Obsah (8)

§ 189§ 239§ 310§ 175§ 180§ 408§ 412§ 414

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2010 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-10-13105 (kohtueelses menetl

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada E.A süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; ning tunnistada E.A süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista E.A-le karistusena vangistus 3 kuud; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda E.A-le kohaldatud tõkend tühistatuks peale E.A ilmumist vanglasse karistust kandma. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Peeter K.e tsiviilhagi ning välja mõista E.A-lt 500 krooni Peeter K.e kasuks; 2.2 välja mõista E.A-lt sundraha 3525 krooni ja riigi õigusabi tasu 900 krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4425 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010 a oktoobrikuust igakuise menetluskulu osa 368.75 krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 25-s kuupäev; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 300 krooni arvestada selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Pille Toomele. Selgitused
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 10-13105 “); 3.3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on E.A-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi vangistusega 3 kuud, § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 kuud, KarS § 64 järgi liitkaristus 4 kuud. E.A on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles karistatud 12.10.2009.a. KarS § 199 lg 2 p 5, 8 ja 9 järgi, so varguste toimepanemise eest süstemaatiliselt, tungis 12.08.2010.a. päevasel ajal ukse lõhkumise teel Viljandimaal xxxx-xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxx xx-x asuvasse Peeter K.e korterisse ning varastas sealt külmkapist Peeter K.ele kuuluvad toiduained - 1 paki piima, 5 muna, liitri toiduõli, 2 kilo kartuleid, porgandeid, paki koort ja paki kohvi. Sissemurdmise ja vargusega on tekitatud Peeter K.ele kahju kokku 500 krooni. E.A tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisena ja süstemaatiliselt. E.A on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles karistatud 12.10.2009.a. KarS § 266 lg 1 järgi ja 199 lg 2 p 5,8 ja 9 järgi, so korduvate sissetungimiste eest, 14.08.2010.a.kella 12-13.00 vahelisel ajal tungis lukustamata ukse kaudu omavoliliselt 84aastase Marta J.i korterisse aadressil Viljandimaal xxxx-xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xx xx ning nõudis Marta J.ilt viina. E.A tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 266 lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisena korduvalt.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS (Võlaõigusseaduse) § 1043 alusel. Peeter K. on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb

§ 310lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus 2 Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 600 krooni. E.A kaitsja Pille Toom on esitanud kohtule riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse, mille kohaselt on osutatud õigusabi eest taotletav õigusabi tasu suurus 300 krooni. Esitatud taotluses märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega. Riigi õigusabi tasu 300 krooni tuleb arvestada advokaat Pille Toomele. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetul puudub regulaarne sissetulek. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb E.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3525 krooni ja õigusabi tasu 900 krooni - riigieelarve tuludesse. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 414

kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Kalev Kuningas Kohtunik 3