järgi käskmenetluses Süüdistatav A.L , isikukood xxxxx, elukoht: xxxxx, teeb juhutöid, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada A.L
summas 9600 (üheksa tuhat kuussada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld A.L-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.L-ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasjas nr 09240103820 alustati 26.08.2009 Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo avalduse alusel menetlust
tunnustel selles, et A.L hoidub kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest oma laste M K (sündinud xxxx) ja M K (sündinud xxxx) ülalpidamiseks R T kasuks. Viru Maakohtu 11.03.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-59726 nähtub, et Viru Maakohtu määrustega maksekäsu kiirmenetluses 09.06.2006 tsiviilasjas nr 2-06-10122 ja nr 2-06-10124 mõisteti I –R T ja A.L-i kooselust sündinud laste M K ja M K ülalpidamiseks kostjalt A.L-ilt hageja I –R T kasuks välja elatis kummagi lapse ülalpidamiseks summas 800 krooni kuus. 16.09.2008 esitas I –R T Viru Maakohtule hagiavalduse elatise suurendamise nõudes. Antud tsiviilasjas nr 2-08-59729 lõpetati kohtumäärusega 11.03.2009 kompromissi kinnitamisega menetlus, kuna pooled I –R T ja A.L sõlmisid kompromisslepingu selles, et A.L kohustub tasuma I –R t T nende laste M K ja M K ülalpidamiseks elatist alates 01.01.2009 summas 1300 krooni kuus ühe lapse kohta, s.o. kokku kahele lapsele 2600 krooni kuus, hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu eest kuni laste täisealiseks saamiseni. Perioodil 01.01.2009 kuni 28.02.2009 tekkinud võlgnevuse summas 2000 krooni kohustus A.L tasuma I –R T 15.04.2009 summas 1000 krooni ja 15.05.2009 summas 1000 krooni. Seoses eelnimetatud kompromissi sõlmimisega palusid pooled (A.L ja I –R T ) kompromiss kohtul vastu võtta ning esitatud kujul määrusega kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Viru Maakohus kohtumäärusega 11.03.2009 rahuldaski poolte palve. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissleping on täitedokument ja kuulub viivitamatult täitmisele. Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo teatab, et A.L elatist ei maksa ja elatise maksmise võlg I –R T on seisuga 03.09.2009 summas 14 661 krooni. A.L tunnistab elatise mittemaksmist ja põhjendab seda rahaliste vahendite puudumisega. A.L tunnistab, et töötas Viru Elektrikus kuni 2009.a. märtsini ja peale seda on ta teinud oma erialast tööd elektrikuna nii-öelda mustalt, kuid see raha on kulunud ära oma elamise peale. A.L põhjendab elatise mittemaksmist ka sellega, et I - R T 2 3 kooselu lõppedes 2006.a. jäi I-R T mööbel ja renoveeritud elumaja. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et eelnimetatud olukord (maja, mööbel, Viru Elektrikuga töölepingu lõpetamine jne) oli A.L teada ka kompromissi sõlmimise ajal 11.03.2009 ja A.L oli ikkagi nõus kompromissi sõlmimisega teades, et kompromisslepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita. Eeltoodust nähtuvalt ei ole A.L nõuetekohaselt elatisraha maksmise kohustust täitnud ja ta ei ole võtnud midagi ette selleks, et elatisraha saaks igakuiselt makstud. II Süüdistuse sisu A.L-i süüdistatakse selles, et tema hoidub alates 01.01.2009 kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest oma nooremate kui kaheksateistaastaste laste M K (sündinud xxxx) ja M K (sündinud xxxx) ülalpidamiseks, mis on temalt välja mõistetud 11.03.2009.a. Viru Maakohtu määrusega alates 01.01.2009.a. summas 1300 krooni kuus ühe lapse kohta (kokku kahele lapsele 2600 krooni kuus) hiljemalt iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks I –R T kasuks elatise katteks kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatisraha võlgnevus ajavahemiku 01.01.2009 kuni 03.09.2009 eest on 14 661 krooni. Seega A.L, hoidudes lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime laste ülalpidamiskohustuse rikkumise, s.o.
III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb A.L-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
summas 9600 (üheksa tuhat kuussada) krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus A.L-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava A.L-i käitumises
sätestatud karistust kergendavad ja
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava A.L-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas 3 4 Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 15.jaanuaril 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas 4 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-09-21959
järgi käskmenetluses Süüdistatav A.L , isikukood xxxxx, elukoht: xxxxx, teeb juhutöid, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada A.L
summas 9600 (üheksa tuhat kuussada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld A.L-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.L-ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasjas nr 09240103820 alustati 26.08.2009 Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo avalduse alusel menetlust
tunnustel selles, et A.L hoidub kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest oma laste M K (sündinud xxxx) ja M K (sündinud xxxx) ülalpidamiseks R T kasuks. Viru Maakohtu 11.03.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-59726 nähtub, et Viru Maakohtu määrustega maksekäsu kiirmenetluses 09.06.2006 tsiviilasjas nr 2-06-10122 ja nr 2-06-10124 mõisteti I –R T ja A.L-i kooselust sündinud laste M K ja M K ülalpidamiseks kostjalt A.L-ilt hageja I –R T kasuks välja elatis kummagi lapse ülalpidamiseks summas 800 krooni kuus. 16.09.2008 esitas I –R T Viru Maakohtule hagiavalduse elatise suurendamise nõudes. Antud tsiviilasjas nr 2-08-59729 lõpetati kohtumäärusega 11.03.2009 kompromissi kinnitamisega menetlus, kuna pooled I –R T ja A.L sõlmisid kompromisslepingu selles, et A.L kohustub tasuma I –R t T nende laste M K ja M K ülalpidamiseks elatist alates 01.01.2009 summas 1300 krooni kuus ühe lapse kohta, s.o. kokku kahele lapsele 2600 krooni kuus, hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu eest kuni laste täisealiseks saamiseni. Perioodil 01.01.2009 kuni 28.02.2009 tekkinud võlgnevuse summas 2000 krooni kohustus A.L tasuma I –R T 15.04.2009 summas 1000 krooni ja 15.05.2009 summas 1000 krooni. Seoses eelnimetatud kompromissi sõlmimisega palusid pooled (A.L ja I –R T ) kompromiss kohtul vastu võtta ning esitatud kujul määrusega kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Viru Maakohus kohtumäärusega 11.03.2009 rahuldaski poolte palve. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissleping on täitedokument ja kuulub viivitamatult täitmisele. Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo teatab, et A.L elatist ei maksa ja elatise maksmise võlg I –R T on seisuga 03.09.2009 summas 14 661 krooni. A.L tunnistab elatise mittemaksmist ja põhjendab seda rahaliste vahendite puudumisega. A.L tunnistab, et töötas Viru Elektrikus kuni 2009.a. märtsini ja peale seda on ta teinud oma erialast tööd elektrikuna nii-öelda mustalt, kuid see raha on kulunud ära oma elamise peale. A.L põhjendab elatise mittemaksmist ka sellega, et I - R T 2 3 kooselu lõppedes 2006.a. jäi I-R T mööbel ja renoveeritud elumaja. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et eelnimetatud olukord (maja, mööbel, Viru Elektrikuga töölepingu lõpetamine jne) oli A.L teada ka kompromissi sõlmimise ajal 11.03.2009 ja A.L oli ikkagi nõus kompromissi sõlmimisega teades, et kompromisslepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita. Eeltoodust nähtuvalt ei ole A.L nõuetekohaselt elatisraha maksmise kohustust täitnud ja ta ei ole võtnud midagi ette selleks, et elatisraha saaks igakuiselt makstud. II Süüdistuse sisu A.L-i süüdistatakse selles, et tema hoidub alates 01.01.2009 kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest oma nooremate kui kaheksateistaastaste laste M K (sündinud xxxx) ja M K (sündinud xxxx) ülalpidamiseks, mis on temalt välja mõistetud 11.03.2009.a. Viru Maakohtu määrusega alates 01.01.2009.a. summas 1300 krooni kuus ühe lapse kohta (kokku kahele lapsele 2600 krooni kuus) hiljemalt iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks I –R T kasuks elatise katteks kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatisraha võlgnevus ajavahemiku 01.01.2009 kuni 03.09.2009 eest on 14 661 krooni. Seega A.L, hoidudes lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime laste ülalpidamiskohustuse rikkumise, s.o.
III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb A.L-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
summas 9600 (üheksa tuhat kuussada) krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus A.L-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava A.L-i käitumises
sätestatud karistust kergendavad ja
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava A.L-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas 3 4 Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 15.jaanuaril 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas 4 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.12.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-09-21959
järgi käskmenetluses Süüdistatav A.L , isikukood xxxxx, elukoht: xxxxx, teeb juhutöid, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada A.L
summas 9600 (üheksa tuhat kuussada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld A.L-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.L-ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasjas nr 09240103820 alustati 26.08.2009 Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo avalduse alusel menetlust
tunnustel selles, et A.L hoidub kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest oma laste M K (sündinud xxxx) ja M K (sündinud xxxx) ülalpidamiseks R T kasuks. Viru Maakohtu 11.03.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-08-59726 nähtub, et Viru Maakohtu määrustega maksekäsu kiirmenetluses 09.06.2006 tsiviilasjas nr 2-06-10122 ja nr 2-06-10124 mõisteti I –R T ja A.L-i kooselust sündinud laste M K ja M K ülalpidamiseks kostjalt A.L-ilt hageja I –R T kasuks välja elatis kummagi lapse ülalpidamiseks summas 800 krooni kuus. 16.09.2008 esitas I –R T Viru Maakohtule hagiavalduse elatise suurendamise nõudes. Antud tsiviilasjas nr 2-08-59729 lõpetati kohtumäärusega 11.03.2009 kompromissi kinnitamisega menetlus, kuna pooled I –R T ja A.L sõlmisid kompromisslepingu selles, et A.L kohustub tasuma I –R t T nende laste M K ja M K ülalpidamiseks elatist alates 01.01.2009 summas 1300 krooni kuus ühe lapse kohta, s.o. kokku kahele lapsele 2600 krooni kuus, hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks eelmise kuu eest kuni laste täisealiseks saamiseni. Perioodil 01.01.2009 kuni 28.02.2009 tekkinud võlgnevuse summas 2000 krooni kohustus A.L tasuma I –R T 15.04.2009 summas 1000 krooni ja 15.05.2009 summas 1000 krooni. Seoses eelnimetatud kompromissi sõlmimisega palusid pooled (A.L ja I –R T ) kompromiss kohtul vastu võtta ning esitatud kujul määrusega kinnitada ja asjas menetlus lõpetada. Viru Maakohus kohtumäärusega 11.03.2009 rahuldaski poolte palve. Kohtumäärusega kinnitatud kompromissleping on täitedokument ja kuulub viivitamatult täitmisele. Rakvere kohtutäitur Kersti Vilbo teatab, et A.L elatist ei maksa ja elatise maksmise võlg I –R T on seisuga 03.09.2009 summas 14 661 krooni. A.L tunnistab elatise mittemaksmist ja põhjendab seda rahaliste vahendite puudumisega. A.L tunnistab, et töötas Viru Elektrikus kuni 2009.a. märtsini ja peale seda on ta teinud oma erialast tööd elektrikuna nii-öelda mustalt, kuid see raha on kulunud ära oma elamise peale. A.L põhjendab elatise mittemaksmist ka sellega, et I - R T 2 3 kooselu lõppedes 2006.a. jäi I-R T mööbel ja renoveeritud elumaja. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et eelnimetatud olukord (maja, mööbel, Viru Elektrikuga töölepingu lõpetamine jne) oli A.L teada ka kompromissi sõlmimise ajal 11.03.2009 ja A.L oli ikkagi nõus kompromissi sõlmimisega teades, et kompromisslepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita. Eeltoodust nähtuvalt ei ole A.L nõuetekohaselt elatisraha maksmise kohustust täitnud ja ta ei ole võtnud midagi ette selleks, et elatisraha saaks igakuiselt makstud. II Süüdistuse sisu A.L-i süüdistatakse selles, et tema hoidub alates 01.01.2009 kuritahtlikult kõrvale igakuise elatusraha maksmisest oma nooremate kui kaheksateistaastaste laste M K (sündinud xxxx) ja M K (sündinud xxxx) ülalpidamiseks, mis on temalt välja mõistetud 11.03.2009.a. Viru Maakohtu määrusega alates 01.01.2009.a. summas 1300 krooni kuus ühe lapse kohta (kokku kahele lapsele 2600 krooni kuus) hiljemalt iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks I –R T kasuks elatise katteks kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatisraha võlgnevus ajavahemiku 01.01.2009 kuni 03.09.2009 eest on 14 661 krooni. Seega A.L, hoidudes lapsevanemana kuritahtlikult kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime laste ülalpidamiskohustuse rikkumise, s.o.
III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb A.L-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
summas 9600 (üheksa tuhat kuussada) krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus A.L-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava A.L-i käitumises
sätestatud karistust kergendavad ja
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava A.L-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas 3 4 Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 15.jaanuaril 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.