1-10-16983/19

Ärakiri 1-10-16983 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-16983 Kohtunik Istungisekretär Prokurör Kaitsja Erakorraline ettekanne Piia Jaaksoo Gerda Raidla Agnes Ollema Advokaat Andres Tamm Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ülle-Krista Annuk erakorraline ettekanne taotlusega muuta G.Z (ik xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel * keel, *, *) suhtes Pärnu Maakohtu 05.01.2011 kohtuotsusega KarS § 87 alusel määratud mõjutusvahendit Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg Kohtuistungil 09.02.2011, 18.aprill 2011, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta rahuldamata Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametnik Ü.-K. Annuk taotlus G.Z suhtes Pärnu Maakohtu 05.01.2011 kohtuotsusega nr 1-10-16983 määratud mõjutusvahendi liigi muutmiseks.
4. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja KarS § 75 lg 3 alusel tühistada G.Z-ile 05.01.2011 kohtuotsusega nr 1-10-16983 määratud kohustus – põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama alates jaanuarist 2011 õpinguid * Põhikooli 9.klassis ja täitma koolikohustust ning omandama põhihariduse hiljemalt 31.augustiks
6. Jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 279,60 eurot. 4.Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule Ü.-K.Annuk, G.Z-ile, kaitsjale, prokurörile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Asjaolud Pärnu Maakohtu 5.01.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-16983 mõistis kohus G.Z süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, karistas vangistusega 2 kuud ja KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastas kohus G.Z karistusest ning allutas G.Z käitumiskontrollile 12 kuuks. Kohus määras G.Z käitumiskontrolli ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas 1 Ärakiri 1-10-16983 G.Z täitma KarS § 75 lg 2 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4 tulenevaid kohustusi – mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama alates jaanuarist 2011 õpinguid * Põhikooli 9.klassis ja täitma koolikohustust ning omandama põhihariduse hiljemalt 31.augustiks
7. Kohtuotsus jõustus 13.01.
8. 28.01.2011 saabus Pärnu Maakohtusse kriminaalhooldusametnik Ü.-K.Annuk alljärgnev erakorraline ettekanne G.Z kohta. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kontrollnõuete mittejärgmine - ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud kohas. Kohustuste mittetäitmine - ei omanda määratud ajaks üldharidust või eriala. Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituses võeti arvele 14.01.2011 Pärnu Maakohtu 05.01.2011 kohtuotsuse nr 1-10-16983 alusel G.Z KarS § 87 lg 1 p 2 alusel 12 kuulise katseajaga. Rikkumise faktid - G.Z keeldub täitma kohtu määratud kohustust ja asuma õppima * Põhikooli 9 klassi, G.Z keeldub elamast kohtu määratud elukohas *, G.Z ei ilmu registreerimisele kriminaalhooldusse. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST G.Z viibib alates 23.12.2010 * õe juures. Kriminaalhooldaja on kahel korral teinud kodukülastuse antud aadressile, et motiveerida noort kohtuotsust täitma. 19.01.2011 seletuskirjas kirjutab G.Z , et tema ei viitsi õppima minna ja lastekodusse ka ei viitsi minna. Kriminaalhooldajaga telefonis on vestelnud ebatsensuurselt kuna tahtis magada ja ei viitsinud kriminaalhooldaja juttu kuulata. Alkoholiseadust rikkunud ei ole katseajal (lisa 1). G.Z-ile selgitati kriminaalhoolduse tingimused, edasised toimimised kui noormees ei täida kohtu otsust, allkirjastati õigused ja kohustused. G.Z-ile edastati kutse kriminaalhooldusosakonda ilmumiseks 24.01.2011 ja ta lubas tulla kohale. Arutasime veel rahalisi ressursse ja noormees leidis, et ta hakkab häälega tulema, et raha polegi vaja. 24.01.2011 G.Z kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud, kuigi kohale tuli Palivere Laste - ja №ortekodu direktor K. S. Telefoni noormees vastu ei võtnud. Helistasime samas korteris elavale õe elukaaslasele I. S.ile, kes ajas G.Z-i üles. Telefonis väitis G.Z, et tal ei olnud raha tulla ja temal on ükskõik. Ta ei viitsi kedagi kuulata ning lülitas telefoni kinni. 25.01.2011 kodukülastuse raames, kus kriminaalhooldaja käis koos Palivere Laste- ja №ortekodu direktori K. S.ga vastas noormees samu vastuseid. Ta ei viitsi midagi teha ega kedagi kuulata ja nagunii te midagi teha ei saa ja temal on kõigest ükskõik. Ta ei olnud depressiivses meeleolus vaid ennemini jonni tujus. Seletuskirja ei asunud kirjutama vaid lahkus korterist ja kadus * vahele. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE G.Z ei olnud veel kriminaalhoolduses arvelegi võetud kui hakkas ilmnema asjaolusid, et noormees ei asu täitma kohtu poolt määratuid kohustusi. Seetõttu otsustati koheselt kodukülastuse vajalikkus, et saaks Brinnoga rääkida. Kriminaalhooldaja ei oska hinnata mis juhtus ja kas üldse midagi konkreetset juhtus, et noormehe meeleolud ja mõtted võrreldes kohtueelse perioodiga niivõrd palju muutunud olid. Kodukülastuste käigus vesteldi ka vendade, õe ja isaga ning nad kõik väitsid, et neil ei ole mõjuvõimu sundida Brinnot minema kooli, lastekodusse. Kriminaalhooldaja suhtes käitusid nad toetavalt ja olid seisukohal, et Brinno peaks ikka lastekodusse minema ja edasi õppima. Venna R. B. sõnul Brinnole meeldis lastekodus kus ta elas 11.
9. 2010 - 23.12.2010, ta järgis lastekodu reegleid ja oli positiivses meeleolus. Nädalavahetustel käis pereliikmetel * külas. Kuid nüüd kui on pikalt * olnud ja Brinnol on päeva ja öö rütm sassis - ööd läbi istub ja mängib arvutimängu ning hommikust õhtuni magab. Tal ei ole mingeid kohustusi, piire ja keegi ei suuda pereliikmetest neid tekitada, mis oli ka üks põhjustest noore lastekodusse suunamisel. Kahel kodukülastuse korral on Brinnoga räägitud ja motiveeritud teda enda elust hoolima ja selgitatud tagajärgi mis edasi juhtub. №ormehe peamine väide on, et ta ei viitsi. Näha on, et sundimine teeb 2 Ärakiri 1-10-16983 teda vaid üha tõrksamaks ja järjest enam hakkab ta lapselikult käituma, jonnima. Kriminaalhooldaja ei näe kahjuks võimalusi kriminaalhoolduse jätkamiseks, kui riiklikul ülalpidamisel olev alaealine keeldub täitmast kohtuotsust ja ka teised ametiisikud (* linn, * ) ei suuda tagada tema seadustest järgimist. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Muuta alaealise mõjutusvahendi liiki - kriminaalhooldaja teeb ettepaneku KarS § 87 lg 4 alusel muuta mõjutusvahendi liiki ja kohaldada KarS § 87 lg 1 p 4 sätteid, et tagada G.Z-i põhihariduse omandamine ja kohtuotsuse täitmine. Erakorralise ettekande arutamiseks toimus 09.02.2011 kohtuistung. G.Z andis kohtus ütlusi, et saab kohtuotsusest aru, kohustuste täitmine on kehvasti läinud. Lastekodus lihtsalt ei meeldi, ei lähe sinna enam. Viimati käis koolis eelmisel aastal * 9.klasssis, kaks veerandit käis koolis. Ei tea millal ja kas üldse läheb * kooli. Ei saa seal nagunii hakkama, seal on liiga raske. * kooli võiks minna, kasvuraskustega klass pidi tagasi tulema. Vahepeal käis teistega koos nädal aega puid tegemas. Kriminaalhooldaja juurde ei läinud, sest millegagi polnud minna, mõtles häälega minna, aga oli pime ja siis ei läinud. Naaber käib teda isa palvel kogu aeg kontrollimas kodus, saab isa korteris elada. Peale vaheaega kinnitas G.Z, et on nõus minema * lastekodusse ja * kooli, kuid kohe ei lähe, on nõus minema reedel, on aadressil * ja proovib kohustusi täita. Tunnistaja K. S. andis kohtuistungil ütlusi, et G.Z elas umbes kuu aega lastekodus, kõik kokkulepped, kõik järgnev tegevus, kõik sujus. Õpetaja ütles, et Brinnol on õppimises suured lüngad, kuid ta on õppimisvõimeline. Sisekorra probleeme ei olnud. Nädalavahetustel käis * ja tuli ilusti tagasi, 05.01 oli jutuajamine, siis lubas lastekodusse tagasi tulla, ei tulnud, on msn-i jätnud sõnumeid, et ei tule tagasi. G.Z oli ka peale * kooliga tutvumist positiivses meeleolus, ei tea, mis on juhtunud. 12.02.2011 teatas kriminaalhooldaja, et G.Z ei oodanud K.S.i kokkulepitud ajal ja kohas, seega lastekodusse ei läinud. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 23.02.
10. G.Z kohtusse ei ilmunud, kohtukutse kätte saanud. Kriminaalhooldaja taotlus Kriminaalhooldaja edastas info G.Z-i käekäigu kohta peale erakorralise istungit. G.Z käib nüüd registreerimas * kriminaalhooldaja R.M. juures 2 korda kuus kuni katseaja lõpuni vastavalt kokkulepetele. Registreerimisnõuete täitmisega probleeme ei esine, seega 28.01.2011 erakorralises ettekandes välja toodud rikkumist enam ei esine. G.Z ei õpi hetkel üheski koolis. * Põhikool arvas G.Z-i enda kooli nimekirjast välja kui isik ei olnud kuni
11. 01 - 14.02.2011 kordagi kooli jõudnud. Antud tegevuseks oli koolil õigus, kuna G.Z on 17 aastane ja koolikohustuse ea ületanud. R. M. sõnul on Brinno proovinud rääkida * Gümnaasiumiga, kus avati ka poole õppeaasta pealt kasvatusraskustega õpilaste klass, kuid käesoleval õppeaastal ei ole noorel siiski võimalik õpinguid jätkata ka antud koolis. Kontrollitud on andmeid * valla sotsiaaltöötaja K. A. käest, kuid kes ei osanud midagi kooli teemast rääkida. Tema ei ole G.Z-iga kohtunud peale veebruari kuud, aga teab, et Brinno elab * õe juures. Seega teeb erakorralise ettekande koostanud kriminaalhooldaja võtta G.Z-ilt maha kohustus õppida * Põhikooli 9 klassis, kuna seda ei ole praegusel hetkel G.Z enam võimalik täita. G.Z elab hetkel *, õe juures ( endine vanaema korter). G.Z-ile i olnud kohtu määratud kohustust elada * (*), kuigi eeldades, et tegemist on riiklikul ülalpidamisel oleva noorega, elab ta lastekodus. Erakorralise ettekande koostanud kriminaalhooldaja on vestelnud direktori K. S.ga Brinno elukohast, kes on teadlik, et Brinno elab *. 3 Ärakiri 1-10-16983 Kui noore elukoht on teada nii eestkostjale (* linnale) ja * ning ametnikud lubavad tal elada õe juures, siis ei saa seda pidada kriminaalhooldust takistavaks asjaoluks, arvestades ka seda, et * kriminaalhooldaja järelevalve all ei ole esinenud registreerimisnõuete rikkumisi. Politseiameti Karistusregistri andmetel ei ole G.Z sooritanud uusi seaduserikkumisi. Kriminaalhooldusametnik ei saa kahjuks lahendada kõiki kriminaalhooldusaluste probleeme, meil puuduvad selleks seaduslikud võimalused ja vahendid. Tegemist on riiklikul ülalpidamisel oleva noorega, kelle haridustee jätkamise ja elukoha probleemidega peaksid tegelema selleks volitatud ametnikud. Kuna G.Z täidab nüüd registreerimisenõudeid ja ei ole sooritanud uusi õiguserikkumisi, väärtegusid ja seega on näidanud, et püüab elada seaduskuulekalt, leiab kriminaalhooldaja, et loobub 28.01.2011 2011 tehtud ettepanekust - KarS § 87 lg 4 alusel muuta mõjutusvahendi liiki ja kohaldada KarS § 87 lg 1 p 4 sätteid, et tagada G.Z-i põhihariduse omandamine ja kohtuotsuse täitmine. Prokurör leidis, et kuna Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2 järgi on isik koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni, siis antud juhul ei ole kõnealloleva väheohtliku kuriteo toimepanemise eest otstarbekas kohaldada riigi sundi ja saata 17-aastane G.Z kohtuotsusega pandud koolikohustuse mittetäitmise eest Tapa Erikooli. KarS § 75 lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule. Antud juhul näeb, et kriminaalhooldaja loobub küll oma ettekandes taotletust saata G.Z Tapa Erikooli, kuid arvab, et kriminaalhooldaja peaks esitama kohtule ettekande taotlusega tühistada G.Z-ile kohtuotsusega pandud alljärgnev kohustus: KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama alates 2011.a jaanuarikuust õpinguid * Põhikooli üheksandas klassis ja täitma koolikohustust ning omandama põhihariduse hiljemalt 31.augustiks 2011.a. Kaitsja leidis, et kuna G.Z sai 17-aastaseks 10.11.2010, seega oli ta otsuse tegemise ajal juba 17-aastane ning arvestades asjaolu, et Põhikooli - ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg.2 järgi on isik koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni, siis pole kohustusena, mille rikkumise eest saaks teda saata vangistust ära kandma, see arvestatav. Kriminaalhooldusametnik peaks tegema KarS § 75 lg. 3 alusel ettekande taotlusega vabastada kohtuotsuses pandud kohustusest 2.1.
12. Kohtu seisukoht KarS § 87 lg 4 kohaselt kohus võib muuta KarS § 87 lg 1 p 2-4 sätestatud mõjutusvahendite liiki. 05.01.2011 kohtuotsusega mõistis kohus G.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi, karistas vangistusega 2 kuud, kuid karS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastas G.Z karistusest ning allutas käitumiskontrollile 12 kuuks, määrates G.Z käitumiskontrolli ajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda täitma kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 4 tulenevaid kohustusi. 28.01.2011 saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ettepanekuga muuta G.Z suhtes mõjutusvahendi liiki, kuna G.Z ei käi registreerimas, ei täida koolikohustust ja ei ole nõus minema elama lastekodusse. 09.02.2011 kohtuistungil lubas G.Z, et hakkab täitma kohtuotsusega pandud kohustusi. 12.02.2011 teatas kriminaalhooldaja, et G.Z ei pidanud lubadusest kinni ja ei läinud lastekodusse ja ka kooli. 14.04.2011 esitas kriminaalhooldusametnik ülevaate G.Z käekäigu kohta. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtule, et loobub nõudest muuta G.Z suhtes valitud mõjutusvahendi liiki ja tegi ettepaneku tühistada kohtuotsuses sätestatud kooliga seotud kohustus. kKrS § 75 lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et 4 Ärakiri 1-10-16983 esitatud taotluse otsustab süüdimõistetud elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 sätestab, et kohustuste kergendamise võib kohus otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et käesolevaks ajaks on menetluses olukord, kus kriminaalhooldusametnik on loobunud oma esialgset taotlusest muuta G.Z suhtes valitud mõjutusvahendi liiki. Prokurör ja kaitsja sellisele ettepanekule vastu ei vaielnud ning kohus leiab, et seetõttu tuleb jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku esialgses ettekandes esitatud taotlus mõjutusvahendi liigi muutmiseks. Seega jääb G.Z käitumiskontrolli alla, sest kriminaalhooldusametnik on andnud teada, et G.Z ei ole käitumiskontrolli ajal toime pannud uusi õigusrikkumisi, samuti ei ole ta rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, registreerimas käib korralikult. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku tühistada G.Z suhtes KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohtuotsuses kohaldatud kohustus: põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama alates jaanuarist 2011 õpinguid * Põhikooli 9.klassis ja täitma koolikohustust ning omandama põhihariduse hiljemalt 31.augustiks
13. Prokurör ja kaitsja leidsid, et eelnimetatud kohustuse tühistamine on põhjendatud. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotluse tühistada G.Z suhtes käitumiskontrolli ajaks pandud kooliskäimise kohutus tuleb tühistada lähtudes kriminaalhooldaja poolt esitatud asjaoludest – G.Z on * Põhikooli õpilaste nimekirjast välja arvatud, ta ei saa sinna kooli enam minna, samas on ta 17-aastane, kes vastavalt Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lg 2 ei ole enam koolikohustuslikuks isikuks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et G.Z-i on võimalik mõjutada õiguskuulekalt käituma jätkuvalt läbi käitumiskontrolli, seetõttu ei tule tema suhtes muuta mõjutusvahendi liiki, kuid tühistada tuleb kohustus jätkata õpinguid * Põhikoolis ja omandada põhiharidus hiljemalt 31.08.
14. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale A.Tamm G.Z kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu 9.02.2011 kohtuistungi eest 149,39 eurot ja 23.02.2011 kohtuistungi eest 130,21 eurot, kokku 279,60 eurot. Kuna G.Z on riigi ülalpidamisel, jätab kohus kaitsjatasu riigi kanda. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 5