03 (kolmas erand), 24.
2. Kohus tuvastab, et lk 25 16.-17.03 ajavahemiku kohta toodud fototabelist nähtub, et autojuht alustas 4 puhkamist 16.03 umbes kell 20.55 ja alustas sõitu umbel kell 06.25, ehk puhkeaja kestvus oli 9 tundi 30 min. Kuupäevas 16.-17.03 ja 29.-30.03 jäävad kahenädalasse ajavahemikusse, mille kestel on juhil õigus võtta maksimaalselt 3 vähendatud ( vähem kui 11 tundi kui vähemalt 9 tundi) puhkeperioodi. Väärteoprotokolli koostanud liikluspolitseinik A. Karp kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et fototabelite puhul on tegelikult tegemist politseisüsteemile loodud arvutiprogrammiga produtseeritud töödeldud andmetega, mille mõte on see, et arvutiprogramm näitab puhkeaega rohelise, sõiduaega punase, puhkeaja režiimi rikkumist sinise värviga. Programm loodud politseitöö lihtsustamiseks, et oleks kohe visuaalselt nähtav, kus on rikkumine. Vastates kohtu küsimusele, kas kontrolli teostav politseinik tutvub ja analüüsib lk 8-11 toodud juhikaardi täielike andmete väljatrükke, selgitas tunnistaja, et nende andmetega politseinik ei tutvu, see oleks väga koormav- lugeda kõik kellaajad ja välja arvutada, kas juht peab puhkeaja nõuetest kinni. Fototabelitest nähtub, et mõned ajavahemikud on jäetud valgena. See tähendab seda, et juhikaart ei olnud sees, see oli sõidumeerikust välja võetud. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik selgitas, et tema arvates pidas ta väärteoprotokollis näidatud ajavahemikel puhkeaja režiimist kinni. Ta tunnistas, et vahepeal ta võttis digitaalsest sõidumeerikust juhikaardi välja ja need ajavahemikud on tema kaitsja esitatud juhikaardi väljatrükkides märgistatud küsimärgiga. Nendel ajavahemikul sõitis mootorsõidukiga tema paarimees, tema ise puhkas. Menetlusalune isik leiab, et ta ei peagi mingeid kandeid kusagile tegema nende ajavahemike kohta. Kohus leiab, et kohtule esitatud lk 24-27 fototabelite puhul on tegemist tuletatud tõendiga, mille allikaks ei ole tegelikkuses eksisteeritavad algandmed (juhikaardile salvestatud puhke- ja sõiduajad), vaid arvutiprogrammi abil juba töödeldud, kasutamiseks mugavaks ja piltlikuks tehtud andmed. Kohus nõustub, et nimetatud arvutiprogrammi kasutamine liiklusjärelevalve tegemisel on täiesti põhjendatud, kuna aitab avastada rikkumisi, kuid rikkumise avastamise korral on kohtuvälisel menetlejal kohustus hakata koguma kohtukõlblikke tõendeid, millele kohus on juba korduvalt tähelepanu juhtinud. Kohus märgib, et fototabelite abil ei ole võimalik puhkeaja tuvastamine minutilise täpsusega nagu see on võimalik kaitsja esitatud juhikaardi väljatrükkide alusel. Minutiline täpsus on aga vajalik, kuna kohus peab tuvastama millal ja kui pikalt isik puhkas teatud ajavahemikel. Fototabel on liiga üldine ja keskendub just puhke- ja sõidu aja värvilisele märgistusele. Ühtlasi kohus leiab, et kui liiklusjärelevalve käigus kasutatud arvutiprogrammi abil saab avastatuks puhkeaja režiimi rikkumine, tuleb kohtuvälisel menetleja hakata koguma süüteomenetluses kõlblikud tõendid ehk pöörduda juhikaardi väljatrükkidele, millest on võimalik kontrollida minulitilise täpsusega puhke- ja sõiduaja režiimi. Kohus märgib, et kaitsja esitatud juhikaardi väljatrükkide sisu on loetav ja arusaadav ka 5 tavalisele lugejale. Väljatrükist on tuvastatav, millal oli tehtud väljatrükk, milliste kuupäevade kohta, eraldi on toodud küsimärgi all jäetud ajavahemikud, ehk mil juhikaard ei olnud sees ja aeg ei ole kvalifitseeritud kui puhke-, sõidu- või muude tööde ajana (igale aja liigile on EMÜ määruse 3821/85 art 15 lg 3 omistatud märk). Politsei esitatud fototabelist ei ole selliseid andmeid võimalik piisava täpsusega kontrollida, sest puhke- ja sõidugraafikut on raske kõrvutada kellaaja skaalaga selle väiksuse ja tiheduse tõttu. Kohus ei välista nimetatud arvutiprogrammi abil tehtud fototabelite kasutamist tõendina kohtumenetluses, sest teatud andmed on fototabeli alusel siiski tuvastatavad, näiteks millal juhikaart ei olnud sõidumeerikus ja aja kvalifitseerimist ei toimunud. Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks järgmiste asjaolude esinemist. Esimene. Ajavahemikus 16.-17.03 kuni 29.-30.03.2011 ehk kahenädalase ajaperioodi kestel on F.F võtnud nelja korral vähendatud puhkeperioodi, nimelt: 16.-17.03 umbes 20.55-06.25 ehk 9 tundi 30 min, 21.-22.03 20.19-06.02 ehk 9 tundi 43 min, 22.-23.03 20.51-06.31 ehk 9 tundi 40 min, 23.-24.03 19.28-06.36 ehk 11 tundi 8 min, 29.-30.03 18.12-03.23 ehk 9 tundi 11 min. Kohus märgib, et näidatud ajavahemikesse on arvestatud ajavahemikud, mis ei ole sõidumeerikuga kvalifitseeritud kas puhke-, sõidu- või muude tööde tegemise ajana. Nimetatud asjaolu on tõendatud juhikaardi väljatrükkide, fototabeli ja menetlusaluse isiku ütlustega kohtuistungil, millest nähtub, et ajal, mis on väljatrükkides märgistatud küsimärgiga, oli ta puhkamas. Vastupidine ei ole tõendatud. Teine. Ajavahemike 21.-22.03 kell 20.34-05.40, 22.-23.03 kell 20.52-06.25, 23.24.03 kell 19.29-06.20 puudus juhikaardil salvestus, õigemini on need ajavahemikud juhikaardil tähistatud küsimärgiga, kuna juhikaart ei olnud sõidumeerikusse sisestatud, samuti ei olnud autojuhil esitada nende ajavahemike kohta salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslike dokumente. Kohus juhib tähelepanu, et süüdistuse esimene osa, mis puudutab vähendatud puhkeperioodide kasutamist on väärteoprotokollist formuleeritud järgmiselt: “29.30.03.2011 kell 03.23 oli ööpäevane puhkeaja kestvus nõutavast lühem kuni 2 tundi, juht oli kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtnud kolmel korral lühendatud ööpäevase puhkeperioodi.“ Kohtuliku arutamise käigus on tõesti leidis kinnitust faktiline asjaolu, et 29.-30.03 puhkeaja kestvus oli alates 18.12 kuni 03.23 ehk 9 tundi 11 min. Süüdistuses sisalduv väide, et juht oli kahe iganädalase puhkeperioodi vahel võtnud kolmel korral lühendatud ööpäevase puhkeperioodi, ei ole faktilistele asjaoludele viidates süüdistuses lahti kirjeldatud, millega on menetlusaluse isikult ja tema kaitsjalt ära võetud võimalus ennast kvaliteetselt kaitsta. Selle süüdistuse alusel on raske aru saada, mida on kohtuväline selle formuleeringuga silma pidanud kas 6 29.-30.03 on esimene teine, kolmas või hoopis neljas vähendatud puhkeperiood. Süüdistuses ei ole märgitud millist kahenädalast perioodi on kohtuväline menetleja silmas pidanud, millal see algas ja millal lõppes. Süüdistusest ei ole võimalik aru saada, millal olid kasutatud need kolm lubatud vähendatud puhkeperioodi kahenädalases ajavahemikus. Iseenesest on arusaadav, et kaebuse põhjendamine oligi rajatud neljale väärteoprotokollis mainitud ajavahemikule 21.22.03, 22.-23.03, 23.-24.03 ja 29.-30.
3. Esimest korda on kohtuväline menetleja viidanud 16.-17.03 kuupäevale alles kohtuvaidlustes, paljastades menetlusliku saladuse sisu, et 16.17.03 20.55-06.25 puhkeaeg oligi esimene lubatud vähendatud puhkeaeg, teine lubatud 21.-22.03, kolmas 22.-23.03, seega 29.-30.03 vähendatud puhkeaeg oli kahenädalase perioodi kestel juba neljas ehk lubamatu. Mainitud faktilised asjaolud ei ole aga süüdistuses toodud ja neile tugineda ei saa. Põhjendatud on kohtuvaidlustes väljendatud kaitsja seisukoht, et süüdistuses ei ole puhkeaja nõuete rikkumine piisava konkreetsusega formuleeritud, millega on rikutud kaitseõigus. Kohtuvälisele menetlejale selgitatakse korduvalt ja korduvalt järgmist. Väärteoprotokollil on süüdistusakti tähendus. Kohtuvälisel menetlejal on väärteomenetluses riikliku süüdistaja rool. Väärteoprotokolli täiendamine kohtumenetluses ei ole võimalik. Väärteoasja arutamine toimub V™S § 87 kohaselt ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses ja selle faktiliste asjaolude kogumi piiridest väljumine on keelatud. Sellele on kohtupraktika, muuhulgas ka Riigikohus korduvalt kohtuvälise menetleja tähelepanu juhtinud. Kohus peab vajalikuks korduvalt kohtuvälise menetleja jaoks tsiteerida Riigikohtu lahenditest: 3-1-1-45-11 09.06.2011 „9.Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud V™S § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. (vt Riigikohtu
4. aprilli
5. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08, p 14). …
6. Ent V™S § 78 kohaselt on kohus väärteoaja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt Riigikohtu
7. aprilli 2009 a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja
8. juuni
9. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1).“ 7 3-1-1-103-09 11.11.2009 „
10. Nõue, et väärteoasja arutatakse väärteoprotokollis sätestatud ulatuses tähendab seda, et väärteoprotokoll peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetlejal võimalik lugeda vastav süüteokoosseis täidetuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304; 3-1-1-84-07 - RT III 2007, 46, 368; 3-1-1-2-08 - RT III 2008, 12, 86; 3-1-1-9-08 RT III 2008, 16, 106).“ 3-1-1-16-09 02.04.2009 „
11. Vastavalt V™S §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. Kooskõlas V™S §-s 70 sätestatuga tuleb väärteoprotokolli sisu menetlusalusele isikule teatavaks teha. Seoses eeltooduga on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas selgitanud, et väärteoasja arutamise piiridest on kohtuväline menetleja väljunud näiteks juhul, mil väärteomenetluses tehtud otsuses sisalduvad väärteo sellised faktilised asjaolud, millised väärteoprotokollis ega selle täiendustes ei kajastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. detsembri
13. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-84-07 - RT III 2007, 46, 368, p 11). Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb vajadus süüdlasele etteheidetava teo kirjeldust korrigeerida, tuleb protokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see menetlusalusele isikule V™S §-s 70 sätestatud korras uuesti teatavaks.“ Lahendis 3-1-1-12-08 on märgitud, et kui väärteoprotokolli alusel ei ole kõik vajalikud faktilised asjaolud tuvastatavad tuleb väärteomenetlus lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus leiab, et väärteomenetlus F.F süüdistuses

§ 74

-47 lg 1 ( uue

§ 249

lg 1) järgi ehk EÜ määruse 561/2006 art 8 rikkumises kuulub lõpetamisele V™S § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Süüdistuse teine osa puudutab EMÜ määruse 3821/85 art 15 ehk sõidumeeriku salvestuslehe või juhikaardi kasutamise nõuete rikkumist, mis on kvalifitseeritud

§ 74

-62 l1( uue

§ 217lg 1) järgi.

Kohus on väärteoprotokolli pinnal kohtuliku arutamise käigus tuvastanud, et ajavahemike 21.-22.03 kell 20.34-05.40, 22.-23.03 kell 20.52-06.25, 23.-24.03 kell 19.29-06.20 kohta puudus juhikaardil salvestus, õigemini on need ajavahemikud juhikaardil tähistatud küsimärgiga, kuna juhikaart ei olnud sõidumeerikusse sisestatud, samuti ei olnud autojuhil esitada nende 8 ajavahemike kohta salvestuslehti, käsikirjalisi kandeid ega muid seaduslike dokumente. Menetlusaluse isiku väitel ei pea ta nende ajavahemike kohta, mil ta ei kasuta sõidukit ja sisuliselt puhkab, salvestuslehte täitma või käsikirjalisi kandeid tegema või muul viisil puhke ja sõidurežiimi kinnipidamist fikseerima. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väide on ekslik ja menetlusalune isik on talle süüksarvatud väärteo toime pannud. Antud väärteoasjas ei ole vaidlust, et F.F teostatavatel autovedudel on sõidumeeriku kasutamine kohustuslik. Sõidumeeriku kasutamise kohustuslikkus tuleneb EMÜ 3821/85 määrusest ning

§-st 131 lg 1.

§ 131

lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt. EMÜ 3821/85 määruse art 15 lg 2 sätestab, et kui juht ei viibi sõidukis ja ei saa seetõttu sõidukisse paigaldatud seadet kasutada tuleb art 15 lg 3 punktide b, c ja d all mainutud ajavahemikud (muud tööd, valmisolekuaeg ja puhkeaeg)

1. a)kui sõiduk on varustatud sõidumeerikuga vastavalt I lisale, kanda salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil loetavalt ja salvestuslehte määrimata, või
2. b)kui sõiduk on varustatud sõidumeerikuga vastavalt IB lisale, kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Nimetatud määruse art 15 lg 2 punktist tuleneb selgelt, et digitaalse sõidumeeriku puhul on autojuhil kohustus ajavahemike kohta, mil ta ei viibinud sõidukis (kasvõi selle tõttu, et autot juhtis teine autojuht), kanda juhikaardile muude tööde tegemise, valmisoleku- ja puhkeaja andmeid sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil, mille jättis F.F tegemata. Kohtu arvates digitaalse sõidumeeriku puhul ei pea autojuht salvestuslehele käsitsi kandma (sest digitaalsel sõidumeerikul ei ole salvestilehti) või muude vahendite abil. Küll ta peab juhikaardile tegema salvestuse manuaalse sisestamisega, näidates ära valmisoleku-, puhke- ning muude tööde tegemise aega. Selline salvestus juhikaardil puudus ja antud faktiline asjaolu on väärteoprotokollis kajastatud ja kohtuliku arutamise käigus kinnitust leidnud. Oma teoga, mis seisnes selles, et ajavahemike 21.-22.03 kell 20.34-05.40, 22.-23.03 kell 20.52-06.25, 23.-24.03 kell 19.29-06.20 kohta puudus F.F juhikaardil salvestus, rikkus ta EMÜ määruse 3821/85 art 15 lg 2 punkti nõuet, mis on väärteokorras karistatav nii

74-62 lg 1 järgi kui ka § 217 lg 1 alusel -juhikaardi kasutamise nõuete rikkumine. 9 F.F on professionaalne autojuht, kellel on kogemus autovedude valdkonnas. Tema kohustus olla kursis tema kutseala kehtivate õigusaktidega. Juhikaardile manuaalse salvestuse tegemine muude tööde tegemise, valmisoleku- ja puhkeaja kohta ka nendes ajavahemikes, mil ta ei viibinud autos, on põhimõtteline juhikaardi kasutamise nõue, mille eiramist ei saa vabandada teadmatusega. Kohus leiab, et F.F pani väärteo toime otsese tahtlusega. Ta oli teadlik sõidu- ja puhkeaja režiimist kinnipidamise nõudest ehk juhikaardile salvestuse tegemise vajadusest ja jättis selle täitmata, asudes väitma, et kui ta roolis ei ole, ei peagi ta midagi täitma. Seega soovis ta koosseisupärase asjaolu teostamist. Selline suhtumine näitab autojuhi ükskõiksust ja kehva ettevalmistust töö- ja puhkerežiimi teemal. F.F on teo toimepanemises süüdi KarS § 32 lg 1 mõttes, kuna ta on süüvõimeline ehk süüdiv ja täiskasvanu. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-4306: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on 10 üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“

§ 74

-62 lg 1 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot. Uue

§ 217lg 1 näeb ette sama karistuse.

Karistuse keskmine määr on seega 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Kohtuliku arutamise käigus ei ole kohus tuvastanud F.F kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab, et juhikaardi kasutamise nõuete rikkumine koosneb kolmest juhtumist. Tegu on toime pandud otsese tahtlusega. F.F on väärteokorras karistatud 12 korda, nendest 2010-2011 aastal korduvalt Teeseaduse rikkumise eest kokku 6 korral, mis näitab, et tema olles professionaalne autojuht suhtub negatiivselt professionaalsetele autojuhtidele kohtutuslike normide täitmisesse. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule kahe väärteokoosseisule vastava teo eest karistusena 50 trahviühikut ehk 200 eurot, ehk keskmisel määral, mis on põhjendatud või isegi suhteliselt leebe, arvestades isiku varasemaid karistusi. Kuna kohus lõpetas väärteomenetluse ühe väärteokoosseisu puhul, siis tuleb kohtu arvates vähendada isikule mõistetavat karistust. Arvestades isiku süüd, toimepandud tegu ja menetlusaluse isiku varasemaid karistusi, peab kohus põhjendatuks mõista F.F-ile karistuseks 45 trahviühikut summas 180 eurot. KOHTU MEE™ED 11 F.F lepingulise kaitsja Paul Paas kaebus tuleb rahuldada osaliselt, tühistada IdaPrefektuuri 02.05.2011 tehtud otsus osaliselt, lõpetada väärteomenetlus

§ 7447lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemises, tühistada otsus Kar

S § 63 kohaldamisega määratud karistuse osas. karistada F.F

§ 74

-62 lg 1 ( uue

§ 217lg 1) järgi rahatrahviga 45 trahviühikut summas 180 eurot.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja 02.05.2011 otsus muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtuotsus jõustus 18.10.2011 №oremreferent Liivi Õun 12