← Eesti

1-09-2090/20

Obsah (15)§ 200§ 266§ 199§ 274§ 87§ 263§ 120§ 64§ 68§ 65§ 74§ 75§ 247§ 21§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Ärakiri Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009 Rakvere, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-09- 2090 Kohtukoosseis kohtunik Tiit Kullerkupp

§ 200

lg 2 p 7, § 274 lg 1, § 120 T.E süüdistus

§ 200

lg 2 p 7 Z.K süüdistus

§ 200

lg2 p7 järgi Viru Ringkonnaprokuratuur Liina Pikma Prokurör Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav P.H Elukoht xxxx isikukood xxx kodakondsus: määratlemata haridus: 7 klassi, emakeel: vene keel, ei tööta ei õpi varem kohtulikult karistatud 1 kord- 09.09.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 266

lg 1, 209 lg 2 p1, 199 lg 2 p 7 ja 424 mõisteti tingimisi vangistus 10 kuud katseajaga 18 kuud ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuud; väärteokorras karistatud korduvalt tõkend- vahistamine. Määratud korras vandeadvokaat Lembit Nirgi T.E Elukoht xxxx isikukood xxx kodakondsus: määratlemata põhiharidusega, emakeel: vene keel töökoht xxxx, ehitaja varem kohtulikult karistatud 2 korda: 1. 27.01.2005 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 4, 7, § 201 lg 2 p 1, 4, § 266 lg 2 p 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta 4 kuud katseajaga 2 aastat; 2. 17.02.2005 Tartu Maakohtu poolt

§ 274

lg 1 alusel mõisteti vangistus 1 aasta § 65 lg 1 alusel mõisteti vangistus 3 aastat, § 65 lg 1 ja § 74 alusel mõisteti tingimisi vangistus 1 aasta 10 kuud katseajaga 2 aastat; Kaitsja Süüdistatav väärteokorras karistatud korduvalt tõkend- vahistamine riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Maimu Schmidt Kaitsja Z.K Elukoht xxxx isikukood xxx kodakondsus: määratlemata haridus: 7 klassi; emakeel: vene keel töökoht xxxx, ehitaja varem kohtulikult karistatud 4 korda 1. 20.02.2004 Lääne- Viru Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7,8 ja § 215 lg 2 p 1 alusel mõisteti vangistus 2 aastat,

§ 87

lg 1 p4 alusel vabastatud karistusest kohaldades mõjutusvahendina kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamist Tapa Erikooli 2005/2006 õppeaastaks; 2. 06.10.2004 Lääne- Viru Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 4,8 alusel mõisteti vangistus 5 kuud; 3.

26.10.2005 Lääne- Viru Maakohtu poolt

§ 263

p 4, § 199 lg 2 p 4, 7, 8 mõisteti tingimisi vangistus 4 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; 4. 24.03.2006 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 2 p 1, 3, § 266 lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti vangistus 2 aastat 10 kuud; väärteokorras karistatud korduvalt tõkend- vahistamine riigi poolt määratud korras advokaat Anti Aasmaa Sekretär Aile Siil RESOLUTSIOON: P.H süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 4 aastat vangistust P.H süüdi tunnistada

§ 274

lg1 järgi ja karistuseks mõista 7 kuud vangistust P.H süüdi tunnistada

§ 120

järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust

§ 64lg1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.08-01.09.2008 so 2 päeva vangistust, karistust jääb kanda 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65

lg2 alusel liita nimetatud karistusega 09.09.2008 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 10 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks jääb 3 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend- vahistamine tühistada P.H suhtes kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 03.10.2008. T.E süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. 2

(4)

§ 68

alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 03.10-2008- 20.05.2009 so 7 kuud ja 17 päeva vangistust, karistust jääb kanda 2 aastat 13 päeva vangistust, millist karistust

§ 74alusel tingimisi mitte kohaldada katseajaga 2 aastat 6 kuud.

Allutada T.E katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima

§ 75lg 1 toodud käitumiskontrolli nõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx

  1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg2 p2 alusel kohustada T.E katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Katseaja alguseks lugeda 20.05.

  1. Tõkend- vahistamine tühistada ja T.E vabastada vahi alt kohtusaalis 20.05.
  2. Z.K süüdi tunnistada

§ 200lg 2 p 7 järgi ja karistuseks mõista 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Tõkend- vahistamine tühistada Z.K suhtes kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 03.10.2008. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja süüdimõistetutelt menetluskulud riigituludesse järgmiselt: P.H-lt kaitsjale toimiku paljundamise kulu 135.40 krooni; sundraha 10875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis,00) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses väljamakstud tasu summas 3091,60 (kolm tuhat üheksakümmend üks,60 sh käibemaks 18%) krooni. riigi poolt määratud kaitsjale kohtumenetluses väljamaksmisele kuuluv tasu summas 2964,77 (kaks tuhat üheksasada kuuskümmend neli, 77 sh käibemaks 18%) krooni. T.E-lt kaitsjale toimiku paljundamise kulu 135.40 krooni; sundraha 10875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis,00) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses väljamakstud tasu summas 630,00 (kuussada kolmkümmend)krooni. riigi poolt määratud kaitsjale kohtumenetluses väljamaksmisele kuuluv tasu summas 2550,00 (kaks tuhat viissada viiskümmend) krooni. Z.K-lt kaitsjale toimiku paljundamise kulu 135.40 krooni; sundraha 10875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis,00) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses väljamakstud tasu summas 4047,60 (neli tuhat nelikümmend seitse, 60 sh käibemaks 18%) krooni. riigi poolt määratud kaitsjale kohtumenetluses väljamaksmisele kuuluv tasu summas 6112, 40 (kuus tuhat ükssada kaksteist, 40 sh käibemaks 18%) krooni. Mõista välja P.H-lt tsiviilhagi katteks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks kannatanu S R (xxxx) kasuks 8540,00 (kaheksa tuhat viissada nelikümmend, 00) krooni. 3

(4)Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: nimi, 1-09-2090, menetluskulu. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo OÜ kasuks 2964,77 (kaks tuhat üheksasada kuuskümmend neli, 77 sh käibemaks 18%) krooni vandeadvokaat L. Nirgi poolt süüdistatav P.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Maimu Schmidt OÜ kasuks 2550,00 (kaks tuhat viissada viiskümmend,00) krooni vandeadvokaat M. Schmidti poolt süüdistatav T.E kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Uno Feldschmidt OÜ kasuks 6112,40 (kuus tuhat ükssada kaksteist, 40 sh käibemaks 18%) krooni advokaat A. Aasmaa poolt süüdistatav Z.K kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Asitõend- 0,5 liitrine Laua Viina pudel (asub kriminaalasja juures) hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Viru Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast so hiljemalt 27.05.
  2. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantselei kaudu 11.06
  3. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul so hiljemalt 26.06.
  4. Kohtuotsuse põhiosa I Süüdistuse sisu P.H süüdistatakse selles, et tema 30.08.2008.a. kella 18.30 ajal lõhkus raudkangiga xxxx asuval majal ühe aknaruudu klaasi väärtusega 40 krooni ning ähvardas raudkangiga vehkides ja samaaegselt S Ri poole minnes lüüa raudkangiga maja omanikku S Ri, kes nägi pealt, kuidas P.H lõhkus tema maja aknaklaasi. S.R kartes, et P.H lööb temani jõudes teda raudkangiga, tõmbas vahetult välisukse kinni enne seda, kui P.H lõi raudkangiga vastu ust, mille tagajärjel tekkisid uksele mõlgid ja kriimustused. Oma teoga pani P.H toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise s.o. kuriteo mis on kvalifitseeritav

§ 120järgi.

P.H süüdistatakse selles, et tema 30.08.2008.a. kella 19.10 ajal Lääne-Virumaal, Rakvere linnas, Tallinna tänaval kasutas vägivalda politseiametniku Tanel Liivi suhtes, kes oli saanud väljakutse seoses oma ametikohustuste täitmisega, tõugates T.Liivi, mille tagajärjel viimane kukkus ja sai tervisekahjustuse. Oma teoga pani P.H toime vägivalla võimuesindaja suhtes tema ametikohustuste täitmisel s.o. kuriteo mis on kvalifitseeritav

§ 274lg 1 järgi.

P.H süüdistatakse selles, et tema 02. oktoobril 2008 kella 21.45 ajal, koos Z.K ja T.E-ga Rakvere linnas Tallinna tn 47 ja 49 majade vahel peksid K Kut ning peksmise käigus võtsid kannatanult ära mobiiltelefoni №kia E50-1 väärtusega 4000.- krooni, sigaretipaki Marlboro väärtusega 40.- krooni ning 225.- krooni sularaha, tekitades kuriteoga kannatanule kehavigastusi ja varalist kahju kokku 4265.- krooni. Oma teoga pani P.H oime võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 200lg 2 p 7 järgi. 4

(4)Z.K süüdistatakse selles, et tema 02. oktoobril 2008 kella 21.45 ajal, koos P.H ja T.E-ga Rakvere linnas Tallinna tn 47 ja 49 majade vahel peksid K Kut ning peksmise käigus võtsid kannatanult ära mobiiltelefoni №kia E50-1 väärtusega 4000.- krooni, sigaretipaki Marlboro väärtusega 40.- krooni ning 225.- krooni sularaha, tekitades kuriteoga kannatanule kehavigastusi ja varalist kahju kokku 4265.- krooni. Oma teoga pani Z.K toime võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 200lg 2 p 7 järgi.

T.E süüdistatakse selles, et tema koos P.H ja Z.K-ga Rakvere linnas Tallinna tn 47 ja 49 majade vahel peksid K Kut ning peksmise käigus võtsid K.K ära mobiiltelefoni №kia E50-1 väärtusega 4000.- krooni, sigaretipaki Marlboro väärtusega 40.krooni ning 225.- krooni sularaha, tekitades kuriteoga kannatanule kehavigastusi ja varalist kahju kokku 4265.- krooni. Oma teoga pani T.E toime võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga grupi poolt s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 200lg 2 p 7 järgi.

II Kohtu järeldused süüdistuse põhjendatuse osas P.H süüdistus

§ 120järgi.

Esitatud süüdistuses tunnistas P.H ennast kohtus süüdi. Tema kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et 30.08.2008. õhtul oli oma elukohas Võidu tänaval koos J.P.H, Z.K ja V.S ning tarvitasid alkoholi, mingil hetkel otsustati minna V.S elukohta, ta mäletab, et oli väga vihane ja lõi rauast toikaga katki vastasmaja akna, ta ei oska öelda mis toigas see oli või kust ta selle sai, kirjeldab toigast kui suhteliselt rasket. Tema ütlustest nähtub veel, et oli sellest majast juba eemaldumas kui majast tuli välja üks mees kes ütles talle midagi eesti keeles, ta ei saanud aru mida mees talle ütles, ta ütles mehele midagi vastu aga ei mäleta mida, ta liikus mehe poole rauast toigas käes, kui jõudis mehest 2-3 meetri kaugusele läks mees majja ja pani ukse kinni, ta läks ukseni ja lõi rauast toikaga vastu ust, ukseklaas purunes. Ta ei oska seletada miks ta seda tegi, väidab, et oli purjus ja vihane. Kannatanu S Ri kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 30.08.2008 kella 18.30 paiku nägi, kuidas üks noormees lõi kangiga tema elukoha Võidu 37 maja ühe akna katki, ta läks välja vaatama, kangiga noormees oli juba läinud üle tee, seal oli veel noormehi ja üks naisterahvas, ta küsis noormehelt- mis sa minu aknaga tegid, see noormees hakkas raudkangiga tema poole liikuma ise kangiga tema suunas vehkides, ta järeldas, et see noormees tahab teda kangiga lüüa, noormees tuli kogu aeg lähemale, kangiga vehkides, kui noormees oli jõudnud umbes 1,5 meetri kaugusele, pani ta ukse kinni, arvab et kui ta oleks tänavale jäänud, oleks see noormees ta maha löönud, noormees oli agressiivne ja ütles talle midagi ähvardavalt, kohe kui ta oli saanud ukse kinni tõmmata, lõi see noormees raudkangiga vastu ust, ukseklaas purunes, uksel on mõlgid ja täkked ning terve välisuks tuleb ära vahetada, hiljem helistas politseisse. S.R on esitanud ka hinnapakkumise lõhutud ukse vahetamise maksumusega- 8500.00 krooni, ta palub tekitatud kahju hüvitada. Tunnistaja V Si kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 30.08.2008 oli P.H üürikorteris Võidu tänaval, kus koos P.H , J R ja Z.K-ga tarvitas alkoholi, kella 18.00 paiku otsustas seltskond minna tema elukohta Roosi tänavale, tänaval olles jäi P.H teistest pisut tahapoole, minnes kuulis selja taga klaasiklirinat, nägi, et P.H on ühe maja juures, et P.H on käes mingisugune raske rauast ese, nägi, et majast tuli välja üks meesterahvas ja ütles midagi P.H-le , nägi, et P.H liikus selle mehe suunas, hoides rauast toigast üleval ja viibutades seda selle mehe suunas, koos J. R hüüdsid nad mehele, et pangu uks kinni kui elu armas on, hüüdis kuna kartis, et P.H lööb seda meest rauast esemega. Mees läkski majja ja pani ukse kinni, P.H liikus ikka veel ukse suunas ja lõi selle rauast esemega vastu ust, ukseklaas purunes. Seejärel P.H rahunes ja nad liikusid koos edasi Tallinna tänava suunas. 5

(4)Tunnistaja J Re kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et kui tema tänavale jõudis, oli vastasoleva maja aknaklaas juba lõhutud, selle maja ukse peal oli meesterahvas, kes karjus tigedalt P.H peale, P.H läks selle mehe suunas, käes oli tal rauast pulk, ta karjus mehele, et see sisse läheks, mees läkski majja pani ukse kinni, P.H läks ikkagi maja ukse juurde ja lõi käes olnud rauast pulgaga maja ust. Tunnistaja Z.K kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et kui nad P.H korterist väljusid võttis viimane korterist kaasa rauast kangi, tänaval jäi P.H neist maha, ta kuulis selja taga klaasiklirinat, ta vaatas tagasi ja nägi, et P.H on rauast kangiga lõhkunud maja aknaklaasi, ta ütles P.H-le, et tule ära ja jätkas liikumist , ta ei tea, mis seal edasi sai. Lisaks P.H süütunnistusele on

§ 120

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu tema tegevuses tõendatud kannatanu S.R ja tunnistaja V.S ütlustega. Nii S.R kui V.S kinnitavad, et P.H liikus kannatanu poole ise viimase suunas raudkangiga vehkides, et pärast seda kui S.R oli sulgenud ukse, lõi P.H raudkangiga vastu ust. S.R ütlustest nähtub, et tema poole liikudes ütles P.H midagi ähvardavat ja tal oli tunne, et kui ta oleks tänavale jäänud, oleks P.H ta maha löönud. Kohtu arvates on antud juhul tegemist teoga ähvardamisega, P.H tekitas raudkangiga vehkides hirmutunde S.R, ähvarduse sisuks oli raudkangiga löömine, mis kahtlemata tähendas vähemalt tervisekahjustuse tekitamist. Ähvardus oli veenev ja mõistetav nii S.R, kes majja läks ja ukse sulges kui ka V.S ja J.R, kes hüüdsid S.R, et see majja läheks kui elu armas on. Raske raudkangiga kannatanu poole liikudes samal ajal kangiga kannatanu poole vehkides ja midagi ähvardavat öeldes sai P.H aru, et tema tegevus mõjub S.Rile ähvardusena, et S.R võtab ähvardust reaalsena, selliselt tegutsedes oli ta oma eesmärgiks seadnud kannatanus hirmutunde tekitamise ja oma eesmärgi ta ka saavutas. Eelnevat arvestades leiab kohus, et P.H pani kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega, tema tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. P.H süüdistus

§ 274lg 1 järgi.

Esitatud süüdistuses tunnistas P.H ennast kohtus süüdi. Tema kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ta hakkas vastu politseinikule, kui viimane teda parema käe varrukast kinni hoidis ja politseiautosse minna käskis, ta tõmbas oma käe lahti mille järel ta koos politseinikuga asfaldile maha kukkus, seejärel sekkus teine politseinik ja tal pandi käed raudu, Kannatanu, politseinik Tanel Liivi kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et 30.08.2008 konstaabel Ahto Uuega patrullteenistuses olles sai kell 19.05 paiku väljakutse, informatsiooni kohaselt oli üks valget värvi kapuutsiga dressipluusis noormees lõhkunud Võidu tänaval kiriku aknaid, Võidu ja Tallinna tn ristmikul märkasid sellise kirjeldusega noormeest teiste seas liikumas, nad peatasid auto ta väljus ja palus noormehel politseiautosse minna, ta hoidis noormehel käe alt kinni, noormees tuli algul auto poole, siis aga teatas, et soovib suitsu ära teha, ta kordas käsku autosse minekuks mille peale noormees oma käe lahti tõmbas ja teda tõukas, ta proovis noormeest võttega kinni saada aga noormees pani talle jala taha ja tõukas veelkord mille tagajärjel ta kukkus maha põlve peale noormehe endaga kaasa tõmmates, seejärel sekkus A.Uue, nad panid noormehel käed raudu ja viisid politseiosakonda kainenemisele, selgitasid välja noormehe nime P.H. Ta kinnitab, et politseiosakonnas tundis, et põlv teeb valu ja ta fikseeris vigastuse kiirabis. Tunnistaja, politseinik Ahto Uue kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et kuulis kuidas T. Liiv palus P.H politseiautosse minna, ise läks ta koos P.H-ga olnud seltskonna juurde, ringi pöörates nägi, kuidas T. Liiv maadles P.H-ga, nägi, et P.H hakkas füüsiliselt vastu ja läks T. Liivile appi, koos T. Liiviga panid P.H käed raudu, T. Liiv ütles, et oli põlvele viga saanud. Tunnistaja V Si kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et Tallinna tänaval jäi nende seltskonna juures seisma politseiauto, väljusid kaks politseinikku, ta pani jooksu, üks politseinik jooksis talle järgi ning võtteid kasutades pani ta pikali maha, nägi et teine politseinik läks P.H juurde, kuulis, et P.H ütles, et tahab suitsu lõpuni teha, ei kuulnud, mida politseinik vastas. Ta ei 6

(4)näinud, mis politseiniku ja P.H vahel juhtus, kuna oli selleks ajaks juba kõhuli maas, kui temaga tegelenud politseinik teisel politseinikule appi läks, jooksis ta ära koju. Tunnistaja J Re kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et kui politseiauto nende juurde seisma jäi, panid Z.K ja V. S jooksu, ta kuulis kuidas üks politseinik käskis P.H autosse minna, viimane tahtis suitsu lõpuni teha, aga politseinik ei lubanud ja hakkas P.H peale karjuma ja viimast käest tirima, nägi, et P.H tõstis oma käe ülesse ja vabastas oma käe politsei käest, politseinik hakkas võttega P.H pikali panema, viimane üritas haardest välja saada, mõlemad kukkusid maha, siis tuli teine politseinik ja P.H käed pandi raudu. Tunnistaja Z.K kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et nägi kui P.H ja üks politseinik olid maas pikali ja maadlesid. Alkoholijoobe tuvastamise protokollist nähtub, et P.H fikseeriti 30.08.2008. kell 19.17 alkoholijoove 0,69 mg/l AS Rakvere Haigla patsiendikaardist nähtub, et 30.08.2008. kell 19.20 diagnoositi Tanel Liivil vasaku põlve põrutus ja haav.

§ 247

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu P.H tegevuses loeb kohus tõendatuks eelkõige kannatanu T.Liivi ütlustega selle kohta, et P.H teda kahel korral tõukas ja jala taha pani, et sellise tegevuse tagajärjel ta kukkus vigastades põlve ja tundis valu. P.H tegevuse tagajärjel saadud tervisekahjustust tõendab patsiendikaart. Selles kuriteoepisoodis tunnistab oma süüd P.H ise ja seda kinnitavad ka ülalnimetatud tunnistajad. Olles enne kohtumist politseinikega lõhkunud aknaklaase ja pannud toime süüteo S.Ri vastu sai P.H aru, et politseinikul on õigus tema kinnipidamiseks ning et ametikohustusi täitva politseitöötaja tegutsemine oli seaduslik. Kasutades vägivalda avalikku korda kaitsva võimuesindaja vastu teadis ta, et oma tegevusega realiseerib ta süüteokoosseisu ja käitus vastavalt sellele arusaamale ja tahtele mööndes ka valu ja tervisekahjustuse tekitamist ning tegutses seega otsese tahtlusega. P.H tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. P.H, T.E ja Z.K süüdistus

§ 200lg 2 p 7 järgi.

Kohtuistungil P.H ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtueelsel menetlusel on ta andnud erinevaid ütlusi. Esialgsel ülekuulamisel ja vastastamisel Z.K-ga on ta väitnud et ta polnud üldse sündmuskohal Tallinna tänaval, röövimisest ei tea midagi, tunnistab, et nad peeti koos T.E ja Z.K-ga kinni Heina tänava garaažide juures politseitöötajate poolt. Kahtlustatavana ülekuulamisel 07.11.2008. on ta andnud ütlusi, millest nähtub, et 02.10.2008 õhtul tarvitas koos Z.K ja T.E-ga oma elukohas alkoholi, alkoholi lõppedes otsustasid nad Vaala Keskusesse poodi minna, liikudes Tallinna tänaval tuli neile paremalt poolt teed vastu üks meesterahvas, kes küsis neilt midagi, ta ei saanud aru, mida mees küsis, Z.K hakkas selle mehega ülbitsema, mees midagi vastu ei öelnud ja kõndis edasi, Z.K ütles, et peab mehele järgi minema, Z.K jooksis mehe juurde, lõi meest jalaga jalgadesse, mees kukkus maha ja Z.K peksis meest jalgade ja kätega, ka T.E jooksis mehe juurde ja lõi meest jalgadega, Z.K hüppas jalgadega mehe pea peale, ta jooksis Z.K juurde ja tõmbas viimase mehest eemale, Z.K rahunes, samal ajal T.E haaras mehel kukla juurest riietest ja lohistas mehe K- Kummide kaupluse juures olevasse hoovi, T.E oli 1-2 minutit mehe juures hoovis, aga ta ei näinud, mida T.E seal tegi, siis läks Z.K hoovi ja lõi meest paar korda jalaga näo piirkonda, seejärel nad jätkasid teekonda, Heina tänava garaažide juures võttis Z.K taskust välja halli värvi uuemat marki NOKIA telefoni, näitas seda talle ja T.E-le, garaažide juurde sõitis politseiauto ja nad viidi politseiosakonda, autos nägi, et Z.K peitis telefoni nurka. Väidab, et raha ja suitsupaki kohta kuulis alles järgmisel päeval uurija käest. Tema ütlustest nähtub, et temal oli seljas valget värvi pusa ja heledad sinist värvi teksapüksid, tema kaaslased oli riietatud tumedatesse riietesse. Z.K tunnistas kohtuistungil ennast süüdi peksmises eitades röövimist. Tema kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et Tallinna tänaval neile vastu tulnud mees hakkas nendega tüli norima öeldes tema kohta roppe ja ebatsensuurseid sõnu, ta jooksis mehele järgi lüües viimast ühe 7

(4)korra rusikaga näkku, seejärel peksid teda P.H ja T.E ja võtsid mehelt paki suitsu, seejärel nad lahkusid ja peeti mõni aeg hiljem kinni politsei poolt, hiljem P.H ütles talle, et oli võtnud mehelt telefoni ja suitsupaki. Vastastamisel T.E-ga antud ütlustest nähtub, et ta jooksis mehele järgi kui viimane hakkas ära jooksma, et lõi meest kaks korda rusikaga näkku, seejärel hakkas meest peksma P.H, T.E meest ei löönud., politseibussis sai teada, et P.H oli võtnud mehelt telefoni ja suitsupaki. T.E ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud. Tema kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et kui ta koos P.H ja Z.K-ga Tallinna tänavat pidi Vaala Keskuse poole läks, tegi üks mees neile märkuse sõiduteel kõndimise pärast, Z.K jooksis sellele mehele järele ja läks viimasele kallale, P.H läks Z.K-le appi, kui ta nägi, et võõras mees oli pikali, läks kaaslaste juurde ja kutsus nad ära. Väidab, et Z.K ja P.H peksid seda võõrast meest, tema aga meest ei puutunud, tema ütlemise peale lahkusid kõik mehe juurest, ta nägi, et P.H heledad riided olid verega koos, mõne aja pärast peeti nad kinni politseinike poolt, politseibussis sai teada, et P.H oli võtnud mehelt telefoni. P.H pani telefoni politseibussis kuhugi seina vahele, telefoni ja suitsupaki võtmist mehelt ta ei näinud. 225 krooni sularaha kohta, mille ta 03.10.2008 konvoibussis vanemkonstaabel Uno Strandbergile naisele edasi andmiseks andis, väitis T.E, et raha andis talle P.H 02.10.2008 õhtul peale mehe peksmist Tallinna tänaval, ta oli raha vastu võtnud, kuna P.H oli talle võlgu, väidab et ei saanud aru, et raha võis olla võetud mehelt, keda peksti, ta ei andnud raha arestimajas ära, kuna oli raha pannud soki sisse ja see ei tulnud talle meelde. Ta väitis, et hoiab tihti raha sokis. Kannatanu K Ku kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et 02.10.2008 kella 21.45 paiku hakkas oma naisele tööle vastu minema, talle tuli vastu kolm vene keelt kõnelevat noormeest, üks noormeestest küsis temalt suitsu, ta vastas, et ostku kauplusest, noormehed hakkasid teda ähvardama, ta mõistis, et peab jooksu panema, kuna noormeestel olid rusikad püsti, ta jõudis joosta ühe maja pikkuse, vaatas tagasi ja sai löögi rusikaga näkku, seejärel peksti teda kõvasti, ta kaotas teadvuse, kui teadvusele tuli, oli sündmuskohal politsei ja kiirabi, avastas, et fliisi rinnataskust oli ära võetud mobiiltelefon NOKIA E50 väärtusega 4000 krooni, sularaha 200 krooni või natuke rohkem, jopetaskust oli läinud ka pakk sigarette Marlboro, juhtunu tõttu sai ta peahaava, mis haiglas kinni õmmeldi, käed olid katki, silm oli sinine ja täiesti kinni tursunud, sel õhtul oli ta joonud õlut. Tunnistaja M Ai kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et 02.10.2008 õhtul kella 21.45 paiku oli kodus, kui kuulis väljast mingeid pauke, ta vaatas aknast välja ja nägi, et Tallinna tänaval majade 47 ja 49 vahel kõnniteel peksid kolm meest ühte meest, üks peksjatest oli heleda jopega, teised kaks olid tumedas riietuses, ta helistas politseisse ja uuesti välja vaadates nägi, et kolm meest on kannatanu tassinud kahe maja vahele värava taha ja kõik kolmekesi peksid meest edasi, nägi et enne kannatanu kahe maja vahele lohistamist võttis üks kolmest peksjast mehe taskust midagi ja pani kiiresti endale tasku, ta ei oska öelda, kas võtja oli heledas või tumedas riietuses, ta väitab täiesti kindlalt, et kõik kolm peksid kannatanut üheaegselt jalgade ja kätega. Tunnistaja U N kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 02.10.2008 kuulis Tallinna tänavalt värava kolksumist, aknast välja vaadates nägi, et Tallinna tänaval 47 ja 49 majade vahel kolm meest peksavad kedagi, peksjatest kaks olid tumedates riietes, üks heledas kapuutsiga jakis, see keda peksti lamas maas, ta helistas politseisse ja oli politseiga ühenduses ajal, mil kõik kolm tampisid maas lamajat jalgadega, kui peksmine lõpetati, läksid kolm peksjat Tallinna tänavat pidi №rdi poe poole. AS Rakvere Haigla haigusloost nr 08-5506 nähtub, et K Kul diagnoositi ninaluude murd, pealae lahtine haav, silma ümbruses hematoomid, K. Koplik viibis haiglaravil 02.- 06. 10. 2008. Tunnistaja M K Rakvere arestimaja töötaja ütlustest nähtub, et 05.10.2008. arestimajas tööl olles palus neljandas kambris olev P.H anda edasi ajalehe Postimees kaheteistkümnendasse kambrisse, ta kontrollis ajalehte ja nägi, et 24. leheküljel oli vene keeles kirjutatud „võta süü enda peale“, ta rebis ajalehest 24. lehekülje välja ja viskas prügikasti ja andis ülejäänud ajalehe kaheteistkümnendasse kambrisse. Ta teab, et varem sellele lehele midagi juurde kirjutatud ei olnud. 8
(4)Mõni aeg hiljem hõigati neljandast kambrist vene keeles „kas ajalehe said, kas 24 lk lugesid“ , vastati vene keeles „
  1. lk ei olnud“ Arestimaja tööarvestuse raamatu koopiast nähtub, et 05.10.
  2. oli
  3. kambris P.H,
  4. kambris Z.K. 02.10.
  5. kell 23.30-23.55 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Tallinna tänaval majade 47 ja 49 vahel kõnniteeplaatidel on punast värvi veresarnase vedeliku loik ja samasugused pritsmed, sündmuskoht on suhteliselt hästi valgustatud Tallinna tänava tänavavalgustuse poolt. Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmist vägivalla abil kusjuures vägivalda kasutatakse vahetult enne või pärast asja äravõtmist või asja äravõtmise ajal. Röövimisel isikute grupi poolt on tegemist kaastäideviimisega,

§ 21

lg 2 kohaselt vastutavad isikud kaastäideviijatena, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Hinnates P.H, Z.K ja T.E tegevuse koosseisupärasust ei saa kohus tugineda nende endi ütlustele kuna need on vastuolulised ja ennastõigustavad. Kohus ei pea nende ütlusi usaldusväärseiks kuna need on kummutatud kannatanu ja tunnistajate M.A ja U.N kokkulangevate ütlustega. Kohtualuste ütlused on vastuolulised juba konflikti tekkimise osas. T.E on väitnud, et konflikt algas kannatanu märkusest sõiduteel kõndimise kohta, Z.K nimetab kannatanu poolt roppude sõnadega tülinorimist, P.H märgib, et kannatanu küsis midagi millest ta aru ei saanud. Kannatanu kelle ütlustes pole kohtul põhjust kahelda väidab, et konflikt algas sellest, et temalt küsiti suitsu ja ta keeldus andmast. Arvestades kohtualuste ütluste vastuolulisust ja sündmuste edasist käiku- kannatanut peksti ja temalt võeti ära telefon raha ja suitsupakk- loeb kohus usaldusväärseks kannatanu poolt konflikti tekkimise kohta antud ütlused. Kuigi vägivalla tarvitamist on tunnistanud ainult Z.K, on kõigi kohtualuste poolt vägivalla tarvitamine kannatanu suhtes usaldusväärselt tõendatud tunnistajate M.A ja U.N kokkulangevate ütlustega. Raha, sigaretipaki ja telefoni võtmist eitavad kõik kohtualused, samas on kannatanu ja tunnistaja M. A ütlustega samuti telefoni leidmisega politseibussist ja 225 krooni raha leidmisega T.E-lt tõendamist leidnud, et need kannatanult võeti. Tunnistaja M.A nägi kolme kohtualust üheaegselt kannatanut peksmas algul kõnniteel ja hiljem hoovis. Tähelepanuväärne on, et millegi võtmist kannatanult nägi ta peale seda kui kannatanut oli pekstud kõnniteel ja enne kannatanu viimist hoovi, kõigi kolme kohtualuse poolt kannatanu üheaegset peksmist hoovis nägi lisaks tunnistaja M. A ka tunnistaja U. N. Siit järeldub, et vara hõivamine toimus vahetult peale kannatanu üheaegset peksmist kolme kohtualuse poolt ja vara hõivamisele järgnes samuti kannatanu üheaegne peksmine kolme kohtualuse poolt. Eeltooduga on kummutatud kohtualuste väide selle kohta, et nad üheaegselt kannatanut ei peksnud, vara ei hõivanud, vara hõivamist ei näinud ja sellest teadlikud polnud. Kuigi pole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha kes kolmest vara hõivas on usaldusväärselt tõendatud, et kõik kolm tarvitasid kannatanu suhtes vägivalda vahetult enne ja vahetult pärast vara hõivamist, olid vara hõivamise juures ning tegutsesid seega üheaegselt ja ühise otsese tahtlusega röövimise kuriteokoosseisu realiseerimisel. Teo kooskõlastamine täideviijate vahel ei pea olema eelnevalt suuliselt kokkulepitud, seda on võimalik saavutada ka vaikimisi konkludentsete tegudega süüteo toimepanemise käigus nagu see antud juhul toimuski. III Kohtu seisukoht karistuste osas Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56

sätetest ja arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate karistust raskendavaid asjaolusid

58 mõttes ei esine. P.H-le karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna süü osalist tunnistamist. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et kuriteod pani P.H toime otsese 9

(4)tahtlusega ja katseajal. Kuna varasem tingimisi mõistetud karistus ei suutnud panna P.H seaduskuulekalt käituma leiab kohus, et tema puhul karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik kohaldada vangistust. Kuna kuritegudega põhjustatud kahju pole suur on võimalik teda karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. Z.K-le karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna süü osalist tunnistamist. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et kuriteo pani Z.K toime otsese tahtlusega ja lühikese ajavahemiku möödudes eelneva kohtuotsusega mõistetud vangistusest vabanemisest. Kuna varasemad korduvad karistused ei suutnud panna Z.K seaduskuulekalt käituma leiab kohus, et tema puhul karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik kohaldada vangistust. Kuna kuriteoga põhjustatud kahju pole suur on võimalik teda karistada sanktsiooni alammäära lähedase vangistusega. T.E puhul karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel seda, et kuriteo pani T.E toime otsese tahtlusega. Arvestades pere ja töökoha olemasolu T.E, samuti seda, et kuriteoga põhjustatud kahju pole suur leiab kohus, et tema puhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik sanktsiooni alammäära lähedase vangistuse tingimisi kohaldamisega käitumiskontrolli tingimustes. IV Tsiviilhagid S R esitas tsiviilhagi summas 8540.00 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. P.H poolt lõhkumisega kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Tekkinud tagajärg on ka põhjuslikus seoses P.H õigusvastase käitumisega. Tekitatud kahju suurus on usaldusväärselt tõendatud S.Ri ütlustega ja hinnapakkumisega ukse kohta. Seega tuleb S.Ri esitatud tsiviilhagi rahuldada ja P.H-lt tuleb välja mõista 8540.00 krooni. Teised kannatanud tsiviilhagi esitanud ei ole. Kohtunik: Ärakiri õige №oremreferent /allkiri/ Tiit Kullerkupp Lea Herne 05.11.2009 Tartu Ringkonnakohtu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 20. mai 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-2090 muutmata, apellatsioonid rahuldamata. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldchmidt kasuks välja 5928 krooni Z.K-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Mõista Eesti Vabariigilt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kasuks välja 3384 krooni P.H-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Välja mõista P.H-lt kohtukulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 3384 krooni riigituludesse ning Z.K-lt kaitsja tasu advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest 5928 krooni riigituludesse. 10
(4)P.H ja Z.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „ees- ja perekonnanimi, 1-092090, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus
  2. jaanuaril
  3. a. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega, millisega jäeti kassatsioonid menetlusse võtmata. №oremreferent Lea Herne 11
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.