F.P tunnistati süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti F.P liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. Nähti ette, et mõistetud vangistust ei pöörata
alusel täitmisele, kui F.P ei pane kahe aasta kuue kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. F.P määrati katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1 alusel kohustati F.P hüvitama AS-le Helter-R kuriteoga tekitatud kahju 3670 krooni hiljemalt 31.12.2008.
lg 2 p 2 alusel kohustati F.P käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
lg 2 p 8 alusel kohustati F.P käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. F.P-le määratud katseaja alguseks loeti 01.02.2008. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Inge Rannult saabus kohtule 01.04.2009 erakorraline ettekanne F.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, sest kriminaalhooldusalune F.P ei ilmu registreerimisele, ei esita dokumente kohustuste täitmise kohta, ei heasta kahju ja ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esitatud erakorralisest ettekandest 2 nähtub, et kriminaalhooldusalune F.P ei ole tasunud tähtajaliselt, s.o. 31.12.2008 AS Helter-R kasuks tsiviilhagi katteks 3670 krooni. Toetudes Väike-Maarja Vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga toimunud telefonivestlusele on F.P töövõimetu töövõimekaotusega 80 % ja saab pensioni igakuiselt üle 3000 krooni kuus. Pensioni saab ta isiklikult enda kätte. Käesoleva ajani kriminaalhooldusalune F.P ei ole soovinud maksekohustust täita. Kriminaalhooldusalune F.P on rikkunud kohtu määratud kohustust mitte tarbida alkoholi ja narkootikume. Ida Politseiprefektuuri kiirmenetluse otsusest nr 10220092024259 nähtub, et kriminaalhooldusalune F.P on 04.03.2009 viibinud Simuna alevikus alkoholijoobes, pannes toime väärteo Alkoholiseaduse § 70 järgi, mille eest määrati talle karistuseks rahatrahv 600 krooni. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalune F.P ei ole alates katseaja algusest regulaarselt täitnud registreerimiskohustust ning alates 16.12.2008 ei ilmu ta enam registreerimisele. Kriminaalhooldusalune F.P on väitnud olevat enda ohvri rollis ning on korduvalt väljendanud suitsiidiga seotud mõtteid. Kriminaalhooldusalune F.P on oma kirjalikus seletuses kirjutanud, et psüühiline tervis ei luba tal kodust lahkuda, tekib hirm ja inimeste kartus. Kriminaalhooldusalune F.P on lubanud oma terviseprobleemide lahendamiseks pöörduda vastava eriala spetsialisti poole. Kriminaalhooldusametnik märgib erakorralises ettekandes, et kriminaalhooldusaluse F.P katseaeg on kulgenud väga problemaatiliselt, sest kriminaalhooldusalune F.P ei ole nõustunud käitumiskontrolliga. Käesoleva ajani on kriminaalhooldusalusel F.P allkirjastamata hoolduskava ning samuti on olnud võimatu läbi viia sisulist tööd. Kriminaalhooldusalune F.P ei ilmu õigeaegselt kriminaalhooldusametniku vastuvõttudele, vaatamata sellele, et valla poolt on korraldatud tasuta transpordivõimalus Rakveresse sõiduks. Kohtumistel kriminaalhooldusametnikuga on kriminaalhooldusalune F.P väitnud, et alkohol aitab terviseprobleemide puhul, kuid psühhiaatriline ravi teeb talle halba. Kriminaalhooldusametniku eest ei ole kriminaalhooldusalune F.P alkoholi kuritarvitamist varjanud, vaid on rääkinud reaalsetest tarbimiskordadest ja tsüklitest. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusaluse F.P aitamiseks kaasanud sotsiaalvõrgustiku. Kriminaalhooldusaluse F.P ennasthävitavast elustiilist on teadlikud vallavanem, sotsiaaltöötaja, perearst, konstaabel ning lisaks on kriminaalhooldusametnik pöördunud kriminaalhooldusalust F.P nõustanud psühhiaatri poole. Valla poolt on kriminaalhooldusalusele F.P-le korduvalt broneeritud koht raviasutusse, kuid kriminaalhooldusalune F.P on alati talle vajaliku abi osutamisest keeldunud. Kriminaalhooldusametnik saab kriminaalhooldusaluse F.P puhul väita, et psühholoogilised probleemid on kuritegelikule käitumisele kaasa aidanud. Kriminaalhooldusametnik märgib erakorralises ettekandes, et kriminaalhooldusalune F.P on oma käitumisega tõestanud, et vabatahtlikult ta ravile minema ei soostu, aga ilma psüühilist ravi saamata ei ole ta võimeline jätkama talle määratud kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmisega. Kriminaalhooldusalune F.P vajab oma psüühilise seisundi stabiliseerimiseks statsionaarset ravi. Kriminaalhooldusametnik Inge Rannu jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et tugiisikut ei ole kriminaalhooldusalusele F.P-le määratud, sest teda kardetakse. Kriminaalhooldusalune F.P võttis kohtuistungil omaks selle, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. Kriminaalhooldusalune F.P tunnistas, et maksekohustuse täitmisele ei ole ta asunud, sest ta ei ole nii ettevõtlik. Kriminaalhooldusalune F.P kinnitas, et viimati tarvitas ta alkoholi selle nädala teisipäeval, samuti kinnitas ta, et alkoholi tarvitamise puhul esineb tal 10 päevaseid tsükleid. Kriminaalhooldusaluse Jaak 3 F.P sõnul tarbib ta alkoholi 5-6 liikmelises alkohoolikute seltskonnas. Kriminaalhooldusalune F.P kinnitas, et vangi ei tahaks ta minna ja loodab, et temale antakse veel viimane võimalus. Prokurör toetas kohtuistungil erakorralises ettekandes sisalduvat kriminaalhooldusaluse F.P-ga on võimatu kriminaalhooldust teostada. ettepanekut, sest
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Inge Rannu erakorraline ettekanne F.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kriminaalhooldusalune F.P ei järgi alates 16.12.2008
lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, samuti ei järgi ta
lg 1 p 3 sätestatud kontrollnõuet alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Kriminaalhooldusalune F.P ei ole senini täitma asunud temale kohtuotsusega
lg 2 p 1 alusel pandud kohustust hüvitada AS-le Helter-R kuriteoga tekitatud kahju 3670 krooni hiljemalt 31.12.2008, ehkki ta on töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 80 % ning saab pensioni igakuiselt üle 3000 krooni kuus. Kriminaalhooldusalune F.P on rikkunud temale kohtuotsusega
lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ida Politseiprefektuur on 04.03.2009 määranud kriminaalhooldusalusele F.P-le Alkoholiseaduse § 70 rikkumise eest karistuseks rahatrahvi 600 krooni (väärteootsus jõustus 20.03.2009). Kriminaalhooldusalune F.P vajab oma psüühilise seisundi stabiliseerimiseks psühhiaatrilist statsionaarset ravi, kuid korduvalt ei ole ta vabatahtlikult seda ravi saama nõustunud, ehkki on kriminaalhooldusametnikule lubanud oma terviseprobleemide lahendamiseks pöörduda vastava eriala spetsialisti poole. Seega on kriminaalhooldusalune F.P ennast ise sellisesse olukorda asetanud, sisuliselt ise loobunud ennast aitamast ja teiste poolt pakutud abi vastu võtmast, kuid ilma selleta ei ole ta võimeline täitma talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusaluse F.P näol on tegemist isikuga, kelle suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada. Käesoleva määruse täitmise tagamiseks on vajalik kriminaalhooldusalune F.P istungisaalis vahistada, sest kohtuistungile 13.04.2009 ta ise ei ilmunud, ehkki kohtukutse oli 06.04.2009 edasiandmiseks vastu võtnud tema ema M V . Kriminaalhooldusalune F.P ei teatanud kohtule kohtuistungile mitteilmumise põhjust. Kohtuistungile 23.04.2009 kohaldas kohus kriminaalhooldusaluse F.P suhtes sundtoomist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 427, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Inge Rannu erakorraline ettekanne nr 18574 30.03.2009 rahuldada. Pöörata täitmisele F.P-le (isikukood xxx, elukoht xxxx, ei tööta, töövõimetuspensionär töövõimekaotusega 80 % ) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-08-1543 01.02.2008
§-de 266 lg 1; 121 järgi mõistetud liitkaristus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. 4 F.P istungisaalis vahistada ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 23.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.