Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 07.10.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-10-4718 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana H

§76lg.4 määrata B.H-le katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada B.H katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui Süüdimõistetu RESOLUTSIOON 1 viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada B.H katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning mitte viibida B.H Mxxx ja Vlxxx Dxxx elukohas xxx - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata B.H kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§78p.2 arvestada katseaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada B.H karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.09.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.H on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 14.04.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ja karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 7 kuud alates 11.02.2010. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav paikneb sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas ja osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Lisaks osaleb kinnipeetav osakonnas toimuvates grupitöödes ja käelises tegevuses. Alates 13.07.2010 töötab kinnipeetav eluosakonna koristajana. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad õde, kes elab xxx ja ema, kes elab xxx Kinnipeetava ema ja tema elukaaslane on kõrges eas vanaduspensionärid, kes olid antud kuriteos kannatanuteks. Kinnipeetava suhted lähivõrgustikuga on halvad. Enamus kuritegusid on kinnipeetav sooritanud alkoholijoobes. Joobes olekus muutub kinnipeetav vägivaldseks, seoses alkoholi tarvitamisega on olnud probleeme töökoha leidmise ja säilitamisega. Meditsiiniosakonna andmetel põeb kinnipeetav kroonilist haigust. Kinnipeetava tulevikulootused on reaalsed, probleemide lahendamisstrateegia kohati ebaadekvaatne, enesehinnang kõrgenenud. Kinnipeetavat on kriminaalkorras 2 karistatud 12 korda. Tõenäosus korduva kuriteo toimepanemiseks 2 aasta jooksul on 56%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses nõustub kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetaval on vabaduses ilmnenud alkoholi liigtarvitamisest tingitud vägivaldne käitumine, kuid kriminaalhooldusametnik arvestab asjaoluga, et kinnipeetava karistuse aeg lõpeb 11.05.2011 ja tema ennetähtaegne vabastamine annab võimaluse jälgida kinnipeetava võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku panna kinnipeetavale järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta enda arvele töötuna kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning mitte viibima B.H Mxxx ja B.H Drxxx elukohas; osaleda sotsiaalprogrammis, soovitavalt Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama munitsipaalkorterisse, kus ta elas ka enne vangistust. Tapa valla spetsialist kinnitas elukoha olemasolu. Vangistuses kinnipeetav töötab, samuti on ta motiveeritud töötama vabaduses. Vabanemisel on kinnipeetaval võimalus saada vallalt toimetulekutoetust. Kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on järgmised: arvestades kinnipeetava suhtumist ning Karistusregistri andmeid, on kinnipeetav elanud hoolimatult ning võtnud liigseid riske, perekondlikud suhted on katkenud; kinnipeetav kuritarvitab alkoholi; kinnipeetav käitub agressiivselt ja vägivaldselt, on liiga impulsiivne, kuriteos süüdistab kannatanuid; kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, see iseloomustab tema suhtumist õigusnormidesse. Maakohtu istung Kinnipeetav B.H taotles maakohtu istungil enda vabastamist, kinnitas, et hakkab täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi ning kindlasti leiab koheselt töö. Prokuröri abi Aivar Lembit toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 11 korda. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav kehtival katseajal. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb 11.05.

1. 3 Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus ja uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et vangistuses on kinnipeetav käitunud distsiplineeritult, mis näitab tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse, karistust on kanda veel 7 kuud, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii-öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk ning ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, kui kinnipeetav istub oma aja ära ja vabaneb 7 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel terve aasta. Kui ta vabaneb 7 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht kohaliku omavalitsuse poolt eraldatud munitsipaalkorteris. Nimetatud asjaolu on kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt kinnitanud Tapa valla spetsialist. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Maakohus leiab, et kuigi antud asjaolu suurendab uue kuriteo toimepanemise riski, tuleb arvestada siinkohal ka sellega, et kinnipeetaval on keskharidus, tal on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt rida kutseoskusi (elektrimontöör, elektri-gaasikeevitaja, autolukksepp, autojuhi B, C kategooria), seoses vanglas töötamisega on säilinud tööharjumus, kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on tal xxx vallalt võimalik saada toimetulekutoetust. Maakohus leiab, et eeltoodu annab kinnipeetavale mõningase eelise olla tööjõuturul konkurentsivõimelisem, samuti ei teki vabanemisel seoses toetuste saamisega koheselt materiaalseid raskusi. 4 Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted lähivõrgustikuga on halvad. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et kuriteos olid muuhulgas kannatanuteks ka kinnipeetava ema ja viimase elukaaslane. Kinnipeetav tunnistas ise maakohtu istungil, et probleemid on tal eelkõige kasuisaga. Maakohus leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal enne tähtaega, on võimalik lisakohustusena panna talle terveks aastaks keeld viibida ema ja kasuisa elukohas. See vähendab uue samalaadse kuriteo toimepanemise riski ning kinnipeetava ema ja kasuisa on seega vähem ohustatud. Kui kinnipeetav vabaneb 7 kuu pärast tähtaegselt, ei ole sellise keelu panemine võimalik. Samuti on tingimisi enne tähtaega vabastamise korral võimalik kinnipeetavat kohustada läbida sotsiaalprogramm, mis tegeleb agressiivsuse maandamisega. Viru Vangla iseloomustuse ja kinnipeetava enda seletuste kohaselt maakohtu istungil on enamikus kuritegude toimepanemise põhjuseks alkoholi kuritarvitamine. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on asunud selle probleemiga vangistuses tegelema ja alates augustist osaleb sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Samuti on ta enda avalduse alusel Viru Vanglas paigutatud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetav näidanud üles soovi oma eluviisi muuta. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega, saab juhul, kui tal vabanemise hetkeks ei ole veel sotsiaalprogramm Eluviistreening läbitud, kohustada kinnipeetavat katseajal sotsiaalprogrammis osalemist jätkama. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus arvestab siinjuures ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kinnipeetav on kriminaalhooldusele sobilik ja võimalikke uue kuriteo toimepanemise riske saab seega kriminaalhoolduse käigus vähendada. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja 1 aasta. Sellel ajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning mitte viibida B.H Mxxx ja Vlxxx Dxxx elukohas xxx - osaleda sotsiaalabiprogrammis. 5 Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi kuritarvitamist ning enamikus kuritegusid on kinnipeetav sooritanud alkoholijoobes. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Keeld viibida oma ema ja kasuisa elukohas vähendab samuti uue kuriteo toimepanemise riske ning seega on ema ja kasuisa vähem ohustatud. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi tarvitamisega ja sellest tulenevalt agressiivse käitumisega. Kinnipeetaval on ennekõike soovitav lõpetada sotsiaalprogramm Eluviisitreening ning osaleda ka sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 18.10.2010 №oremreferent Liivi Õun 6