KOHTUOTSUS 1-09-5093 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.aprill 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09- 5093
(09231500016)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi R.Z süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. №na-Salome Barbo Prokuröri abi Tõkend R.Z elu- või asukoht ja aadress:xxx, isikukood või sünniaeg: xxx, kodakondsus: määratlemata, haridus: kesk, emakeel: vene keel, töökoht või õppeasutus: töötuna arvel, varem kriminaalkorras karistatud: 23.04.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 4 – 15 lg 2 alusel mõistetud tingimisi vangistus 1 aasta 5 kuud katseajaga 2 aastat; 28.05.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 121 alusel mõistetud vangistus 6 kuud. Karistus kantud. Väärtegude eest karistatud: 02.02.2009 Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni – rahatrahv tasumata, 04.02.2009 Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni – rahatrahv tasumata elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Eva Rivis Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.Z KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista R.Z ´ile 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg s.o. 17.01.2009 kuni 18.01.2009.a. s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 69 asendada R.Z ´ile mõistetud 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga
(116)tundi ja määrata selle töö ära tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud. Määrata R.Z Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohustuda R.Z ´il täitma KarS § 75 lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista R.Z-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 § 175 lg.1 p. 4, 5 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „R.Z 1-09-5093, sundraha “„ R.Z 1-09-5093, kaitsjatasu.“ Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: CD plaat, mis asub toimiku materjalide juures-kohtuotsuse jõustumisel jätta toimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa R.Z süüdistatakse selles, et tema, kes on varem – 11.01.2009 ja 14.01.2009 toime pannud vargusi, 17.01.2009 kella 17.00 ajal, viibides Tallinnas, Tartu mnt 87 asuvas AS Prisma Peremarketi Sikupilli Prisma kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist 2 pudelit viina Viru Valge, maksumusega 82,90 krooni pudel, kokku kaupa 165,80 krooni väärtuses, millega möödus kassarivist tahtlikult nende eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega R.Z , varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi. R.Z-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – AS Prisma Peremarket avaldus, millest nähtub, et 17.01.2009.a. kaupluses Sikupilli Prisma, aadressil Tartu mnt. 87, pani isik toime õigusvastase teo, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS kuuluvat kaupa kokku 165.80 krooni väärtuses(t.lk.3); õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et 17.01.2009.a. Sikupilli Prismast, aadressil Tartu mnt 87, väljus meesterahvas kassadest kauplusele kuuluva kaubaga 2 tk. Viru Valget, kogumaksumusega 165.80 krooni, jättes kauba eest tasumata. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata(t.lk.2); tunnistaja AT ütlused, et tema viibides tööl 17.01.2009.a. turvamehena monitoride ees, vaatas saalis meesterahvast, kellel oli musta värvi jope ja musta värvi müts. Mees pani alkoholiosakonnas letilt ostukorvi kaks pudelit viina. Seejärel läks valgustite osakonda, kus võttis kaks pudelit viina ostukorvist ning pani need jope alla. Kassas maksis meesterahvas porgandite eest, viina eest jättis maksmata. Pärast seda, kui isik läbis turvaväravad, peeti kinni ning toimetati turvaruumi. Kontrolli käigus avastati isiku jope alt kauplusele Sikupilli Prisma kuuluvat kaks pudelit viina Viru Valge, kogumaksumusega 165.80 krooni(t.lk.4-7); tunnistaja Feliks Larionovi ütlused, et 17.01.2009.a. väljus meesteravas kauplusele Prisma Peremarketile kuuluva kaubaga, jättes selle eest maksmata. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata(t.lk.17-19); asitõendi vaatlusprotokoll, fototabelid (t.lk.20-26); kahtlustatava R.Z-i ütlused, millistega tunnistab oma süüd, et tema läks 17.01.2009.a. kauplusesse Prisma Peremarket, aadressil Tartu mnt 87, Tallinn, tahtis poest porgandit osta. Seejärel tekkis temal mõte varastada kauplusest viina. Läks alkoholiosakonda, võttis riiulilt kaks pudelit ning pani need korvi porgandite juurde. Valgustite osakonnas peitis pudelid jope alla ning läks kassade juurde. Kassas maksis ainult porgandite eest. Kui möödus kassadest tuli tema juurde turvamees, kes palus minna turvaruumi. Turvaruumis tõmbas jopeluku lahti ning võttis jope alt välja varastatud viinapudelid. Üritas toime panna varguse, kuna tahtis napsu võtta. Kahetseb toimepandut siiralt ning lubab rohkem mitte varastada(t.lk.12-13); 02.02.2009 otsus väärteoasjas nr 2315,09,000301, millest nähtub, et R.Z möödus 11.01.2009.a. kaupluse Prisma asuvast kassarivist ning jättis tahtlikult maksmata kauba eest koguväärtuses 139.80 krooni. Pani sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata(t.lk.35); 04.02.2009 otsus väärteoasjas nr 2318,09,000584, millest nähtub, et R.Z möödus 14.01.2009.a. kassarivist, jättes kauba eest tasumata kogusummas 278 krooni väärtuses. Pani sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Kaup tagastatud rikkumata kauplusele(t.lk.36) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav R.Z on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. R.Z on varem kriminaalkorras karistatud milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. R.Z-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada R.Z` it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et R.Z` it ei ole otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna R.Z on varem kriminaalkorras karistatud, ei oma sissetulekut, lisaks kuuluvad välja mõistmisele uued menetluskulud, siis välistas R.Z võimaluse kergema karistusliigi kasuks. Kohus leiab, et R.Z ´ile mõistetud vangistus võib olla mõistetud sanktsiooni alammääras ning R.Z-i suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 69 sätteid ning asendada vangistus üldkasuliku tööga. Tsiviilhagi esitatud ei ole. R.Z` ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 6 525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 292 krooni 10 senti riigituludesse. Kohtunik