1-09-17851/4

(08259000050)Kohtunik Heli Väinaste Kriminaalasi R.S-i süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav R.S , isikukood xxxx, xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld, - Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada R.S KarS § 201 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 75 (seitsekümmend viis) miinimumpäevamäära, s.o. 3750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld R.S-i jõustumisel. suhtes tühistada kohtuotsuse Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista R.S-ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. 2 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista R.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 350 (kolmsada viiskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Maimu Schmidti poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud 2007.a. suvel andis R M R.S-ile kasutada oma sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx. Kuna kasutamisel halvenes auto tehniline seisukord, siis lepiti kokku, et R.S kasutab autot edasi, teeb oma kuludega auto korda või ostab selle omanikult 9000 krooni eest järgneva nelja kuu jooksul ära. R.S ei maksnud raha ega teinud autot korda, vaid müüs selle omavoliliselt 2007.a. oktoobris vanade autode kokkuostuga tegelevale A M 2500 krooniga, jättes viimasele mulje, et auto müümiseks on tal õiguslik alus. A M , nähes soodsa tehingu võimalust, ei tundnud huvi auto päritolu ega R.S-i pädevuse kohta müügilepingu teostamisel. xxxx, mida R.S hoidis xxxx vallas xxxxl garaažis, viis A M ära ostu-müügitehingu päeval xxxx külla oma garaaži juurde. Kuna R M ei olnud R.S-ilt auto eest raha saanud, ka ei olnud R.S teinud autot korda ega autot tagastanud ning vältis R M suhtlemist, siis saanud 2007.a. detsembris teada xxx asukoha, otsustas R M selle enda valdusesse tagasi saada. Kuna R M ei olnud vahendeid xxxxi ära vedamiseks, kasutas ta võimalust 13.01.2008.a. õhtul, kui tema sünnipäeval olid sõbrad ning ühel neist, M L , ka sõiduauto. R M eestvedamisel mindi viiekesi xxxx järele A M xxxx külas asuva garaaži juurde. Kohapeal avastati, et transportimiseks puudub vajalik köis. Et xxx siiski ära viidud saaks, lõigati xxx tagaistmetelt ära turvavööd ning viimastest kokkusõlmitud köiega kinnitati xxx M L sõiduauto taha ja viidi R M elukohta xxxxx vallas. Kriminaalasja eeluurimisel on A M osalenud kannatanuna. Kuna A M omandas xxx registreerimismärgiga xxxx pahauskselt, siis tehingu objektiga seotud vaidlused on võimalik lahendada tsiviilkohtumenetluses ning kriminaalmenetluses on A M tunnistaja. II Süüdistuse sisu R.S-i süüdistatakse selles, et tema müüs R M poolt talle 2007.a. juulikuus ajutiselt kasutada antud sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx maksumusega 9000 krooni omavoliliselt omaniku teadmata 2007.a. oktoobrikuus 2500 krooni eest A M . Seega R.S, pöörates tema valduses olnud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 2 3 III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Ain Tali taotleb R.S-i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 201 lg 1 järgi rahalise karistusega 75 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o. summas 3750 (kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus R.S-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava R.S-i käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavad ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava R.S-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi Kriminaalasjas tsiviilhagi puudub, auto on tagastatud. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 23.jaanuaril 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas 3