Ärakiri Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 21.09.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-2405 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör Pavel GRJAZEV Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks G.K sünd. xxx, isikukood xxx, Vene Föderatsiooni kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 23.12.2007 ja lõpp 05.09.2011 Jätta G.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 09.06.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.01.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §25 lg.1, 2 - §200 lg.2 p.8 järgi ning karistatud KarS §76 lg.6 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 8 kuud 14 päeva alates 23.12.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1 distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav töötab alates 2009 Viru Vanglas abitöölisena ja on pandud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ootejärjekorda. Kinnipeetava ID-kaardi kehtivusaeg lõppes 11.06.
- Kinnipeetav suhtleb põhiliselt ema ja noorema 1 vennaga. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel, ka viimane kuritegu on sooritatud joobes. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel on kinnipeetavat karistatud ühel korral. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on piiratud, ta soovib endale vormistada töövõimetuspensioni. Kinnipeetav arvab, et igaüks võib sooritada kuriteo, ei näe, et teised inimesed arvavad teisiti ja ühiskonnas kehtivad teised käitumisreeglid. Oma käitumise tagajärgedele kinnipeetav ei mõtle. Kriminaalhoolduses näeb kinnipeetav eelkõige praktilist lahendust probleemidele. Kriminaalkorras on kinnipeetavat karistatud kuuel korral, vanglas viibinud neljal korral. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Järgneva kahe aasta jooksul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ja leiab, et see on ennatlik, kuna kinnipeetav on 6 korda karistatud kriminaalkorras erinevate kuritegude eest, omab kehtivat distsiplinaarkaristust, kinnipeetaval puudub positiivne ja tugev sotsiaalvõrgustik ja sotsiaalgarantiid on kahtluse all kuni isikut tõendava dokumendi saamiseni. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama 2-toalisesse korterisse, mille eest tasub regulaarselt kinnipeetava ema ja kus käesoleval ajal elab kinnipeetava vend, kes ei tööta ja on ametliku sissetulekuta. Korteri- ja elutingimusi selles ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalust kontrollida, kuna kokkulepitud ajal keegi korteri ust ei avanud. Vabaduses on kinnipeetaval seoses kroonilise haigusega võimalik vormistada endale töövõimetuspension, kuid seda ei ole võimalik teha ilma kehtiva isikut tõendava dokumendita. Vabaduses on kinnipeetaval kitsas suhtlusringkond, enamus tuttavatest on kriminaalkorras karistatud isikud. Maakohtu istung Kinnipeetav G.K ei soovinud maakohtu istungil sõna. Prokuröri abi Pavel Grjazev leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole õigustatud. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vangistuses viibib neljandat korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust I astme kuriteo eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud üks distsiplinaarkaristus, mis on käesoleval ajal kehtiv. 2 Eeltoodust nähtub, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Varasematest karistustest ei ole kinnipeetav teinud enda jaoks mingeid järeldusi ning ühiskonnas sätestatud reegleid ja norme ei suuda kinnipeetav täita isegi vangistuses olles. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama 2-toalisesse korterisse, mille eest tasub kinnipeetava ema ja kus elab kinnipeetava vend. Elamispinna sobivust ennetähtaegseks vabanemiseks ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik kontrollida, kuna vaatamata kokkuleppele korteri ust ei avatud. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis see tähendab ka seda, et elukoht peab olema elamiskõlbulik ja vastama tingimustele. Kuna käesolevas asjas ei ole teada, kas elukoht on ennetähtaegseks vabanemiseks sobiv, ei ole ka kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine antud aadressile võimalik. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest ja kinnipeetava enda kinnitusest tema ankeetandmete kontrollimisel, puudub tal vabanemise korral garanteeritud töökoht. Kuna kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on olemas oht, et legaalse sissetuleku puudumisel ja materiaalsete raskuste tekkimisel võib ta toime panna uusi kuritegusid. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava ID-kaardi kehtivusaeg lõppes 11.06.
- Seega ei ole tal ilma kehtiva isikut tõendava dokumendita võimalik asuda tööle, võtta end töötuna arvele Töötukassas, vormistada töövõimetuspensioni ja saada sotsiaaltoetusi. Kinnipeetaval on soovituslik esitada taotlus kehtiva isikut tõendava dokumendi saamiseks. Maakohus leiab, et vangistuses on sellise taotluse esitamine kindlam, vajaduse korral on dokumentide vormistamiseks võimalik saada abi. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, elavad kinnipeetava vanemad, endine elukaaslane ja laps Venemaal. Seega puudub kinnipeetaval vabanemise korral ka toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Maakohus leiab, et kinnipeetava vend, kes elab korteris ja kellel puudub samuti legaalne sissetulek, ei saa anda kinnipeetavale vabanemise korral ei moraalset ega materiaalset toetust. Kinnipeetava töötamise vangistuses loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuna see säilitab tööharjumuse, mis võib hiljem vabaduses olla abiks legaalse töökoha saamisel. Vabanemisega vangistusest tingimisi enne tähtaega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustustega. Arvestades kinnipeetava eelnevat elukäiku ja elutingimusi käesoleval ajal, puudub maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav saab nende nõuete täitmisega hakkama ja läbib katseaja probleemideta. Lisaks sellele leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ühiskonna ja ka üksikisikute heaolu oleks endiselt ohustatud ja uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt kõrge. 3 Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 08.10.2010 №oremreferent Liivi Õun 4