lg 2 p 4, 7, 8; § 329 järgi, lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.V Prokurör №na-Salome Barbo Süüdistatav U.V (ankeetandmed Harju otsuses) Kaitsja RESOLUTSIOON Maakohtu otsus 9.veebruarist 2009.a. Maakohtu Adv. Talvi Vaske Harju Maakohtu otsus 9.veebruarist 2009.a. U.V suhtes tühistada osaliselt ja nimelt, U.V-le
prg. 329 järgi
prg. 65 lg 1 alusel mõistetud rahalise liitkaristuse osas. Teha uus o t s u s, millega: 1)
Harju Maakohtu 2 Edasikaebamise kord otsusega mõistetud rahaline karistus 200 miinimumpäevamäära, s.o. 10000 krooni, kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista rahaline karistus 240 miinimumpäevamäära, s.o. 12 000 (kaksteist tuhat) krooni. Mõistetud liitkaristusest lugeda kantuks Harju Maakohtu 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega kantuks loetud rahaline karistus 9 miinimumpäevamäära, s.o. 450 krooni. Ärakandmisele kuulub rahaline karistus 231 miinimumpäevamäära, s.o. 11550 krooni. 2) Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 3) Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: 9.veebruari 2009.a. kohtuotsusega otsustas Harju Maakohus: Süüdi mõista U.V
MS § 238 lg 2 alusel vähendada U.V-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4(neli) kuud vangistust.
Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 9 kuu 29 päeva vangistuse võrra, mõistes U.V-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1(üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg 1 alusel karistuse kandmise aja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 28.08.2008.a. Süüdi mõista U.V
järgi ja karistada rahalise karistusega 360 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 18 000 (kaheksateist tuhat) krooni. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada U.V-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 rahalise karistuseks 240 miinimumpäevamäära, s.o summas 12 000 (kaksteist tuhat) krooni.
Harju Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus 9550 krooni, kaetuks raskema karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks mõista rahaline karistus 12 000 (kaksteist tuhat) krooni. Tõkend – vahistamine – tühistada U.V suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Sama kohtuotsusega süüdimõistetud vaidlustatud ei ole. O.L-i osas kohtuotsust U.V mõisteti
prg. 199 lg 2 p.4,7,8 järgi süüdi selles, et tema, varem varguse toime pannud isikuna, grupis O.L-iga , ajavahemikul 27.08.2008 kella 21.15 kuni 28.08.2008 kella 05.00, Tallinnas, Xxxxxxxxx xx maja juures, tungis parempoolse ukseklaasi lõhkumise teel A. B. sõiduautosse, Mitsubishi Galant registreerimismärgiga XXX XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõrast vara, millega põhjustas A. B.le varalise kahju 3630,40 krooni ja K. P. 260 krooni
prg. 329 järgi on U.V mõistetud süüdi selles, et tema, olles 30.01.2007.a. karistatud
ja § 329 ning
lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 10 kuud 12 päeva ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastat, uuesti juhtis 03.08.2008.a. kella 05.46 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Laagna teel mootorsõidukit Opel Vectra reg. Nr XXX XXX, omamata juhtimise õigust. 30.07.2008.a. kella 16.15 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Kärberi tn 60 maja juures liikudes Kärberi tn 48 suunas juhtis mootorsõidukit Opel Vectra reg. Nr XXX XXX, omamata juhtimise õigust. 07.08.2008.a. kella 10.04 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Sõle-Ädala tänava ristmiku juures liikudes Kolde puiestee suunas juhtis mootorsõidukit Mercedes Benz C180 reg. Nr XXX XXX, omamata juhtimise õigust. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav temale maakohtu poolt mõistetud karistust. Apellant väidab, et mõistetud karistus on tema suhtes range ja ebaõiglane kuna tema süü seisnes vaid selles, et ta ei takistanud O.L-i varguse katset toime panemast ja ei informeerinud toimepandust politseid. Apellatsioonikohtu istungil loobus süüdistatav esitatud apellatsioonist. Kohtukolleegium jätkas kriminaalasja arutamist vastavalt KrMS prg. 333 lg 6 sätetele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: 4 Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. 1) Maakohus on põhjendatult tuvastanud U.V süü kannatanu A. B. autost toimepandud varguse kaastäideviijana. Süüdistatava U.V poolt kahtlustatavana antud ütlustest, milliseid maakohus on kasutanud lühimenetluses kohtuotsuse tegemisel põhjendatult tõendina, on U.V kirjeldanud, kuidas tekkis ühine teootsus varguse toimepanemiseks. Kuidas kuriteo vahetu täideviimise momendil kaastäideviijate rollid jagunesid ja mida konkreetselt üks või teine kaastäideviijatest tegi, see ei oma määravat tähtsust süüdistatava süüküsimuse lahendamisel ja tema käitumisele juriidilise hinnangu andmisel. Kohtukolleegium leiab, et maakohus, kes tuvastas süüdistatavate eelneva kokkuleppe varguse toimepanemiseks ja ka kokkuleppe konkreetsete tegevuste toimepanemiseks kuriteo vahetu toimepanemise käigus, on põhjendatult leidnud ka seda, et kaastäideviijad on väärt võrdseid karistusi konkreetse kuriteo toimepanemise eest. Asjaolusid, millised annaks põhjendatud aluse tuvastatud kuriteo tehiolude pinnalt diferentseerida süüdistatavatele mõistetud karistust, ei ole tuvastanud ka apellatsioonikohus. 2) U.V-le vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguse eest 6 kuulise vangistuse mõistmist, mida lühimenetluse sätete kohaselt on vähendatud 4 kuuni, mis on ka sisuliselt konkreetse kuriteo eest mõistetud karistuseks, ei saa lugeda põhjendamatult karmiks karistuseks. Tegemist on sanktsiooni alammäärale ligilähedase karistusega ja arvestades sanktsiooni ülemmäära – 5 aastat – on tegemist tunduvalt alla sanktsiooni keskmäära mõistetud karistusmääraga. Seejuures on aga tegemist isikuga, keda on ka varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kes on ka varem kuritarvitanud kohtu usaldust ja pannud toime kohtu poolt määratud katseajal uusi kuritegusid ja kes ka seekord pani toime kuriteod, olles tingimisi ennetähtaega vabastatud karistuse kandmiselt ja seejuures vaid 6 päeva peale seda, kui kohus oli järjekordselt teda usaldanud ning mõistnud temale katseajal toimepandud uue kuriteo eest rahalise karistuse 22.08.2008.a. otsusega. Seega puudub kohtukolleegiumi arvates alus vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguse eest mõistetud karistusmäära vähendamiseks. Põhjendatult on maakohus vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud varguse eest U.V-le mõistetud 4 kuulisele vangistusele liitnud täielikult Pärnu Maakohtu 31.juuli 2007.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud ja 29 päeva kuna uus kuritegu oli toimepandud katseajal. Liitkaristuse määra vähendamiseks puudub seaduslik alus. 3)
prg. 329 järgi on maakohus mõistnud U.V-le rahalise karistuse, mis on sanktsioonis ettenähtud karistusliikidest kergeim karistusliik. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kolme
prg. 329 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi eest on U.V-le mõistetud 5 karistus 360 miinimumpäevamääras. U.V on ka varem korduvalt toime pannud samaliigilisi kuritegusid.
prg. 329 järgi oli U.V süüdi mõistetud nii 31.juuli 2007.a. kohtuotsusega kui ka 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega. 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega on U.V mõistetud süüdi
prg. 329 järgi kuriteoepisoodides, mis on toime pandud 13.juulil 2008.a. ja 20.augustil 2008.a. Vaidlustaud kohtuotsusega on kolm samaliigilist kuriteoepisoodi – 30.juulil 2008.a., 3.augustil 2008.a. ja 7.augustil 2008.a. toime pandud. Kuna tegemist on kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsiga, on maakohus põhjendatult kohaldanud
prg. 329 järgi liitkaristuse mõistmisel
prg. 65 lg 1 sätteid. Seejuures on maakohus arvestanud ka asjaolu, et kõik viis kuriteoepisoodi olid toimepandud sisuliselt ühe kuu jooksul ja kriminaalasjade eraldi menetlemine ja karistuste mõistmine kahe erineva kohtuotsusega on oma olemuselt kunstlik. Maakohtu poolt nimetatud asjaolu arvestamine väljendub maakohtu poolt kohaldatud liitkaristuse moodustamise põhimõttes ja nimelt, kohaldatud on kergeimat seaduses ettenähtud
prg. 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamise põhimõtet – kergema karistuse raskema karistusega kaetuks lugemine. Seega sisuliselt on U.V-le mõistetud viie
prg. 329 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi eest karistuseks rahaline karistus 360 miinimumpäevamäära, mida on lühimenetluse sätete alusel vähendatud 1/3 võrra ja mõistetud lõplik karistus 240 päevamäära. Kuna 200 miinimumpäevamääras on U.V-le mõistetud karistus juba jõustunud kohtuotsusega, s.o. 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega, siis sisuliselt on temale mõistetav karistus suurenenud võrreldes juba jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistusega 40 päevamäära ja seda 3 kuriteoepisoodi eest. Sellist rahalist karistust ei saa kohtukolleegiumi arvates pidada liiga karmiks karistuseks. Tunnistades maakohtu poolt
prg. 329 järgi liitkaristuse mõistmisel
prg. 65 lg 1 sätete kohaldamise põhjendatust, leiab kohtukolleegium, et maakohus on eksinud
prg. 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamise põhimõtete vastu ja seda süüdistatava kahjuks.
prg. 65 lg 1 sätestab, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha.
prg. 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Sisuliselt tähendab eeltoodu seda, et
prg. 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel on liidetavateks üksikkaristused ja ärakantud karistus arvatakse maha liitkaristusest. Maakohus on vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud
prg. 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest mõistetud karistusega lugenud kaetuks Harju Maakohtu 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega mõistetu karistuse ärakandmata osa mitte mõistetud karistuse. Nimelt, 6 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega tunnistati U.V
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra – kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti rahaline karistus 200(kakssada) päevamäära so 10000(kümme tuhat) krooni.
lg 1 alusel loeti kinnipidamine 20.08.2008 – 22.08.2008 so 3(kolm) päeva vangistust karistuse hulka. Kandmisele kuuluvaks loeti rahaline karistus 9 550(üheksa tuhat viissada viiskümmend) krooni. Vastavalt
prg. 68 lg 1 –le vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega loeti 22.augusti 2008.a. kohtuotsusega U.V poolt rahaliselt karistusest kantuks 9 miinimumpalgamäära e.450 krooni. Kuna maakohus on
prg. 65 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kuulub maakohtu otsus selles osas tühistamisele. Ringkonnakohus teeb käesoleva kohtuotsusega uue otsuse mõistes U.V-le
prg. 65 lg 1 kohaselt
prg. 329 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes liitkaristuse. Kahe, kuritegude hiljem tuvastatud konkurentsi kuuluvate kohtuotsuste järgi mõistetud üksikkaristusteks, loeb kohtukolleegium juba KrMS prg. 238 lg 2 alusel lühendatud karistuse, s.o. 22.augusti 2008.a. kohtuotsuse kohaselt on selleks 200 päevamäära ja vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt 240 päevamäära. Lõplikuks rahaliseks karistuseks tuleb seega mõista 240 päevamäära ( 12000 krooni) , millest lugeda kantuks 9 päevamäära (450 krooni) ja ärakandmisele kuuluvaks 231 miinimumpäevamäära, so. 11550 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p,4; 338 p.2; 340 lg 1 ja lg 2 p.4; 342-344 tühistab kohtukolleegium osaliselt maakohtu otsuse U.V suhtes ja teeb selles osas uue otsuse. Julia Katškovskaja Meelika Aava Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.