mai 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja, adv.Merike Allikmäe Prokurör Ringkonnaprokurör abi Kristina Kivi Süüdistatav I.I , ik: XXX, varem korduvalt kriminaaalkorras karistatud, kinni peetud 25.05.2010 Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 27. mai 2010 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-7014 I.I süüdistuses
Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. I.I süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 10.05.2010 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, uuesti 14.05.2010 kella 10:34 paiku viibides Tallinnas, XXXX-XXXXXXX X asuvas Ü. R. AS-ile kuuluvas Ü. kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes 2 pudelit viina Viru Valge maksumusega 189 krooni/pudel, kaupa kogumaksumusega 378 krooni, eemaldas pudelitelt triipkoodid ja pani pudelid endale jope alla põue, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kauba rikkumisega tekitas R. AS-ile kahju summas 378 krooni. Samuti tema isikuna, kes on 10.05.2010 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, uuesti 25.05.2010 kella 16:10 paiku viibides Tallinnas, XXXX-XXXXXXX X asuvas Ü. R. AS-ile kuuluvas Ü. kaupluses, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutlusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttes 2 pudelit viina Viru Valge maksumusega 189 krooni/pudel, kaupa kogumaksumusega 378 krooni, eemaldas pudelitelt triipkoodid ja pani pudelid endale jope alla pükste vahele, möödus kassadest ja läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud oma tegu lõpuni, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kauba rikkumisega tekitas R. ASile kahju summas 378 krooni. Seega I.I, olles isikuks, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi ning keda on varem karistatud varguse süstemaatilise toimepanemise eest
lg 2 p 9 alusel, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o
HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus tunnistas I.I süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud ja 20 päeva vangistust.
Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 kuud ja 21 päeva vangistust) ning liitkaristuseks lugeda 6 kuud ja 11 päeva vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aja lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks luges 25.05.2010.a. APELLATSIOON: 2 3. Apellatsioonis taotletakse Harju Maakohtu otsuse osaliselt, s.o. määratud karistuse osas, tühistamist ja uue otsusega karistada I.I rahalise karistusega. I.I ei ole kohtuotsusega nõus, kuna ta leiab, mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdistatava isikule. Kohtuistungil I.I tunnistas end süüdi ja kahetses, väljendas muret haige abikaasa pärast. Kohus on märkinud, et karistuse mõistmisel arvestab muu hulgas karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kuid milliseid asjaolusid kohus arvestas, see otsusest ei nähtu. Apellant leiab, et oma süü tunnistamine, puhtsüdamliku kahetsus ja kahjude osaline hüvitamine summas 378 krooni karistust kergendavate asjaolude hulka, kuid
Samuti I.I lubas kohtule, et ta edaspidi kuritegusid toime ei pane I.I leiab, et kohus on jätnud tähelepanuta, et tema poolt toimepandud kuritegu on jäänud vaid kuriteo katseks. Arvestades süü suurust ja kauba rikkumisega põhjustatud tsiviilkahju suurust 378 krooni, on talle mõistetud karistus liialt karm. Kohus pole arvestanud piisavalt süüdistatava isikut ja tegude toimepanemise asjaolusid. I.I on omanud läbi elu töö-ja elukohta, sissetulekut ning tal on perekond. Töötades kuni kinnipidamiseni L. OÜ-s XXXXXXXXXX, on tal teenistus. Olukord on kujunenud keeruliseks, kuna tema abikaasa, kes on teist aastat haige, vajab tervise uuringuid ja ravimeid. I.I peab võimalikuks rahalise karistuse ära tasumist koheselt, kui jätkub töö. Apellant kinnitab, et teda on siiski võimalik karistada ka nüüd leebema karistusega.. Edasi töötades on ta suuteline kõik rahalised kohustused tasuma. Ei saa lugeda proportsionaalseks karistuseks 6 kuud ja 11 päeva reaalset vangistust kuriteo eest, milles kauba rikkumisega tekitatud kahju on 378 krooni, mis on olematu võrreldes kõigi muude kuludega, mis praegusel juhul antud asjaga kaasnevad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 4 Süüdistatav toetab esitatud apellatsiooni. Kaitsja palub apellatsioonis esitatud taotlus rahuldada ja uue otsusega süüdistatavat karistada rahalise karistusega. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus seaduslik ja põhjendatud. Palub jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel 3 ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kehtestab põhimõtte, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui sanktsioon näeb ette muid karistusi, peab kohus vangistuse mõistmist põhistama. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-24-07 märkinud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigilise karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud.
Maakohus on antud juhul piisava selgusega põhjendanud miks I.I on seadusele tuginevalt võimalik karistada vaid reaalse vangistusega. Seega on kohus vangistuse põhistamisel välistanud temale kergemaliigilise karistuse- rahalise karistuse mõistmise. Apellatsioonis on märgitud karistust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist, puhtsüdamlikku kahetsust, kahjude osalist hüvitamist, summas 378 krooni. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud 4 kuuline vangistus annab aluse järelduseks, et kõik apellatsioonis nimetatud karistust kergendavad asjaolud, on maakohus karistuse mõistmisel juba arvestanud. Tuvastatav on, et I.I oli mõlemal korral kauplusest 2 pudeli viina varguselt kinni peetud sündmuskohal, ta oli jõudnud kauba rikkuda, see oli sündmuskohal temalt ära võetud. Kohtuistungil on I.I oma süüd tunnistanud, seega oli maakohus sellisest asjaolust teadlik ja karistuse mõistmisel on sisuliselt sellega ka arvestatud. Samas peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et kui süstemaatiliselt vargusi toimepannud isik, võetakse sündmuskohal kinni ja temalt võetakse varastatud asjad ära, ehk kuritegu jääb katsestaadiumisse, on tema puhtsüdamliku kahetsuse siiruses alus kahelda. Kuna antud juhul ei ole maakohus sellise kergendava asjaoluga mittearvestamist põhistanud, on seda sisuliselt arvestanud, pole ka apellatsioonikohtul võimalik kaitsja apellatsiooni alusel asja arutades, jõuda teistsugusele arvamusele. Varguse katsestaadiumisse jäämise fakt oli maakohtule teada juba esitatud süüdistuse pinnalt, ning karistuse mõistmisel on ka see asjaolu arvestamist leidnud. Selle enamaks arvestamiseks ringkonnakohtu poolt seaduslikud alused puuduvad. Ka ühes episoodis kuriteoga tekitatud kahju heastamine oli kohtule teada, sellekohane õiend asub kriminaalasja materjalide juures / t.lk. 34/ ning see avaldub ka rahuldatud hagi summas. Rahalise karistuse mõistmisel on alust kohtul lähtuda ka arusaamast, kas süüdistataval on reaalset võimalust mõistetud rahalise karistuse täitmiseks. Süüdistatav ise on kogu kriminaalasja vältel kurtnud rasket majanduslikku olukorda, seoses abikaasa haigusega, perekonna viibimisest suures rahalises raskuses. Samuti ei saa tähelepanuta jätta fakti, et I.I on varem korduvalt väärtegude toimepanemiste eest karistatud rahatrahvidega ja need on tal suures osas tasumata. Eeltoodu annab ringkonnakohtule aluse järeldada, et rahalise karistuse mõistmine ei ole otstarbekas, ega kooskõlas karistuse eesmärkidega. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt peab igale uuele kuriteole järgnema eelmisest rangem karistus. Eelmiseks mõistetud karistuseks oli vangistus, mis oli samuti mõistetud 4 katseajal toimepandud kuriteo eest. Viimase karistuse mõistmisel kohus asendas mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga, kuid jõudmata seda tegema hakatagi, pani I.I toime uued kuriteod. Kohtukolleegium leiab, et
kooskõlas olevaks karistuseks on I.I-le uute kuritegude toimepanemiste eest võimalik mõista vaid reaalne vangistus. Lähtuvalt ülaltoodust kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult jõudnud järeldusele, et I.I puhul ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada kergemaliigilise karistusega. Ekslik on kaitsja poolt apellatsioonis esitatud väide, et I.I on süüdistuses etteheidetavate kuritegude eest karistatud 6 kuu ja 11 päevase vangistusega. Vastavalt otsuse resolutsioonile karistati teda 4 kuulise vangistusega, mida omakorda vähendati ja kandmisele kuuluvaks jäi vaid 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Kaitsja poolt viidatud karistuse tõi kaasa asjaolu, et süüdistatav pani temale inkrimineeritud kuriteod toime ajal, mil tal oli eelmise otsusega mõistetud karistus kandmata ja seetõttu oli kohus kohustatud kooskõlas seadusega I.I-le mõistma liitkaristuse. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27. mai 2010 aasta otsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA URMAS REINOLA 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.