4-10-1810/3

Väärteoasi nr 4-10-1810 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-1810 Kohtunik Marie Tammsaar Sekretär Helle Koppel Väärteoasi V.E väärtegu narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel väärteoprotokoll AB1196068; väärteoasi 2317,10,001908 Menetlusalune isik V.E (isikukood xxx; elukoht xxx; ei tööta; kodakondsuseta) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskond Asja arutamise aeg 22.09.2010.a algus kell 10:30 Liivalaia kohtumaja Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla Menetlusaluse isiku V.E osavõtuta V™S § 90 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ja V™S § 83 p 2, § 107-109 kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada V.E narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamises, s.o väärteo toimepanemises NPALS § 151 järgi ja mõista talle karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Tallinn Rahumäe tee 6).
4. V.E on kohustatud asuma aresti kandma hiljemalt 01.11.2010a. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.
5. V.E poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada V.E suhtes sundtoomist arestimajja.
6. Välja mõista V.E-lt menetluskulu, s.o. joobe tuvastamise tasu 554 (viissada viiskümmend neli) krooni riigituludesse, mis kuulub maksmisele kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank´is, viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele „menetluskulu, väärteoasi nr 4-10-1810“. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel peale kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused V.E-le on koostatud 17.05.2010.a väärteoprotokoll nr AB1196068 selle kohta, et ta 10.04.2010.a kell 17:40 Tallinnas Astangu 21B maja juures tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi aineid amfetamiin ja fentanüül. Oma tegevusega rikkus V.E 1 NPALS § 3 lg 1, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 . Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli märgitu juurde ning leidis, et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteotoimikus olevate materjalidega ning teda tuleb arvestades isiku teisi väärteoasju karistada toime pandud teo eest arestiga 6 päeva, mida isik peab asuma kandma hiljemalt 01.11.2010, samuti mõista välja menetluskuludena joobe tuvastamise tasu
7. Menetlusalune isik 22.09.2010.a kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjust ei teatanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Kohtukutse istungile on menetlusalune isik saanud isiklikult allkirja vastu kätte 11.08.2010.a. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning uurinud väärteoasja kirjalikke 1 materjale, leiab, et V.E käitumises esinevad NPALS § 15 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed kui subjektiivsed tunnused, ei teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu. NPALS § 151 sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Väärteoprotokolli kohaselt seisnes V.E tegevus narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteo objektiivse külje tunnuse ehk narkootilise aine tarvitamise loeb kohus tõendatuks kogumis joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga, mille kohaselt tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 10.04.2010.a võetud V.E uriinist amfetamiini, fentanüüli ja metadooni, mis on narkootilised ained vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ ning menetlusaluse isiku ütlustega kohtuvälises menetluses. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus narkootilise aine tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning nii teo õigusvastasust kui isiku süüd välistavate 1 asjaolude puudumine on eeldatav, vastutab V.E NPALS § 15 järgi ning teda tuleb toime pandud väärteo eest karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid 2 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistusregistri teatisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt NPALS § 15’ järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvide kui erineva pikkusega arestidega. 06.11.2009.a on V.E karistatud 6 väärteoprotokolli alusel NPALS § 15’ järgi 25-päevase arestiga. Kohus on seisukohal, et ehkki isikut on varem karistatud juba ka pikaajaliste arestidega, on käesoleval juhul arvestades menetlusaluse isiku samale väärteokoosseisule vastavate korduvate tegude menetlemist eraldi menetlustes põhjendatud tema karistamine sanktsiooni keskmisest määrast lühema arestiga. Nimelt on V.E 27.07.2010.a karistatud väärteoasjas 4-10-2276 NPALS § 15’ järgi 5-päevase arestiga, karistatud väärtegu oli ilmselt toime pandud pärast käesolevas väärteoasjas arutatavat väärtegu. Kohtuvälise menetleja ütlused selle kohta, et menetluses on veel menetlusaluse isiku väärteoasju sama väärteokoosseisu järgi, on eluliselt usutavad. Riigikohus on 19.01.
8. a lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-106-04 märkinud, et „See, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi mõjutada menetlusaluse isiku olukorda. Vastav nõue tuleneb PS § 12 lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldisest võrdsuspõhiõigusest, mille kohaselt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid kohelda ühtemoodi. Isikuteks, keda tuleb võrdselt kohelda, on need, kes on enne esimese karistamisotsuse tegemist pannud korduvalt toime samale väärteokoosseisule vastava teo (mutatis mutandis RKPKo 3-4-1-2-02). Seega ei või enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi.“ Seega on isiku karistamine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras põhjendatud vältimaks seda, et enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest kohaldatavad karistused ületaksid eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära. Samas ei pea kohus põhjendatuks ka menetlusaluse isiku karistamist kohtuvälise menetleja taotletud määras ning on seisukohal, et V.E tuleb karistada 10-päevase arestiga, mida isik peab asuma kandma hiljemalt 01.11.2010.a. Tähtaegselt karistuse kandmata jätmisel tuleb kohaldada V.E sundtoomist arestimajja. V™S § 111 p 8 alusel tuleb V.E-lt mõista välja menetluskulud, milleks on joobeseisundi tuvastamise kulu 554 krooni. Marie Tammsaar Kohtunik 3 4