) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada J.V KarS § 169 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 2 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld J.V suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.V-lt menetluskuluna sundraha 417,03 (nelisada seitseteist eurot ja 03 senti) eurot riigituludesse.
lg 1 p 4 alusel välja mõista J.V-lt menetluskuluna kaitsjatasu 76,70 (seitsekümmend kuus eurot ja 70 senti) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Allan Valgu poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud J.V hoidub alates 24.05.2006 vanemana kuritahtlikult kõrvale elatise maksmisest, milline on temalt välja mõistetud Viru Maakohtu 08.06.2006 kohtuotsusega 1500 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni, tütar M (sündinud xxxx) ülalpidamiseks H-M Õ kasuks. Kohtutäitur Raigo Pärsi tõendist 18.01.2011/35 on näha, et J.V elatusraha võlgnevus H-M Õ moodustab seisuga 31.12.2010 summaliselt 4841,72 eurot (75756.53 krooni), tasutud on aastatel 2006-2009.a. 2236,48 eurot (34 993.47 krooni), 2010.a. tasumisi ei ole. II Süüdistuse sisu J.V süüdistatakse selles, et ta hoidub vanemana alates 24.05.2006 kuritahtlikult kõrvale H-M Õ kasuks Viru Maakohtu 08.06.2006 kohtuotsusega välja mõistetud elatusraha, igakuiselt 95,87 eurot (1500 krooni) kuus, maksmisest lapse M (sündinud xxxx) ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni. Kohtutäitur Raigo Pärsi tõendist 18.01.2011/35 on näha, et J.V elatusraha võlgnevus H-M Õ moodustab seisuga 31.12.2010 summaliselt 4841,72 eurot (75 756.53 krooni). Seega J.V , vanemana kuritahtlikult kõrvale hoidudes oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb J.V süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 169 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o. 96 eurot. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus J.V käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 169 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava J.V karistust kergendab süü osaline tunnistamine, KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava J.V puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417,03 eurot ning
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud väljamõistmisele kuuluv tasu.
Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent (allkiri) Heli Väinaste (allkirjastatud digitaalselt) Tea Toming Kohtuotsus jõustus 27.oktoobril 2011.a №oremreferent Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.