KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.novembril 2010.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-14369 (10231500407) Kohtukoosseis Kohtun

§ 25lg 2 järgi.

Prokuröri abi Mari Nettan Süüdistatav Kaitsja T.E elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või sünniaeg: xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud 12 korda, viimati: 24.05.2010.a. Harju Maakohtu poolt KarS §

§ 25lg 2 alusel mõisteti vangistus 6k; lõplikuks karistuseks Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 4k. Kahtlustatavana kinnipidamine alates 30.10.2010.a. Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.E KarS §

§ 25lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista T.E ´ile 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 30.10.2010.a. Tõkendina kohaldada T.E suhtes vahistamine. Vahistada T.E kohtusaalis. 5 Välja mõista T.E ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „T.E, 1-10-14369 sundraha.“ Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri

1. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa T.E süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning keda on Harju Maakohtu 24.05.2010.a. otsusega karistatud varguse süstemaatilise toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 9 alusel, uuesti 30.10.2010.a. kella 16:20 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil aadressil Xxx, Tallinn, asuvast kauplusest Bauhaus lõiketangid maksumusega 102 krooni, juhtmetangid maksumusega 113 krooni, lõiketangid maksumusega 299 krooni, kaablikäärid maksumusega 329 krooni ning kaablitangid maksumusega 269 krooni, seega kokku kaupa summas 1112 krooni, pani nimetatud kauba kaupluse müügisaalis endale käekotti ning möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata seoses kinnipidamisega kaupluse turvatöötaja poolt. Seega T.E pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, so KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.E süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Bauhaus Eesti UÜ avaldus, millest nähtub, et palutakse võtta vastutusele kodanik T.E ik xxx, kes võttis Bauhaus Eesti kaubamajast kaupa selle eest tasumata. Summa suurus 1 112 krooni. Juhtum leidis aset 30.10.2010 kell 16.
2. Kaup – lõiketangid maksumusega 102 krooni, juhtmetangid maksumusega 113 krooni, lõiketangid maksumusega 299 krooni, kaablikäärid maksumusega 329 krooni ning kaablikäärid maksumusega 269 krooni, kaup kokku üldmaksumusega 1 112 krooni /tlk 2/; tunnistaja RP ütlused, millest nähtub, et tema, Caesari turvamees RP, pidas 30.10.10 Xxx asuvas kaupluses Bauhaus videovalvet ja kell 16.30 pani tähele neiut, kelle seljas oli musta värvi lühike kasukas, jalas helesinised teksad ja valgemustakirjud kontsaga saapad, kes tööriistalettide vahel pani kaupluse letilt kordamööda naiste käekotti 5 eset. Väljumisel kauplusest kell 16.20, pärast seda, kui neiu läbis kassarivi, 2 turvakontuuri ja väljus kauplusest, teda peeti kinni ja toimetati turvatuppa, kus võeti kotist välja: lõiketangid 11041057 maksumusega 102 krooni, juhtmetangid 11041063 maksumusega 113 krooni, lõiketangid 11022960 maksumusega 299 krooni, kaablikäärid 11022980 maksumusega 329 krooni, kaablikingatangid 11020660 maksumusega 269 krooni. Kogumaksumus 1 112 krooni. Kaup ei ole kahjustatud ja on tagastatud kauplusesse. Kõige toimunu kohta on olemas videosalvestus. Kui tema läks kassarivist läbi, jättis ta tasumata kauba eest /tlk 5-7/; 30.10.2010.a koostatud kahtlustatava ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et kahtlustatav tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et tema elab koos ema ja isaga kolmetoalises tema vanematele kuuluvas korteris esimesel korrusel aadressil Järveotsa 19-4 Tallinn. Täna 30.10.2010.a. kella 16.20 paiku sisenes kauplusesse Bauhaus aadressil Xxx Tallinn ja mõtles võtta lõiketange, juhtmetange, kaablikääre, et need maha müüa ja raha teenida. Raha temal kaasas ei olnud. Läbides kassade liini, tema ei maksnud võetud kauba eest, teda peeti kinni ja kaup võeti ära. Seljas oli temal musta värvi kasukas, jalas helesinised teksad ja valget värvi nahast kontsaga saapad. Kahetseb, et oli selle kuriteo toime pannud. Teab, et varastada ei tohi, tema ei tea miks nii tegi /tlk 9-11/; 24.05.2010.a. Harju Maakohtu otsus, millega T.E on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi /tlk 28-30/ ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav T.E on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). T.E on varem kaheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. T.E ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada T.E edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et T.E ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna T.E ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud T.E suhtes ka põhjusel, kuna T.E ei oma sissetulekut, temale mõistetud eelnevad trahvid on tasumata ( t lk. 20-27) ning lisaks kuuluvad T.E ´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine T.E suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kuigi süüdistatav ei taotlenud tema karistuse asendamist üldkasuliku tööga, peab kohus vajalikus märkida, et T.E ei ole ka isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna T.E on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning T.E suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, s.t. üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on sõltuvusprobleemid narkootiliste ainete suhtes ( t lk.23, 25-27), kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus. Ka ei ole kohus veendunud, et T.E suudaks ajal, mil tema karistus oleks asendatud üldkasuliku tööga käituda vabaduses õiguskuulekalt, s.t. hoiduda kuritegude 3 toimepanemisest. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole T.E suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest T.E tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub T.E suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et T.E karistust tuleb kergendada ja arvestada, et tegu jäi lõpule viimata. Kohus märgib, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud T.E tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. T.E pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et T.E suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuid lühiajalised vangistused ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et T.E pani uue kuriteo toime vähem kui mõne kuu möödumisel kui vabanes peale karistuse kandmist. Vangistusest vabanemise järel lühikese ajavahemiku järel uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav T.E on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. T.E käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et T.E ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud lühiajaliste karistuste tähendusest. Eelnevad lühiajalised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Prokurör palus karistada isikut lühiajalisema vangistusega, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka T.E ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. T.E ´ilt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 krooni. Arvestades T.E varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda. Kohtunik 4