← Eesti

1-10-12944/5

Obsah (8)§121§ 424§ 199§ 64§ 65§ 68§ 74§ 69

Kriminaalasi nr.1-10-12944 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2010. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-12944 Koh

§121

ja §199 lg 2 p 8,9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Valdo Gerassimov Süüdistatav M.B elukoht: X; isikukood xxx; X Varem kohtulikult karistatud, viimati: 18.06.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt

§ 424alusel 3 kuu vangistusega tingimisi 18 - kuulise katseajaga. Kaitsja Vandeadvokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Kr

MS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: Süüdi mõista M.B

§ 121järgi ja karistada teda nelja

(4)kuulise vangistusega. Süüdi tunnistada M.B

§ 199lg 2 p 8,9 järgi ja karistada teda seitsme

(7)kuu vangistusega.

§ 64lg. 1 alusel lugeda M.B-le mõistetud üksikkaristusest kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks M.B-le seitse

(7)kuud vangistust.

§ 65lg.

2 suurendada mõistetavat karistust 18.06.2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega M.B-le

§ 424alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o. kolm

(3)kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista M.B-le kümme
(10)kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata M.B kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.08.2010 - 26.08.2010.a. s.o. 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks üheksa

(9)kuud ja kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 74lg.

5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades.

§ 69

alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 9 kuud 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 9 kuud 27 päeva vangistust = 297 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 594 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kaheksateistkümne

(18)kuu jooksul s.o. kuni 05.aprill 2012.a.

§ 69

lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal M.B järgida

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – xxxxx xxx x - xx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Samuti tuleb määrata M.B katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – M.B tühistada kohtuotsuse jõustumisel. suhtes Välja mõista M.B-lt kuriteoga tekitatud kahju summas viiskümmend

(50)krooni xxxxx xxxxxx´x . 2
(6)Välja mõista M.B-lt kuriteoga tekitatud kahju summas seitseteist tuhat nelisada kakskümmend viis (17 425) krooni 40 senti xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx kasuks. Asitõendid • Salvestus ühel CD plaadil, asub kriminaalasja materjalide juures pitseeritud ümbrikus - KrMS §126 lg 3 p.1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4, 5, 9; §179 lg 1 p 2 ja §180 lg 1 alusel välja mõista M.B-lt menetluskulu: • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis
(6525)krooni, • kaitsjatasu vandeadvokaadi Otto Preem´i osaluse eest kohtueelsest menetlusest summas kuussada
(600)krooni, • kaitsjatasu vandeadvokaadi Otto Preem´i osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest –kolmsada
(300)krooni riigi tuludesse. Määrata kriminaalmenetluse kulud summas seitse tuhat nelisada kakskümmend viis
(7425)krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2010.a. novembrikuust igakuise menetluskulu osa kuussada kakskümmend
(620)krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 10-s kuupäev. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank nr või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus:, M.B , 1-10-12944, menetluskulu ositi tasumine“ . Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (05.10.2010.a.). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Valga kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (05.10.2010.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga Maakohtule. ASJAOLUD Kohus tuvastas: 3
(6)Kriminaalasjas süüdistatakse M.B selles, et tema 27.04.2010.a kella 18.00 paiku xxxxx xxxxxx xxxxxx ääres tungis kallale A. B. ´le, keda lõi rusikaga näkku , millega tekitas kannatanule kehavigastuse ja füüsilist valu. …selles, et tema 18.06.2010.a kella 15.40 paiku tuli xxxxx xxxxxx xxxxxx x-xx I kuuluvasse korterisse, kus lõi V. I. ühe korra rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule kehavigastuse ja füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega, pani M.B toime

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

… selles, et tema 30.11.2009.a kella 01.20 paiku , võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil , aknaklaasi purustamise teel , tungis xxxxx xxxx xxxx xx xx kauplusse S, kust varastas alkoholi 1585,40 krooni väärtuses s.o. neli pudelit Higland Gold ühe pudeli maksumus 206.-krooni, kokku 824.-krooni väärtuses, ühe pudeli Belõi Aist maksumusega 138.-krooni , neli pudelit Ibis ühe pudeli maksumus 129.-krooni, kokku 516.krooni väärtuses ja kaks pudelit veini Muskat Cuvee ühe pudeli maksumus 53,7 krooni, kokku 107,40 krooni väärtuses. Vargusega tekitas xxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx varalist kahju summas 1585,40 krooni ja akna lõhkumisega kahju summas 2100.-krooni. …selles, et tema , olles varem toimepannud varguse, 31.12.2009.a kella 04.18 paiku , võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis aknaklaasi lõhkumise teel xxxxx xxxx xxxx xx xx kauplusse S , kust varastas müügisaalist müüjate käsutuses oleva arvuti protsessori nr SN261451 maksumusega 10260.-krooni ja makseteterminali juhtme koos adapteriga maksumusega 480.-krooni. Vargusega tekitas xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx varalist kahju 10740.-krooni suuruses summas ja aknaklaasi lõhkumise tekitas kahju summas 3000.krooni. …selles, et tema 04.02.2010.a kella 18.30 paiku , võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt , tuli xxxxx xxxx xxxxxxxxxx asuvasse tanklasse AS xxxxxx , kus tankis kanistrisse bensiini E95 14,4 liitrit 243,40 krooni väärtuses ning lahkus tanklast jättes kauba eest tasumata. Vargusega tekitas AS xxxxxx varalist kahju 243,40 krooni suuruses summas. … selles, et tema 10.07.2010.a kella 13.19 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt , püüdis xxxxxx xxxxx xxx xx kauplusest xxxxxx varastada ühe pakki sigarette Marlboro Gold maksumusega 40.- krooni möödudes kassaliinist, jättes kauba eest tasumata. Turvatöötajate sekkumise tõttu jäi kuritegu lõpule viimata . Võõra vallasasja äravõtmisega, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani M.B toime

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: V. I. poolt on esitatud tsiviilhagi 50.- krooni suurusele summale, xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx poolt 17425,4 krooni suurusele summale. AS xxxxxx´il varalised nõuded puuduvad. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr : 4

(6)

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks seitse

(7)kuud vangistust.

§ 121järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli

(4)kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks seitse

(7)kuud vangistust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata M.B poolt kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2426.

08. 2010.a. s. o. 3 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks kuus

(6)kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg.

2 tulenevalt suurendada mõistetavat karistust

  2. 2009.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja otsusega M.B-le

§ 424alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s. o. 3 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõista üheksa

(9)kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg.

5 kohaselt asendada vangistus üldkasuliku tööga

§ 69

sätteid arvestades.

§ 69

alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 9 kuud ja 27 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ( 9 kuud ja 27 päeva vangistust = 297 päeva x 2 ) s. o. üldkasuliku tööga 594 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha kaheksateistkümne

(18)kuu jooksul kuni
  2. 2012.a.

§ 69lg.

4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal jälgida kontrollnõudeid vastavalt

§-s 75 sätestatule. Välja mõista M.B-lt 50.- krooni V. I. xxxxxxxxx xxxxxx kasuks. kasuks ja 17425,4 krooni xxxxx Välja mõista M.B-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.krooni. Asitõend: CD plaat salvestusega jätta kriminaalasja juurde. Menetluse käik : M.B on end inkrimineeritavates kuritegudes täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Isiku poolt toimepandud kuriteod on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav M.B ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 05.oktoobril 2010.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav M.B kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas VÕS §1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekkinud tema tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. 5

(6)Kohtu arvates on kannatanutele kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Samuti on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses süüdistatava tegevusega. Kusjuures süüdistatava tegevus kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normi järgi, seega on süüdistatava tegevus olnud õigusvastane. Kohtu seisukohta kinnitab asjaolu, et süüdistatav on kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppega eeltoodud asjaolud omaks võtnud. Vastavalt VÕS §1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta tõendab oma süü puudumist. Süüdistatav ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaksid tema süü kahju tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse alused ja süüdistatav on kohustatud kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes kajastatud kahju kannatanutele hüvitama. Toodud põhjustel ja kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates peab kohus kokkuleppes kajastatud kannatanute tsiviilhagi nõudeid põhjendatuks ja tõendatuks. Seetõttu tuleb tsiviilhagid rahuldada kohtuotsuse resolutiivosas nimetatud ulatuses ja viisil. Hele Ilisson Kohtunik 05.10.2010.a. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.