lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohustada
lg 4 alusel E.N-i üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Antud määruse ärakirjad edastada Viru tööpiirkonna kohtutäitur Natalja Malahhovale, E.N-ile ning Viru Vangla Kriminaalhooldaosakonna Narva talitusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama, määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.09.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-12183 tunnistati E.N süüdi
p 1,4 järgi ja karistati rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 2500 (kaks tuhat viissada) krooni,
lg 1 alusel rahalise karistusega 44 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.09.2008.a kohtuotsus jõustus 10.10.2008.a. 24.11.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Viru tööpiirkonna kohtutäitur Natalja Malahhova avaldus E.N-i suhtes asenduskaristuse määramiseks. Kohtutäituri avalduse järgi on algatatud võlgnik E.N-i suhtes täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.09.2008.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-12183. Rahalise karistuse nõude suurus on 2200 krooni. Täitemenetlus võlgniku suhtes on algatatud 17.02.2009.a. 18.02.2009.a võlgnikule oli saadetud täitmisteade, mis tuli tagasi. ™S § 24 lg 5 alusel täitmisteade oli avaldatud Ametlikud Teadaandes 25.03.2009.a. Kohtutäitur on täitemenetluse jooksul teinud järgmiseid täitetoiminguid: saadetud kutse, kontrollitud võlgniku vara registrites, arestitud pangakontod. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. ™S § 206 lg 2 alusel palub kohtutäitur otsustada rahalise karistuse asendamist. Juhul, kui võlgnik ei ilmu kohtusse, palub kohtutäitur valida tõkendiks vahistamine KrMS 429 alusel. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 05.04.2011.a kohtuistungil võlgnik E.N avaldas, et ta on nõus rahalise karistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Prokurör avaldas, et on olemas seaduslikud alused üldkasuliku töö kohaldamiseks. Kui E.N on ise nõus üldkasuliku töö kohaldamisega, võib asendada rahalise karistuse üldkasuliku tööga. Maakohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, kuulanud ära E.N-i ja prokuröri arvamuste, leiab, et kohtutäituri avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 2 Karistusseadustiku (edaspidi
) § 70 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust.
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.09.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-08-12183 tunnistati E.N süüdi
p 1,4 järgi ja
lg 1 alusel karistati rahalise karistusega 44 miinimumpäevamäära ulatuses ehk summas 2200 krooni. E.N-ile määratud rahaline karistus on jäänud täies ulatuses tasumata. E.N ei tööta. Tal ei ole vara, millele võib sissenõuet pöörata ning ta on nõus täitma üldkasulikku tööd. Seega tuleb Viru tööpiirkonna kohtutäituri asenduskaristuse avaldus rahuldada ning asendada E.N-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.09.2008.a kohtuotsuse nr 1-0812183 järgi määratud rahaline karistus 44 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni ehk 140,61 eurot, 28 (kahekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 417 lg 3,4, 432 lg 3. Galina Jasnjuk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.