lg 2, suurendada mõistetavat karistust 07.06.2010.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 (kolme) kuu ja 9 (üheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 7 kuud ja 9 päeva vangistust.
lg 5, § 69 alusel jätta mõistetav vangistus kohaldamata ja asendada nimetatud 7 kuu ja 9 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ning mõista G.L-ile karistuseks 438 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 kuud.
lg 4 peab G.L üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi
elama kohtu määratud alalises elukohas;
lg 1 lugeda karistusaja hulka K.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.11.2010 kuni 29.11.2010, s.o 2 päeva arvestusega, et ühele kinnipidamispäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära ning seega jääb ärakandmata karistuseks rahaline karistus 244 miinimumpäevamäära, s.o 780,80 eurot. Arvestades K.T tööalast seisundit määrata KarS § 66 lg 1 alusel rahalise karistuse tasumine ositi võrdsetes osades (130,13 eurot) 6 kuu jooksul. Tõkend - elukohast lahkumise keeld K.T suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, §179 lg 1 p 2, alusel välja mõista G.L-ilt riigituludesse menetluskulud: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 8,55 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: G.L, 1-11-4221, sundraha ja muud menetluskulud. KrMS § 175, § 179 lg 1 p 2, alusel välja mõista O.M-ilt riigituludesse menetluskulud: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 8,55 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: O.M, 111-4221, sundraha ja muud menetluskulud. Rahaline karistus tasuda O.M Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 33341611001 Danske Bank AS Eesti filiaalis Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus: O.M, 1-11-4221, rahaline karistus. KrMS § 175, § 179 lg 1 p 2, alusel välja mõista K.T-lt riigituludesse menetluskulud: teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 eurot ja kriminaaltoimikust koopia tegemise kulud 8,55 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 3 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: K.T, 1-114221, sundraha ja muud menetluskulud. Rahaline karistus tasuda 6 kuu jooksul K.T Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 33341611001 Danske Bank AS Eesti filiaalis Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ja selgitus: K.T, 1-11-4221, rahaline karistus. Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõend –CD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja või prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul. Asjaolud ja menetluse käik: G.L süüdistatakse selles, et tema 28.11.2010.a kella 03.00 ajal Tallinnas, Viru väljak 4/6 asuvas ööklubis CatHouse lõi temaga konflikti sattunud ööklubi juhatajat SEJ`it kakluse käigus vähemalt ühe korra parema käe rusikaga näo piirkonda ning mõne hetke pärast lõi veel korduvalt koos kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuga jalgadega SEJ`it pea ja keha piirkonda, millise tegevusega tekitati SEJ`ile verevalum kuklapiirkonnas ning paremal oimupiirkonnas, hematoom vasaku silma all ning suu siseküljel limaskesta haavandid, millise tegevusega eiras G.L avalikus kohas tavade ja heade kommetega kinnistunud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas ja igaühe avalikku kindlustunnet ning tekitas kannatanule SEJ`ile füüsilist valu. G.L pani toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avaliku korra rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga. O.M süüdistatakse selles, et tema 28.11.2010.a kella 03.00 ajal Tallinnas, Viru väljak 4/6 asuvas ööklubis CatHouse lõi teda korrale kutsuma tulnud ametikohustusi täitvat turvatöötajat JG`i korduvalt rusikatega pea ja keha piirkonda ja mõne minuti pärast lõi JG`ile ööklubi ees tänaval vasaku käe rusikaga pea piirkonda, millise tegevusega tekitas kannatanule JG`ile füüsilist valu ja marrastused näol, vasemal kõrval, paremal labakäel, alahuulel ja hematoomid mõlemal põsel. O.M pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. K.T süüdistatakse selles, et tema 28.11.2010.a kella 03.00 ajal Tallinnas, Viru väljak 4/6 asuvas ööklubis CatHouse lõi teda korrale kutsuma tulnud ametikohustusi täitvat turvatöötajat PP`i rusikaga pea piirkonda ja üritas veel lüüa, millise tegevusega tekitas kannatanule PP`ile füüsilist valu ja hamba vigastuse, haava ülahuulel, pindmised vigastused huulel. 4 K.T pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud. Tsiviilhagi pole esitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav G.L, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus G.L-ile karistuseks KarS § 263 p 1 järgi vangistust 4 kuud. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada 4 kuulist vangistust Harju Maakohtu 07.06.2010.a. otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 kuud ja 9 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks 7 kuud ja 9 päeva vangistust.
lg 1 asendada nimetatud 7 kuu ja 9 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd ning mõista G.L-ile karistuseks 438 tundi üldkasulikku tööd Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 12 kuud.
lg 4 peab G.L üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi
G.L-ile määrata Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdistatav O.M, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus O.M-ile rahaliseks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi 250 miinimumpäevamäära suurust summat, s.o 800 eurot. KarS § 68 lg 1 kohaselt kuulub karistusaja hulka arvestamisele eelvangistuses viibitud aeg, s.o 28.-29.11.2010.a. /s.o 2 päeva/ ja arvestades seda, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära on lõplikuks karistuseks rahaline karistus 244 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 780,80 eurot. Süüdistatav K.T , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus K.T-le rahaliseks karistuseks KarS § 274 lg 1 järgi 250 miinimumpäevamäära, s.o 800 eurot.
lg 1 lugeda karistusaja hulka K.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.11.2010 – 29.11.2010, s.o 2 päeva arvestusega, et ühele kinnipidamispäevale vastab rahalise karistuse 3 päevamäära ning seega jääb ärakandmata karistuseks rahaline karistus 244 miinimumpäevamäära, s.o 780,80 eurot. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 6 kuu jooksul võrdsetes osades, arvates kohtuotsuse jõustumisest, kohustades K.T tasuma riigituludesse igakuiselt 130.13 eurot. Kohtuistungil jäid süüdistatavad G.L, K.T ja O.M sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatavate G.L, K.T ja O.M poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et G.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja O.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 ja K.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1 järgi ning mõista karistused vastavalt kokkuleppele. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1; § 189 lg 3; § 248 – 249; § 306; 311, 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.