Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 22.01.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-14854 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNI

…§76 lg.4 määrata M.K-le katseaeg kuni 12.03.2011.

§75-1 lg.3 määrata M.K-le elektroonilise valve tähtajaks 7 (seitse) kuud.

Kohustada M.K katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada M.K katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - asuma õppima või võtma end töötuna Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalabiprogrammis. Määrata M.K kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada M.K karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. - Asjaolud Viru Vangla esitas 27.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.K elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.K on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.01.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8, §215 lg.2 p.1, 2 ja §202 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §65 lg.1, 2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 6 kuud 28 päeva alates 13.08.2008. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 2 distsiplinaarkaristust. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav varem kahel korral kriminaalkorras karistatud. Uue kuriteo pani toime katseajal. Kinnipeetav ei näe probleemi selles, et tal on mitteseadusekuulekaid sõpru. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest, andmed narkootikumide tarvitamise kohta puuduvad. Kinnipeetav tunnistab end süüdi, kuid ei ole kindel, kas suudab peale vabanemist käituda seadusekuulekalt. Kinnipeetava suhtumine ametiisikutesse ja ühiskondlikesse reeglitesse on passiivne, ta räägib pigem heameelega oma kuritegudest. Kinnipeetav on kõrge enesehinnangu ja ebaselge minapildiga, suhtlemisel 2 tõrjuva hoiakuga. Kinnipeetavale on omane jäikus oma seisukohtades ning vähene tolerantsus, samuti raskuste ilmnemisel varem kavandatust loobumine ning impulsiivne käitumine ja soov saada vähese pingutusega kohest kasu. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, lähtudes eelkõige asjaolust, et kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht emale kuuluvas korteris, mis sobib elektroonilise valve paigaldamiseks. Samuti on kinnipeetaval võimalik saada vanglast vabanemisel oma emalt materiaalset ja moraalset toetust. Kuigi seoses korduva kriminaal- ja väärteokorras karistatusega on uue kuriteo sooritamise risk kinnipeetava poolt kõrge, leidis kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetav on alles väga noor inimene ja peaks olema ka positiivses suunas mõjutatav. Ennetähtaegse vabastamise korral teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: - mitte tarvitada alkoholi, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte suhelda kriminaalsete kalduvustega isikutega, osaleda sotsiaalprogrammis, et treenida sotsiaalseid oskusi. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on positiivsed asjaolud käesolevas asjas järgmised: elukoht emale kuuluvas korteris, materiaalne ja moraalne tugi vanematelt. Negatiivseteks asjaoludeks on korduv karistatus nii kriminaal- kui väärteokorras. Uue kuriteo risk on kõrge seoses korduva karistatusega, töökogemuse puudumisega, halva seltskonna ja sõprade olemasoluga, mõjutatavusega, alkoholi tarvitamisega ja emotsionaalse seisundiga. Riskid puuduvad seoses elukoha ja majandusliku toimetulekuga. Maakohtu istung Kinnipeetav M.K taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et tal on kokkuleppe koheselt õppima asumiseks Keila Ühisgümnaasiumis. Õpingute ajal toetavad teda vanemad. Prokuröri abi Sergei Travnikov toetas kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja tegi ettepaneku määrata elektroonilise järelevalve pikkuseks 6 kuud koos kriminaalhooldusametniku arvamuses toodud lisakohustuste panemisega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et käesolevas asjas esinevad asjaolud M.K vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. 3 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav viibib vangistuses alates 13.08.

1. Seega on ta tänaseks talle mõistetud 2 aasta 6 kuu ja 28 päeva pikkusest karistusest ära kandnud 1 aasta 5 kuud ja karistust jääb lõpuni 12.03.2011 kanda veel 1 aasta 2 kuud. Seega on kinnipeetav karistust juba kandnud rohkem, kui jääb veel kanda. Kinnipeetav on varem kolm korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses on talle määratud 2 distsiplinaarkaristust. Vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ema juures 2-toalises korteris, mis on väga heas seisukorras ja sobib elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamiseks. Vangistusest vabanemise korral ei ole kinnipeetaval garanteeritud töökohta, kuid tal olemas garanteeritud koht õppimiseks Keila Ühisgümnaasiumis, mille kohta on olemas ka garantiikiri. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et kuna kinnipeetava ema on majanduslikult heal järjel, on ta õpingute ajal nõus ja võimeline poega materiaalselt toetama. Samasugust toetust on kinnipeetaval võimalus saada ka isalt, kes elab perest eraldi. Lisaks sellele nähtub kinnipeetava seletustest maakohtu istungil, et isa ja onu kaudu on tal võimalus ka tööle asumiseks. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametnik vabastamist tingimisi enne tähtaega. toetavad kinnipeetava vangistusest Maakohus nõustub nimetatud seisukohaga. Tegemist on veel noore inimesega, kes viibib vangistuses esimest korda. Katseaja ja käitumiskontrolli nõuete mittejärgimise tagajärjed on talle teada. Maakohus leiab, et kuigi antud kinnipeetava puhul on olemas uue kuriteo sooritamise riskid, on neid riske võimalik vähendada kriminaalhooldusel lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava praegu, s.o. enne karistuse tähtaja lõppu, on võimalik tema üle panna riigipoolne kontroll, mis kindlasti distsiplineerib kinnipeetavat ning aitab teda resotsialiseerumisel. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, puudub igasugune seaduslik alus tema elu ja tegevuse üle teostada järelevalvet. Ennetähtaegse vangistusest vabastamise mõte ongi selles, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnemisel on lootust õigel ajal reageerida. Maakohus leiab, et kuigi kriminaalhooldus ei saa kõiki probleeme ennetada ja ära hoida, on siiski selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju ohutum ja turvalisem, kui igasuguse järelevalveta ja abita tähtaegselt vabanenud endine vang. Arvestades kriminaalhooldusametniku arvamuses toodud seisukohta, et kinnipeetav on mõjutatav ja omab halba seltskonda/sõpru, mistõttu vajab nõuandjat, kellel toetuda, on vangistusest vabanemine antud kinnipeetava puhul kindlasti otstarbekam koos kriminaalhoolduse ja kriminaalhooldusametniku abiga. Maakohus leiab, et antud asjas on ülekaalus positiivsed asjaolud, mis annab võimaluse kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb M.K-le vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista katseaeg kuni karistusaja tegeliku lõpuni 12.03.
2. 4 Sellel ajal allutatakse M.K KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks kriminaalhooldusametniku poolt pakutud järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda õppima või võtta end töötuna Töötukassas arvele ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammides. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et kinnipeetavat on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Nii alkoholi kui narkootikumide tarvitamise keeld ja sõltuvusprobleemide lahendamiseks sotsiaalabiprogrammides osalemine vähendavad võimalust, et kinnipeetav hakkab taas uusi kuri- või väärtegusid toime panema. Õppima asumine või töötuna enda arvele võtmine tagab kinnipeetaval vabaduses tegevuse. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld aitab kinnipeetaval väljuda kuritegelikust ringist. Kõigi nelja lisakohustuse panemine kinnipeetavale ja nende täitmine vangistusest vabanemisel aitavad kaasa uute kuritegude toimepanemise riski vähenemisele. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 5