kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava B.H kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt B.H tsiviilhagi 280 krooni ulatuses välja mõista kannatanu AS OG Elektra kasuks, tsiviilhagi 11 933 krooni ulatuses välja mõista kannatanu AS OG Elektra kasuks, tsiviilhagi 1616 krooni ulatuses välja mõista kannatanu Harju Tarbijate Ühistu kasuks, tsiviilhagi 836.49 krooni ulatuses välja mõista kannatanu Harju Tarbijate Ühistu kasuks, tsiviilhagi 3799.10 krooni ulatuses välja mõista kannatanu Harju Tarbijate Ühistu kasuks, tsiviilhagi 43.90 krooni ulatuses välja mõista kannatanu AS Prisma Peremarket kasuks, tsiviilhagi 1804.80 krooni ulatuses välja mõista kannatanu Maxima Eesti OÜ kasuks, tsiviilhagi 1769 krooni ulatuses välja mõista kannatanu Harju Tarbijate Ühistu kasuks. AS OG Elektra põgenemise käigus lõhutud liugukse parandamise maksumuses summas 10 080 krooni (II kd lk 110 – 114). Hagi tõendamiseks on esitatud Klasmerk arve nr 12346 pakettukse maksumuse 3317.00 krooni kohta, AS Avamax arve automaatliuguste remondi kohta summas 1560 krooni, AS Avamax arve automaatliuguste remondi kohta summas 1584 krooni. Nõude kohaselt moodustavad hagi summa veel transport objektile ja töötajate töötasu. B.H vaidles esitatud tsiviilhagile vastu põhjusel, et tema ei ole ust lõhkunud. Turvamees võis ise ukse lõhkuda. Kohus kontrollinud kriminaalasjas kogutud tõendeid tuvastas, et poe liuguks purunes B.H kinnipidamise käigus pärast tema poolt varguse toimepanemist. Kannatanu esindaja A. M i ütlustest nähtub, et uksed avanevad automaatselt, kuid kerge ajalise nihkega, nii et noormees jooksis põgenedes vastu ust. Painutas ukse kõveraks ning laes olev mehhanism kukkus alla ja purunes. A. M i ütlusi kinnitavad tunnistaja V.J ütlused, mille kohaselt noormees rebis end M käest lahti ja jooksis vastu ust, midagi läks katki ja purunes. Seega on A. M ja V.J kokkulangevate ütlustega tõendatud, et uks purunes B.H käitumise tulemusel, kui ta üritas pärast vargusekatset poest põgeneda teda kinni pidama asunud A. M käest.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju süüdistatavalt B.H tsiviilhagi 10080 krooni ulatuses välja mõista kannatanu AS OG Elektra kasuks Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. B.H karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Arvestades sooritatud kuritegude arvu, tekitatud kahju suurust, seda et B.H on varem kriminaalkorras ja väärteokorras 20 korduvalt karistatud (II k lk 28-42), süüdistatav ei ole endale varasematest karistusest järeldusi teinud ja jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks, olles 26.11.2009 karistatud varguste eest vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata, pani ta juba 5 kuu möödudes katseaja algusest toime uue kuriteo ja seejärel lühikese aja vältel pani toime veel kaksteist uut kuritegu, süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta tarvitab narkootikum, mistõttu ta ei ole kriminaalhoolduseks ja üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik, tuleb teda karistada reaalse vangistusega, mis on sanktsiooni alammäärast pikem. KrMS § 179 lg 1p 1 ja 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 6525 krooni ja KrMS § 175 alusel kohtukulud riigituludesse Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.H KarS § 199 lg 2p 5,8,9 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks aasta ja kuus kuud. Süüdi tunnistada B.H KarS § 266 lg 2p1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kaks kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 2 aastat kuus kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks üks aasta ja kaheksa kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 26.11.2009 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 1 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 01.04—02.04.2010, 08.0509.05.2010, 14.04-15.04.2010, 06.05-07.05.2010 s.o 8 päeva karistusaja hulka Karistusaja alguseks lugeda 12.05.2010, millest alates kuulub kandmisele 1 aasta 9 kuud ja 20 päeva vangistust Tõkend vahistamine jätta muutmata. Välja mõista B.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis ) krooni ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 3720 (kolm tuhat seitsesada kakksümmend) krooni. Kaitsjatasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule Asitõendid CD ja DVD plaadid jätta kriminaalasja juurde Arvutiprotsessor ja arvutimonitor jätta VM Klaasikillud, DNA proovid ja ukselukustuse osa, šokolaaditahvel Prefektuuris) -hävitada (asuvad Põhja Välja mõista B.H-lt: AS OG Elektra (arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx Swedpank või arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx SEB pank) kasuks 22293 (kakskümmend kaks tuhat üheksakümmend kolm) krooni 21 Harju Tarbijate Ühistu (arvelduskonto nr xxxxxxxxx) kasuks kuusteist) krooni 1616 (üks tuhat kuussada AS-le Prisma Peremarket (arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxx) kasuks 43.90 (nelikümmend kolm krooni üheksakümmend senti) Maxima Eesti OÜ’ (arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx) kasuks 1804.80 (üks tuhat kaheksasada neli krooni kaheksakümmend senti). Harju Tarbijate Ühistu (arvelduskonto nr xxxxxxxxxxx) kasuks kaheksasada kuuskümmend kolm krooni seitsekümmend viis senti) 7863.75 (seitse tuhat Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 20.12. 2010 Kohtunik Liina Pohlak 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.