S § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka, karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.01.2009.a. 1 Samuti otsustas kohus
lg 1 p 5 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõista välja M.D-lt menetluskulu riigituludesse järgmiselt: sundraha 10,875.00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni toimiku paljundamise kulu 127.10 (ükssada kakskümmend seitse krooni ja 10 senti) krooni Kohtuotsuses märkis kohus, et menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ning, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus jõustus 25.11.2009.a. 17.12.2009.a. esitas M.D kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm kohtusse taotluse kriminaalmenetluskulude tasumise ajatamiseks. Taotluse kohaselt M.D viibib vahi all alates xxxx.a., millest tulenevalt temal rahalised vahendid puuduvad ning seetõttu ei ole M.D võimalik temalt välja mõistetud sundraha tähtajaks tasuda. Kui M.D vabaneb vahi alt, siis on tal võimalik tööle minna ning välja mõistetud sundraha tasuda. M.D-lt välja mõistetud sundraha ei ole hetkel võimalik tasuda ka tema lähikondsetel. Seega palub M.D tulenevalt
ajatada temalt välja mõistetud menetluskulud ühe aasta võrra ning määrata menetluskulud tasumisele kindlaksmääratud tähtaegadel võrdsete osade kaupa alates jaanuarist 2011.a. kuni juuli 2011.a. Kohtunik leiab, et süüdimõistetu M.D taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi
) § 173 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse kulud on menetluskulud.
lg 1 p 5 sätestab, et menetluskulu on kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja sama paragrahvi p 9 sätestab, et menetluskulu on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. KarS § 66 lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kriminaalasjas väljamõistetud menetluskulude ajatamine põhjendatud. Taotluses toodud asjaolud ei ole piisavad, et saaks taotlust rahuldada, kuna M.D on ise enda kriminaalse käitumisega põhjustanud olukorra, kus seaduse alusel on tal tekkinud kohustus menetluskulude tasumiseks. Lisaks märgib kohus, et ka vastavalt §-le 424 on kohtul õigus ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Seega ei saa menetluskulusid nii ajatada kui ka määrata nende tasumine osade kaupa ja arvestada tasumise tähtaja algusena jaanuarit 2011.a. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent Kohtumäärus jõustus 08.jaanuaril 2010.a. №oremreferent Tiit Kullerkupp Merle Kaegas Merle Kaegas 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.