järgi käskmenetluses Süüdistatav F.E, isikukood xxxx, elukoht: xxxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 22.05.1995 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi rahatrahviga 390 krooni, väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, - Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada F.E
järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. 4500 (neli tuhat viissada) krooni.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, makstes alates veebruarist 2010 igakuuliselt vähemalt 450 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30. novembriks 2010.a. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista F.E-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista F.E-lt menetluskuluna kaitsjatasu 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900 ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud T P elab xxxx asuvas korteris koos elukaaslase K S . 15.05.2009 hommikul kella 08.30 paiku tarvitas T P oma elukohas koos F.E-ga alkoholi, väsis ja jäi magama. T P , olles kainemaks saanud, ärkas 15.05.2009 kella 15.00 paiku ja nägi, et tema elukaaslane K S ja F.E on tema magamise ajal joonud ära 0,7 liitrise pudeli viina ning on mõlemad joobes. T P ei meeldinud, et tema elukaaslane on alkoholijoobes ja tarvitas alkoholi koos teise mehega. T P ja F.E ning K S vahel tekkis sõnavahetus, mille käigus F.E lükkas T P korterist välja trepikotta ja hakkas seal T P rusikatega taguma. T P pani käed ette, F.E rusikalöögid tabasid T P käsi ja nägu. F.E rusikalöökidest kukkus T P trepikoja põrandale maha ja kukkumise käigus lõi kukla ära ukse ees olevate kiviplaatide vastu. T P hakkas peast verd jooksma. AS Rakvere Haigla Erakorralise meditsiini osakonnas teostati T P 15.05.2009 kella 15.17 ajal vasakul kulmul oleva lahtise haava puhastus ja õmblused ning kuklas oleva haava puhastus ja õmblused ning peale seda T P läks koju tagasi. Kodus kedagi ei olnud, kuid peagi jõudis koju T P elukaaslane K S koos F.E-ga, neil oli kaasas üks 0,7 liitrine pudel viina, mida hakati ühiselt kolmekesi tarvitama. T P tunnistab, et tema võttis mõne pitsi viina ja läks magama, kui ta 15.05.2009 õhtul ärkas nägi, et viin on ära joodud ning elukaaslane ja F.E on jälle alkoholijoobes. Nüüd läks T P ise ka Seminari poodi, ostis sealt ühe 0,5 liitrise pudeli viina, mida läks oma korterinaabrite juurde tarvitama. F.E tunnistab, et kui T P oli naabrite juurde läinud, siis tema läks Seminari poodi uut viinapudelit ostma ning kohtas teel oma tuttavat M M ja kutsus viimase kaasa T P elukohta alkoholi tarvitama. K S , F.E ja M M istusid köögis diivanil ja tarvitasid ühiselt alkoholi. Vahepeal tuli T P oma korterisse ja nägi, et elukaaslane tarvitas meestega köögis alkoholi. Köögis olev seltskond hakkas sõnadega T P ära ajama ja viimane läkski naabrite juurde tagasi. Veidi hiljem tuli T P uuesti oma korterisse, et nagist jope võtta, siis tuli köögist M M (tema nime sai T P politseist teada), võttis T P käega dressipluusi rinnust kinni ja lõi teda rusikaga mitu korda vastu õlga ning vastu lõuga. T P tunnistab, et ta hakkas ise korterist väljuma, kuid seljatagant tuli F.E ja hakkas ka teda rusikatega taguma. Löökide tagajärjel ta komistas ja kukkus. Siis M M ja F.E lohistasid ta jopest kinni hoides ukse juurde. T P sõnul sai ta korraks püsti, kuid komistas uuesti ja kukkus välisukse juurde maha ning siis M M ja F.Elõid teda jalgadega. T P põgenes naabrite juurde ning naaber kutsus politsei. M M ja F.E toimetati kainenemisele. F.E 2 tuvastati alkoholijoove 1,45 mg/l kohta ja M M 1,99 mg/l kohta. T P tunnistab, et F.E ja M M tekitasid talle löömisega füüsilist valu, kuid arstil ta uuesti ei käinud, kuna silmnähtavaid vigastusi talle juurde ei tekitatud. T P esitas 03.06.2009 prokurörile avalduse, et ta ei soovi käesoleva kriminaalasja edasist menetlemist ja oma peksjate F.E ja M M kohtulikku karistamist, kuna on neile andestanud ja oli ise ka alkoholijoobes ning palub kriminaalmenetlus lõpetada. T P varalisi nõudmisi F.Eja M M vastu ei ole. F.E suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 10.06.2009 KrMS § 202 lg 7 alusel. M M suhtes on kriminaalmenetlus 10.07.2009 KrMS § 202 lg 7 alusel lõpetatud. F.E-le ja M M määrati kriminaalmenetluse lõpetamisel rahalised kohustused, kumbki pidi tasuma riigituludesse 4350 krooni. M M poolt on rahaline kohustus tähtaegselt täidetud. F.E oli kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuse määramisega nõus, kuid jättis kohustuse tähtajaks, s.o. 07.12.2009 täitmata, mistõttu 28.12.2009 uuendati kriminaalmenetlus F.Esüüdistuses
II Süüdistuse sisu F.E süüdistatakse selles, et tema 15.05.2009 kella 15.00 paiku T P elukohas xxxxx asuvas korteris ühisel alkoholitarvitamisel isiklike suhete pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus lükkas T P korterist välja trepikotta, kus lõi T P korduvalt rusikatega näkku ja vastu löökide kaitseks ülestõstetud käsi, löökide tagajärjel T P kukkus, lüües kukla ära vastu koridori kiviplaatidest põrandat, tekitades T P füüsilist valu ja tervisekahjustusi – kulmu ning kukla piirkonna lahtised haavad. - tema 16.05.2009 kella 00.13 paiku T P elukohas xxxx asuvas korteris koos M M lükkas T P korterist välja trepikotta, kus koos M M lõi T P korduvalt rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse, tekitades T P füüsilist valu. Seega F.E, kehaliselt väärkoheldes teist inimest, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, pani toime
III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom taotleb F.E süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist
summas 4500 krooni, milline juhindudes
lg 1 ja 3 tasuda ära osade kaupa, makstes alates veebruarist 2010 igakuuliselt vähemalt 450 krooni ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30. novembriks 2010.a. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus F.E käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava F.E käitumises
sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine,
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava F.E puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 26.jaanuaril 2010.a. №oremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.