KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 22.märtsil 2010 Tartu Kohtumaja koht Kohtukoosseis Istungisekretär Istungi aeg Kriminaalasja number Prokurör Süüdistus

§ 179lg.1 p.

1 alusel sundraha 10875(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni ) riigieelarvesse. Välja mõista G.

§ 180lg.1 alusel menetluskulu 16707(kuusteist tuhat tuhat seitsesada seitse )krooni ja 10 senti riigieelarvesse. Kr

MS § 423,§ 424 alusel võimaldada Veikko Ivainenil tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasumise alustamisega kuuendast kuust pärast kohtuotsuse jõustumist. 2 Menetluskulu ja sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB-s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber

1. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Asitõendid Raudlatt ja nuga hävitada. Veiko Ivaineni teksapüksid ja T-särk tagastada Veikko Ivainenile. Edasikaebe kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Veikko Ivainen´it süüdistatakse selles, et tema 12.09.2009 kella 18.35 paiku Tartus, XXX asuva maja hoovis kasutas koos G.G-ga füüsilist vägivalda V.I. ’i suhtes, mis seisnes selles, et G.G koos Veikko Ivainen’iga peksis käte ja jalgadega kannatanut näkku ning pähe, seejärel peksis G.G kannatanut raudlatiga vastu keha ja nägu. Sellise tegevusega tekitas Veiko Ivainen koos G.G-ga V.I. ile füüsilist valu ja kehavigastusi. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani Veikko Ivainen toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo G.G süüdistatakse selles, et tema 12.09.2009 kella 18.35 paiku Tartus, XXX asuva maja hoovis kasutas koos Veikko Ivainen´iga füüsilist vägivalda V.I. ’i suhtes, mis seisnes selles, et G.G koos Veikko Ivainen’iga peksis käte ja jalgadega kannatanut näkku ning pähe, seejärel peksis G.G kannatanut raudlatiga vastu keha ja nägu. Sellise tegevusega tekitas G.G koos Veikko Ivainen’iga V.I. ile füüsilist valu ja kehavigastusi. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega, pani G.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. …..selles, et tema 18.10.2009.a kella 01 ajal Tartus Alasi 32 maja ees tänaval, lõi noaga P.S. ´t korduvalt, vähemalt viiel korral, keha piirkonda, millest üks noalöök tungis kannatanule vasakule poole rindkerre. №alöökidega tekitas G.G P.S. ´le järgmised vigastused: rinnaõõnde ulatuv torkehaav vasakul pool rindkerel eesmisel kaenlajoonel V roidevahes, mille tüsistusena tekkis veri-õhkrind ja marrastus parema käe II sõrmel. Rinnaõõnde ulatuv haav, ohustades elu tekitamise momendil, põhjustas P.S. ´le eluohtliku tervisekahjustuse. Kuriteoga tekitas G.G P.S. materiaalset kahju lõhutud riiete näol (jope, pusa ja särk) kogusummas 4394 krooni. Raske tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega on põhjustatud oht eluleta, pani G.G toime KarS § 118 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi on esitanud menetluses P.S. 4394 krooni nõudes. Süüdistatavad G.G ja Veikko Ivainen tunnistasid kohtus end süüdi neile esitatud süüdistustes. Nad ei mäletanud toimunud kuriteosündmuste kõiki üksikasju. Veikko Ivainen ja G.G tunnistasid, et olid kuriteosündmuse ajal tugevalt joobes. KOHTU PÕHJENDID Veiko Ivainenile ja G.G-le esitatud süüdistus KarS § 121 järgi on tõendatud. 3 Kuriteo sündmus on eelkõige tõendatud kannatanu V.I. i ütlustega selles, kuidas temale kaks meest tema hoovis XXX Tartus kallale tungisid, kui tema takistas neil maja akende juures urgitsemast. Kui tema oli nende noormeeste tegevusse sekkunud, ründasid nad teda küljelt, lükkasid pikali õue auto lähedale maha ja maas peksid teda käte ning jalgadega; üks lõi teda raudlatiga.Ta oli saanud tõsiseid vigastusi. Kannatanu V.I. vigastused on tõendatud SA TÜ Kliinikumi väljavõttega haigusloost( tl. 1013)kannatanu vigastused olid saadud löömisest- tal esines alalõualuu murd. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja fototabelid illustreerivad sündmuskohta. Asitõendi vaatlusprotokoll ja kohtus läbi viidud asitõendi- kangi –vaatlus ja sealjuures antud G.G-ni ütlused tõendavad, et G.G lõi sündmuskohal raudlatiga kannatanut. . Tunnistajate M.L. ja J.V. ütlused kinnitavad G.G ja Veiko Ivaineni poolt kannatanu V. I peksmist sündmuskohal. M.L. oli kutsunud politsei. Veiko Ivainen helistas hiljem hiljem M.L. ja lubas hüvitada 3000 krooni autole tekitatud kahjustuste eest. Süüdistatavad G.G ja Veikko Ivainen tunnistasid end süüdi selles süüdistuses; kirjeldasid nende poolt toime pandud V.I. i peksmist. Veiko Ivainen oma purjus oleku tõttu sündmuskohal kõiki asjaolusid ei mäleta kuid erinevalt tunnistajatest G.G kinnitab oma ütlustega kuriteosündmust selliselt ,et tema läks oma purjus kaaslasele Veikko Ivainenile omateada appi, võttes kätte õuest leitud raudlati.G.G ei osanud selgitada miks ta raudlatiga kannatanut ründama asus.G.G kinnitas et oli 1, 4 % alkoholijoobes- kainena ta ei oleks sedasi käitunud. Miks ta autot rikkus ,ta ei osanud selgitada. Eeltooduga on tõendatud, et Veiko Ivainen ja G.G panid toime sündmuskohal KarS §121 järgse kuriteo. Nad olid mõlemad süüvõimelised KarS § 33 mõistes ning panid kuriteo toime otsese tahtlusega. G.G süüdistus KarS § 118 p. 1 järgi on tõendatud. Süüdistus on tõendatud eelkõige kannatanu P.S. ütlustega selles, kuidas G.G teda sündmuskohal noaga ründas. Kannatanu oli olnud joobes, millest tulenevalt esimest noalööki ei tajunud ning paljusid asjaolusid kuriteosündmusest ei mäleta; kui tajus oli juba saanud mitu lööki ja läks nõrkenuna apteegi trepile istuma. Kuriteosündmust kinnitavad ka tunnistajate T.K. , T.K. ja M.M. ütlused,mis kinnitasid G.G ja kannatanu P.S. vahel toimunud rüselust enne kuriteosündmust. Tunnistajad ei sekkunud P.S. ja G.G konflikti enne kui kehaline kontakt tekkis. Tunnistajate sõnul oli kannatanu ja süüdistatava konflikt nendest kuni 50 m kaugusel. Kõik tunnistajad nägid sündmuskohal nuga: Nuga leiti 2 m kaugusel rüselemise kohast. Nuga tunnistati kriminaalasjas asitõendiks ning kohtuistungil toimetatud asitõendi- noa- vaatlusel selgitas G.G et selle noaga ta kolmel- neljal korral kannatanut P.S. t lõi. Esimese löögi oli andnud ta andnud küljelt selja taha. Kannatanule see mõju ei avaldanud ning G.G lõi kannatanut veel mõned korrad noaga. Tunnistaja R.P. ütlused kinnitavad G.G sündmuskohal kinnipidamist ja kuriteoeseme –noa- maast üles korjamist ja äravõtmist kuriteokoha läheduses. G.G kinnitas oma ütlustes, et ta võttis selle noa kähmluse käigus teksapükste taskust; nuga oli tal kaasas igaks juhuks, enesekaitseks; tavaliselt ta nuga kaasas ei kanna. Kohtuarstliku ekspertiisiakt nr. 115 (
2. kd. tl. 15 – 16) kinnitab, et sündmuskohal on kannatanule P.S. löödud noaga rindkeresse ning kannatanule on tekitatud eluohtlik tervisekahjustus- läbiv rindkere vigastus- õhkrind. Asitõendite vaatlusprotokollid ( kd. 2 tl. 7-11) kinnitavad , et kannatanu jopel, mis tal oli sündmuskohal seljas, oli viis läbivat noatorget. Jopel on näha viit kinniõmmeldud augukohta. Samuti on kannatanu alusriietes( fliispusas ja t- särgis ) torkeaugud. Seega on tõendatud, et G.G on toime pannud sündmuskohal KarS § 118 p.1 järgse kuriteo. G.G oli süüvõimeline KarS § 33 mõistes ning ei esinenud süüd välistavaid asjaolusid. G.G pani teo toime otsese tahtlusega, sest nii mitmed löögid noaga kannatanu kehasse viitavad tema otsesele tahtlusele tekitada kannatanule raske tervisekahjustus, mis põhjustab ohu elule. 4 Tsiviilhagi , mille on esitanud kannatanu P.S. , 4394 krooni on tõendatud. Tsiviilhagile ei vaielnud vastu ka G.G. Rahuldada P.S. tsiviilhagi 4394 krooni nõudes G.G vastu VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel. Karistuse mõistmine Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdistatavat iseloomustavaid andmeid ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg. 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel G.G-le ja Veikko Ivainenile ei esine. Kergendavaks asjaoluks on mõlema süüdistatava puhul kahetsus. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Veikko Ivaineni saab mõjutada tingimusliku vangistusega katseajaga 3 aastat. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud karistusega- 10 kuud vangistust. Kohus ei nõustu Veikko Ivainenile kaitsja poolt taotletud karistuse asendamisega üldkasuliku tööga 600 tundi( 10 kuud), sest selle karistuse kannaks Veiko Ivainen ära ühe aastaga ning sellega olekski lõppenud tema kriminaalhoolduse aeg. Veikko Ivainenile on vajalik kasvatuslikel eesmärkidel pikem kriminaalhoolduse ja erinõuete täitmise periood, kuna Veikko Ivainen on alkoholisõltlane ning tema kolmeaastane allutamine kriminaalhooldusele on põhjendatud. Kohus karistab Veikko Ivaineni KarS § 121 järgse kuriteo eest 10 kuulise vangistusega. Kohaldades KarS § 74 lg. 1, 3 , § 75 lg. 1 ja allutada ta 3 .aastasele käitumiskontrollile ning panna temale KarS § 75 lg. 2p.2 alusel kohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. G.G-le mõista karistuseks KarS § 121 järgse teo eest 10 kuud vangistust. KarS § 118 p. 1 järgse kuriteo eest mõista karituseks 4 aastat vangistust. . KarS 65 lg. 2 alusel , arvestades Tartu Maakohtu 29.01.2009 otsust 1- 09-1371 mõista G.G-le liitkaristuseks viis aastat ja viis kuud vangistust. Karistuseaja algust lugeda KarS § 68 alusel
3. oktoobrist 2009G.G kinnipidamisest. Menetluskulud –sundraha Välja mõista Veikko Ivainenilt KrMS § 179 lg.1 p. 2 alusel sundraha 6525(kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni ) riigieelarvesse. Välja mõista Veiko Ivainenilt KrMS § 180 lg.1 alusel menetluskulu 6312(kuus tuhat kolmsada kaksteist )krooni ja 10 senti riigieelarvesse. Välja mõista G.

§ 179lg.1 p.

1 alusel sundraha 10875(kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni ) riigieelarvesse. Välja mõista G.

§ 180lg.1 alusel menetluskulu 16707(kuusteist tuhat tuhat seitsesada seitse )krooni ja 10 senti riigieelarvesse. Kr

MS § 423,§ 424 alusel võimaldada Veikko Ivainenil tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasumise alustamisega kuuendast kuust pärast kohtuotsuse jõustumist, sest Veikko Ivainen on praegu tööta ning kulude kohene tasumine käib temale üle jõu. Asitõendid Raudlatt ja nuga hävitada. Veiko Ivaineni teksapüksid ja T-särk tagastada Veikko Ivainenile. Kohtunik : Rahvakohtunikud: 5