← Eesti

1-07-8606/12

1-07-8606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 06. jaanuar 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Julia Katškovskaja, Malle Preimer Sekretär Tatja

§ 347lg 1 ja Kar

S § 328 lg 1 järgi, talle liitkaristuse mõistmises ning F.I-le liitkaristuse mõistmises. 1

  1. Süüdi tunnistada H.H KarS § 347 lg 1- § 22 p 1 järgi ja karistada vangistusega tähtajaga 1 aasta.
  2. Süüdi tunnistada H.H KarS § 328 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses so. 5000 krooni.
  3. H.H liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses so. 5000 krooni, mis viiakse täide iseseisvalt. Rahaline karistus tasuda 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedpangas nr
  4. viitenumber Maksekorraldusele 4100064900 ning märkida selgitus ”H.H , 1-07-8606”. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Mõista F.I liitkaristuseks KarS § 65 lg 1 alusel 2 aastat vangistust. Määrata karistusaja alguspäevaks 14.02.2007.a.
  6. Muus osas, kaasa arvatud H.H-le mõistetud liitkaristus, jätta muutmata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega H.H , sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras üks kord, vahi all, tunnistati süüdi korduvas kelmuses võltsitud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega KarS § 209 lg 2 p 1 ja KarS § 348 järgi ja karistati 1 aasta ja 3 kuulise vangistusega, korduvas grupilises sissetungimise teel toime pandud varguses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning valeandmete esitamises KarS § 280 lg 1 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Ta mõisteti õigeks süüdistuses nimetatud grupilises varguses 27.11.2005.a. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süü tõendamatuse tõttu, ametliku dokumendi varguses KarS § 346 järgi süü tõendamatuse tõttu, tähtsa isikliku dokumendi võltsimises KarS § 347 lg 1 järgi süü tõendamatuse tõttu ja kinnipeetavana põgenemises KarS § 328 lg 1 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. K.L, sünd. XXX, kodakondsuseta, varem karistatud kriminaalkorras neli korda, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxx xxx xx-xx, tunnistati süüdi korduvas grupilises sissetungimise teel toime pandud varguses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 1 aasta 5 kuu ja 5 päevase vangistusega, mis loeti eelvangistuses viibimise tõttu ära kantuks. F.I , sünd. XXX, Eesti kodanik, varem karistatud kriminaalkorras viis korda, vahi all tunnistati süüdi korduvas grupilises sissetungimise teel toime pandud varguses KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 6 kuulise vangistusega, millele KarS § 65 lg 2 alusel liideti varasema kohtuotsusega mõistetud ärakandmata vangistus, liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Maakohus tegi kindlaks, et H.H sai varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel: 3 - 09.02.2004.a. AS E. Esindused müügiesinduses Tallinnas Xxxxx xxx x E. liitumislepingu sõlmimisel telefoni numbri XXX XXXX kasutamiseks esines võõra nime all, esitas võltsitud välismaalase passi nr XXXXXXXX I. K. nimele, milles I. K. foto oli asendatud H.H fotoga. Lepingu alusel sai ta enda kasutusse nimetatud abonentnumbri koos õigusega telefonikõnedele ja omandas mobiiltelefoni №kia
  7. Samas võetud kohustust tasuda tehtud kõnede eest järelmaksuga ja mobiiltelefoni eest maksegraafiku alusel ta ei täitnud ja põhjustas AS E.-le tasumata kõnedega ja mobiiltelefoni omastamisega kahju vastavalt 952.34 kr ja 2891 kr., - 10.02.2004.a. AS E. müügiesinduses AS E. Esindus Tallinnas Xxxxx xxx x E. liitumislepingu sõlmimisel telefonide numbritega XXX XXXXX, XXX XXXXX ja XXX XXXXX kasutamiseks esines võõra nime all, esitas võltsitud välismaalase passi nr XXXXXXXX I. K. nimele, milles I. K. foto oli asendatud H.H fotoga. Lepingu alusel sai ta enda kasutusse nimetatud abonentnumbrid koos õigusega telefonikõnedele. Samas võetud kohustust tasuda tehtud kõnede eest järelmaksuga ta ei täitnud ja põhjustas AS E.-le tasumata kõnedega kahju 744.88 kr., - 10.02.2004.a. AS E. müügiesinduses AS E. E. Tallinnas XXXXXXXXXXXX XXXX mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu sõlmimisel esines võõra nime all, esitas võltsitud välismaalase passi nr XXXXXXXX I. K. nimele, milles I. K. foto oli asendatud H.H fotoga ja nimetas oma elukohaks suvalise aadressi, millel ta polnud elanud. Lepingu alusel omandas ta järelmaksuga mobiiltelefoni №kia
  8. Samas võetud kohustust tasuda mobiiltelefoni eest maksegraafiku alusel ta ei täitnud ja põhjustas AS E.-le mobiiltelefoni omastamisega kahju 2890 kr., - 10.02.2004.a. AS E. müügiesinduses OÜ T. Tallinnas XXXXXX XXX X mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu sõlmimisel esines võõra nime all, esitas võltsitud välismaalase passi nr XXXXXXXX I. K. nimele, milles I. K. foto oli asendatud H.H fotoga ja nimetas oma elukohaks suvalise aadressi, mille ta polnud elanud. Lepingu alusel omandas ta järelmaksuga mobiiltelefoni №kia
  9. Samas võetud kohustust tasuda mobiiltelefoni eest maksegraafiku alusel ta ei täitnud ja põhjustas AS E.-le mobiiltelefoni omastamisega kahju 2891 kr. Maakohus leidis, et, esinedes selliselt lepingute allakirjutamisel I. K.na ja esitades võltsitud passi, lõi H.H korduvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, millega pani toime kuriteo Kars § 209 lg 2 p 1 ja § 348 järgi. 4 Veel tegi maakohus kindlaks, et pandi toime järgmised vargused: - 11.01.2007.a. H.H ja K.L tungisid lõhkumise teel Harjumaal XXX vallas XXXXXX külas XXXX-XXXXX XXX XXX AS T. ehitusobjekti soojakutesse, kust varastasid mootorsae Partner 351 maksumusega 300.- kr ja püüdsid varastada vibronuia maksumusega 4000.- kr, - 11.01.2007.a. kella 06.21 ajal H.H ja K.L tungisid lõhkumise teel Harjumaal XXXX vallas XXXXXX külas XXXXXXXX XXX XX ehitusobjekti soojakusse, kust püüdsid varastada 3 akudrelli ja elektrisae kogumaksumusega 11 700.- kr, mille peitsid 100 meetri kaugusel kuuseheki alla, - 07.06.2006.a. kella 03.00 paiku K.L ja F.I tungisid lõhkumise teel Harjumaal XXXXXX linnas XXXX-XXX XX asuva ehitusobjekti piirdega alal H. K. OÜ-le kuuluvasse Tiki treilerisse, kust varastasid erinevaid tööriistu kokku 32 000 kr väärtuses, - 12.07.2006.a. kella 01.00 ajal F.I tungis lõhkumise teel Tallinnas XXXXXX XX XXX tasulises parklas pargitud sõiduautosse Nissan Pick-Up registrinumbriga XXX XXX, kust varastas automaki „Clarion DB318RG esipaneeli, põhjustades auto omanikule OÜ-le K. varalise kahju 2966.10 kr., - 16.09.2007.a. ajavahemikus kella 00.40-st kuni kella 03.10-ni H.H koos kindlakstegemata isikuga tungis lõhkumise teel Tallinnas XXXXXXXXXX XXX X asuvale AS N. E. kasutuses olnud piirdega territooriumile ja ehitussoojakusse, kust varastas lasernivelliiri koos kolmjalaga, akudrelli ja kohvris perforaatori koguväärtusega 35 161.- kr. Maakohus leidis, et nimetatud vargustest jäid süüdlaste tahtest olenemata asjaoludel lõpule viimata 11.01.2007.a. XXXX-XXXXX XXX XXX ehitusobjektilt vibronuia vargus ja XXXXXXXX XXX XX ehitusobjektilt tööriistade vargus. Olles 16.09.2007.a. kella 04.00 ajal kinni peetud kahtlustatuna Tallinnas XXXXXXXXXX X varguse katse toimepanemises ja toimetatuna Ida Politseiosakonda Tallinnas Vikerlase 14, esitas H.H kambriblokis isikusamasuse tuvastamise õiendi koostamisel konstaabel A. V. ning hiljem isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koostamisel ja kahtlustatavana ülekuulamisel politseijuhtivinspektor A. M. eesmärgiga vastutusest ja karistusest kõrvale hoiduda valeandmed enda kohta, nimetades ennast D. K. isikukoodiga XXXXXXXXXXX. 5 Maakohus leidis, et H.H seisundit valeandmete esitamisel ei saa määratleda kui hädaseisundit. Lisaks sellele oli H.H-le esitatud süüdistused järgmistes tegudes, milles ta mõisteti õigeks: - 27.11.2005.a. ajavahemikus 04.00-st kuni kella 08.00-ni varastas Tallinnas XXXX XX XX ehitusobjektilt OÜ T. kuuluvad 4 gaasiga töötavat soojapuhurit- KarS § 199 lg 2 p 4, 7,
  10. Kohtu arvates on olemasolevate tõenditega kindlaks tehtud küll kõnesoleva varguse fakt, mitte aga selle seotus H.H-ga. Millegagi pole ümber lükatud, et süüdistatav ostis ühe puhuri kelleltki meesterahvalt, ostes ta ei teadnud, et see on varastatud. - 2004.a. jaanuaris varastas Valgas XXXXX XX XX-XX Kodakondsusja Migratsiooniameti poolt I. K. nimele väljastatud välismaalase passi- KarS §
  11. - ajavahemikus 2004.a. jaanuarist kuni 09.02.2004.a. võltsis I. K. välismaalase passi, asendades sellel I. K. foto enda omaga- KarS § 347 lg
  12. Kohtu arvates I. K. poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütlused tema passi kadumise asjaolude kohta on ebajärjekindlad ja selle isiku ütlused pole vaadeldavad tõendina. Pole tuvastatud, kuidas sattus I. K. pass H.H kätte ja kes asendas passil olnud isiku foto H.H fotoga. - olles KrMS § 217 alusel kinni peetud ja viibides kinnipeetavana Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonnas Tallinnas Vikerlase 14, 16.09.2007.a. kella 14.00 ajal, kui politsei juhtivinspektor A. M. toimetas teda II korruselt I korruse kambriplokki, jooksis ootamatult tagumise hoovipoolse välisukse juurde, keeras ukse seestpoolt lukust lahti, jooksis sisehoovi ning põgenes teadmata suunas- KarS § 328 lg
  13. Kohtu arvates H.H ei saa olla kõnesoleva kuriteo kui karistuse täitmise vastu suunatud süüteo subjekt. Esinedes D. K. ei olnud ta KrMS § 217 lg 2 p 1 alusel kinnipeetava, arestialuse ega vahistatu seisundis. Apellatsioonid ja taotluste sisu Prokurör taotleb kohtuotsuse tühistamist H.

§ 346, § 347 ja § 328 lg 1 järgi, tema süüditunnistamist I.

K. välismaalase passi varguses, selle passi võltsimises või sellele võltsimisele kaasaaitamises ja kinnipeetava põgenemises. Kuritegude kogumi eest liitkaristuseks palub 6 prokurör mõista raskeima karistuse- 1 aasta ja 6 kuud vangistuse- suurendamise teel ning iseseisvalt täideviidav rahaline karistus. Ringkonnakohtu istungil täpsustas prokurör oma taotlust ja palus kuritegude kogumi eest mõista 2 aasta ja 6 kuuline vangistus ning rahaline karistus. Kaebaja leiab, et maakohus tõlgendas vääralt kriminaalmenetlusõigust, kui keeldus kannatanu I. K. vahetust ülekuulamisest ja selguse toomiseks tema seniantud ütlustesse on tingimata vajalik teda küsitleda kohtuistungil. H.H süü tuvastamisel passi varguses tuleb võtta arvesse, et H.H oli võimalus I. K. pass varastada ja see pass faktiliselt oli juba võltsituna 09.02.2004.a. ja 10.02.2004.a. H.H käes. Nimelt H.H poolt passi võltsimist näitab, et sellel oli foto asendatud tema fotoga, igal juhul oli ta võltsimise teo valitseja. Veel leiab kaebaja, et KrMS § 217 alusel isiku kinnipidamine loetakse eelvangistuseks KarS § 68 mõttes, kahtlustatavana kinnipidamise aeg arvatakse isiku karistusaja hulka- seega laieneb kinnipeetava mõiste ning KarS § 328 koosseis ka kahtlustatavana kinnipeetud isikule ja H.H tegu vastab KarS §-le 328 lg

  1. H.H arvates põhineb kohtuotsus oletustel, asjas olevad tõendid on ebapiisavad, ebausaldusväärsed ja kõik pahatahtlikult välja mõeldud, kohus tõlgendas kahtlused süütuse presumptsiooni põhimõtet rikkuvalt kaebaja kahjuks. Ta taotleb teda kogu süüdistuse mahus täielikult õigeks mõista koos sellest tulenevate tagajärgedega ning ta viivitamatult vahi alt vabastada. Kaebaja arvates tegutseb politsei väljaspool seadust. Samuti peab ebaseaduslikuks ähvardamist ebameeldivustega, kui ta hoidub menetlusest kõrvale. Kaebaja rõhutab, et tema ega tema tuttavad-sugulased ei saanud 2004.a. jaanuaris ja 09.-10.02.2004.a. võltsida ja kelmuse teel kasutada I. K. passi: I. K. ütluste kohaselt kadus tal pass 2004.a. jaanuari alguses ajal, mil ta viimati suhtles H.H-ga, kuid veel 03.02.2004.a. sõlmiti sama passi alusel I. K.ga liitumisleping E. E. AS esinduses Valgas. Apellandile on segased süüdistuses nimetatud mobiiltelefone müünud firmade registrinumbrid. Asjas viidi läbi käekirjaekspertiis ilma sellekohase määruseta. Kelmussüüdistuse absurdsust kinnitab, et kohus mõistis apellandi õigeks kelmusel kasutatud passi varguses ja selle võltsimises, mõistis aga selle kasutamises. 11.01.2007.a. varguse kohta ehitusobjektilt XXXX-XXXXX XXX XXX puuduvad tõendid, äriregistris puuduvad mingidki andmed selle aadressi kohta, samuti puuduvad kõnesoleva sae dokumendid, firma esindaja M. K. ja 7 turvafirma töötaja V. T. eitasid sae vargust ehitusobjektilt kõnesoleval päeval, V. T. ütluste kohaselt tehti sellel objektil betoneerimistöid ja mootorsaagi seal ei kasutatud, M. K. ei tundnud H.H autost leitud mootorsaagi. Kaebaja arvates peeti ta kinni kahtlustatavana 11.01.2007.a. ebaseaduslikult, seetõttu on ebaseaduslikud ka järgnevad menetlustoimingud- sõiduauto ja sae vaatlused. Samal öösel XXXXXXXX XXX XX varguse süüdistuse arutamise käigus ütluseid andnud T. K., A. T. ja T. V. pole erapooletud, nad on kriminaalasjas huvitatud isikud, nendega tekkis kinnipidamisel ebatsensuurne sõnavahetus. Nende isikute poolt antud terve mõistuse vastased ütlused on omavahel vastuolus, kaebaja ei saanud samal ajal viibida erinevates kohtades. Kaebaja on seisukohal, et kuna kannatanud juriidilise isiku esindaja T. V. kuulati üle tunnistajana, siis kannatanut pole, seega pole olemas ka kuritegu. 16.09.2007.a. varguses kinnitab kaebaja, et ametiasutusele (uurimisorganile) on esitatud valeandmeid eesmärgiga saada muud tulu: kättesaadud drell tagastati isikule, kellel puudus selleks firmast väljastatud volitus. Kannatanu firma töötaja A. K. kinnitas, et sissemurdmise jäljed olid soojakul enne 16.09.2007.a., sellel kuupäeval oli lukk töökorras. Tunnistaja V. L. ei osanud nimetada oma töökoha aadressi, seetõttu ei saanud ta välja kutsuda ka politseid. Politseitöötajatel K. P. ja M. K. polnud mingit seaduslikku alust kaebaja kinnipidamiseks sündmuskohast eemal ja suhtelise ajavahemiku möödudes, kuna nad ei näinud sündmuskohalt põgenenud isikuid. H.H tegutses ehituse alal ja soetas lehekuulutusi kasutades legaalselt tööriistu, absurdne on teda süüdistada odavate tööriistade varguses. Kaebaja arvates karistati teda kättemaksuks tema emale, kes polnud järeleandlik ja nõudis õiglust. Taotlust õigeks mõista valeandmete esitamises KarS § 280 lg 1 järgi pole põhjendatud. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant oma taotlust: uue süüteo toimepanemisel oleks ta võetud koheselt vahi alla, seetõttu ja tulenevalt veel tema alusetust kinnipidamisest oli ta sunnitud oma isikut varjama ja andma valeandmeid. Adv. A.Simson taotleb samuti H.H täielikku õigeksmõistmist, tema vahi alt vabastamist, kautsjoni ja äravõetud sularaha tagastamist. Kaebaja arvates pole kohtuotsus kelmuses ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises piisavalt põhjendanud ja otsus rajaneb üksnes lepingutel olevate allkirjade autentsuse kindlakstegemiseks läbi viidud ekspertarvamusel. Ekspertiisi tulemus oli küsimuste esitaja poolt ette suunatud. 8 Kahtlustatuna varguses 11.01.2007.a. peeti H.H Tallinna teises osas kinni alusetult ja ebaseaduslikult. Süüdimõistmiseks varguses on ebapiisav, et H.H autos oli asitõendina vaadeldud saag- millegagi pole kummutatud selgitus, et ta oli selle ostnud eelmisel päeval. Kohtuistungil on kinnitatud, et kõnesoleval päeval pole süüdistuses nimetatud firmast midagi varastatud. Samal kuupäeval ehitusobjektilt XXXXXXXX XXX XX ja 16.09.2007.a. ehitussoojakust XXXXXXXXXX X toimepandud vargustes puuduvad tõendid H.H süü kohta. H.H viibis 16.09.2007.a. sündmuskohaga XXXXXXXXXX X samal tänaval põhjustel, mis ei seondu kõnesoleva vargusega. Ta peeti asitõenditeta kinni üksnes põhjusel, et ta juhuslikult kandis sündmuskohalt põgenenud isiku pükstega sarnaseid pükse. Järgnenud kinnipidamisel kahtlustatavana oli tal õigus anda valeütluseid. Valeandmeid esitades ei pannud ta toime kuritegu KarS § 280 lg 1 tähenduses. Adv. V.Dikusar esitas kolleegiga samasuguse taotluse: otsus rajaneb oletustel, kaudsetel ja vastuolulistel tõenditel, pealegi on nad ebapiisavad ja ebausaldusväärsed, mingi menetlusliku võimaluseta ja kompetentsete organite abita pandi juriidiliselt harimatule H.H-le kohustus tõendada oma süütust, kohus uuris tõendeid süüdistava kallakuga, hindas neid ühekülgselt ja ebaobjektiivselt, telefonisidega seotud käitumine on iseloomult mitte karistusõigusliku, vaid tsiviilõigusliku sisuga, mõnes vargusega seotud süüdistusasjas puudub kannatanu menetlusosalisena. Väidetava kelmuse lahendamisel näitas maakohus ebaõigesti, et süü on tõendatud kõnesolevate V. K. nimelt
  2. 02.2004.a. ja 10.02.2004.a. tehtud lepingutega. Millegagi pole tõendatud, et arutuselolevaid telefone kasutas H.H või keegi tema sugulastest-tuttavatest, seetõttu on alusetu süüdistus käitumisest varalise kasu saamise eesmärgil. Väidetavas kelmuses kasutatud võltspassi pole leitud ega uuritud, I. K. kohtus üle ei kuulatud, ehkki tema asukoht oli maakohtule teada. Seadusevastaselt esitati kohtueelsel uurimisel I. K.le äratundmiseks mitte H.H ise, vaid teiste fotode seas H.H foto, ehkki eelmisel päeval oli talle näidatud H.H passi ksero. Kaitsja hinnangu kohaselt ilmusid kõnesolev võltspassi kserod E.-sse esmakordselt alles 2004.a. märtsikuu lõpus ja 09.-10.02.2004.a. esitati lepingute sõlmimiseks I. K. õige pass. Ka ei saa otsuse tegemisel aluseks võtta käekirjaekspertiisi akti, sest see viidi läbi ilma määruseta ja vaidlustatud lepingutel kserode suhtes, ei püstitatudki võimalust, et allkirjad on kirjutanud keegi muu peale H.H, 9 küsitav on eksperdi pädevus ning ekspertiisiakt ja eksperdi ütlused kohtus ei saa olla süüdimõistva kohtuotsuse aluseks. 11.01.2007.a. varguste suhtes esitab kaitsja analoogilised väited oma kaitsealusega ja lisab, et turvapatrull sõitis sündmuskohale XXXXXXXX XXX XX seoses soojaku akna lõhkumisega, asitõendid leiti põõsast ja väide vargusest ilmnesid alles peale ebatsensuurset tüli ja füüsilist kontakti ning peale kahtlustatavate politseile üleandmist ja nende kinnipidamist. Seega peeti H.H ja K.L kinni ebaseaduslikult. Soojaku omanikfirma esindajal polnud sündmuskohale saabudes soojaku võtit kaasas, seega ei saanud keegi enne politsei kohalesaabumist teada- kas ja mida on varastatud. 16.09.2007.a. sündmustes lisab kaitsja oma kaitsealuse väidetele, et H.H sattus sündmuskoha piirkonda juhuslikult, ta peeti kinni ainsa vihje alusel, et sündmuskohalt põgenejal olid jalas lühikesed püksid, sama juhuslikult võinuks kahtluse alla sattuda ükskõik kes samasuguse pikkusega pükse kandnud isik. See tähendab, et tema kinnipidamine oli ebaseaduslik, edasiselt enda kohta valeandmeid esitades kaitses ta ennast seadusetuse vastu. K.L kinnitab apellatsioonis, et ta tungis 07.06.2006.a. öösel sisse treilerisse XXXX-XXXX, kuid tema sealt midagi ei varastanud. Tsiviilnõue esitati alles märgatavalt hiljem, sellest kannatanu esindaja loobus kohtus. Inkrimineeritud varguseid 11.01.2007.a. (ehitusobjektid XXXXXX külas ja XXXXXX külas) pole tema toime pannud. Kaebaja palub ennast kogu süüdistuses õigeks mõista, vabastada ta menetluskuludest ja kompenseerida talle vahi all oldud aeg (1 aasta 5 kuud ja 5 päeva), kuna sellega seoses halvenes ta tervis, ta kaotas Eestis elamiseks loa. Adv. N.Lausmaa palub maakohtu otsus tühistada K.L süüditunnistamises kahes varguses 11.01.2007.a. ja selle eest karistamises. K.L koos H.H-ga peeti küll kinni XXXXXXXX XXX XX ehitusobjekti lähedal H.H kasutusel olnud sõiduautos olnud AS T. soojakust varastatud mootorsaega, kuid K.L ei oma selle sae vargusega mingit puutumust. Samuti pole tõendeid, et K.L oleks enda käes hoidnud XXXXXXXX XXX XX ehitusobjekti lähedal põõsastest leitud tööriistu. Isiku viibimine sündmuskoha läheduses, selle kohta mõistliku selgituse andmine ja süüdistatavate omavahelised mobiilikõned ei ole piisavad isiku süüdi tunnistamiseks. 10 F.I taotleb, et talle mõistetud karistuse alguskuupäevaks loetaks päev, millest alates ta kannab eelmise kohtuotsusega mõistetud karistust (17.02.2007.a.), arutuselolevad teod pandi toime enne eelmist kohtuotsust. Adv. N.Lausmaa palub F.I-le mõistetud karistus lugeda kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega, sest mõlemad arutuselolevad vargused pandi toime enne eelmist kohtuistungit ja süüdistatav tunnistas ennast täielikult süüdi. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada tähelepanu seadusest tulenevale kohustusele tugineda kriminaalasja lahendamisel üksnes tõenditele või kohtu poolt üldtuntuks tunnistatud asjaoludele; ühelgi tõendil omaette võetuna pole suuremat kaalu kui teistel tõenditel; kohus hindab tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt; tõend on isiku ütlus, eksperdiarvamus, asitõend, menetlustoimingu protokoll, dokument teavet sisaldav salvestis (KrMS §-d 60, 61, 63). Maakohus on apelleeritud kohtuotsuse tegemisel järginud neid nõudeidjärelduste tegemisel on viidatud seaduslikul teel kogutud tõenditele, neid on hinnatud kogumis. Kohus järgis süütuse presumptsiooni nõuet ja mõistis H.H õigeks süüdistuses, mida puudutavates tõendites esines kahtlus.
  4. H.H ja tema kaitsjatel on etteheiteid kõigile käesoleva kriminaalasja lahendamisega seotud institutsioonidele: politsei tegutseb väljaspool seadust, tõendid on välja mõeldud (süüdistatava lähedaste isikute kiusamiseks), tunnistajate ütlused on ebausaldusväärsed, kannatanute esindajad pole erapooletud, ekspertiis on läbi viidud uurija poolt tulemust ette suunavalt, maakohus menetles kriminaalasja süüdistava kallakuga ja ebaobjektiivselt ja langetas kohtuotsuse ebapiisavate tõendite alusel, H.H seati olukorda, kus ta peab tõestama oma süütust. Need väited pole kooskõlas kriminaalasjas olevate tõenditega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks anda oma hinnangut sellistele väidetele, mis kajastavad isikute arusaamu ja jäävad väljapoole õiguslikku argumentatsiooni. Apellatsioonidest ei selgu- kes ja millisel eesmärgil on huvitatud kellegi konkreetse isiku (käesoleval juhul apellatsioone aluseks võttes H.H) alusetult süüdi tunnistamisest ja karistamisest. Kriminaalasja menetlemise käigus pole esitatud taotlusi ühegi menetleja taandamiseks. 11 Suures osas on süüdistatavate ja kaitsjate menetluslikele etteheidetele vastatud juba apelleeritud kohtuotsuses. Sellele vaatamata korrati neid apellatsioonides ja ringkonnakohtu istungil ilma täpsustuste või uute põhjendusteta.
  5. Nõustuda tuleb apellatsioonidega osas, et kätte pole saadud ja asitõendina pole kriminaalasja juurde liidetud passi, mis esitati apelleeritud kohtuotsuses nimetatud kelmuste läbiviimisel. Seetõttu viidi uurimine kõnesoleva passiga seonduvalt läbi sideasutustes säilitatud dokumendi kserokoopiate alusel. Kohtul pole alust väita, et need koopiad ei vasta dokumendile, mis esitati erinevates sideasutustes teenuse ostmisel, seda ei ole kinnitanud ükski menetlusosaline. Säilinud koopiad olid aluseks ka süüdistuse aluseks olnud käekirjaekspertiisi läbiviimisele, vaidlustatud materjal võimaldas ekspertiisi teostada (toimik IV köide, lk. 62-64).
  6. Veel on õigus apellantidel, kes väidavad, et käesolevas asjas antud ütlused on vastuolulised. Olulisim erinevus võrreldes ülejäänud tõenditega seisneb H.H poolt antud ütlustes. Veelgi enam- ta ise on kriminaalasja uurimise käigus oma ütluseid olulisel määral muutnud. Nii on ta oma süüd korduvalt tunnistanud (toimik IV köide, lk. 67-70, 91-94, 137-142, 151-154, 155-156), on alustanud kokkuleppemenetlust leebema karistuse ootuses, hiljem aga üldmenetluses süüd eitanud. Kaitsetaktika valik on kahtlustatava/süüdistatava õigus, kuid sama isiku poolt erinevate ütluste andmine näitab, et selle isiku ütlustele kohtuotsust rajada ei saa. Olematu süü tunnistamine pole usutav. Asjas puuduvad tõendid, et kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajad andsid ütluseid kellegi poolt kallutatult, neid oli eelnevalt hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, maakohus pole nende ütluste tõelevastavust kahtluse alla seadnud, valdaval määral langevad need kokku teiste kindlaks tehtud asjaoludega. Järeldused on tehtud tõendite kogumi, mitte üksiku tõendi alusel.
  7. Muud kriminaalasja menetlemist puudutavad väited on paljasõnalised ja pole kriminaalasja materjalidega kindlaks tehtud. Politseil oli kohustus ja alus kinni pidada isik, kes viibis sündmuskoha ligiduses ja kes saadud teabe kohaselt kandis kahtlustatavaga samasuguseid riideid. Samuti oli politseil õigus kahtluse korral kontrollida sõiduautos olevat vara, kontrollida isikusamasust ja nõuda kahtlustuse osas selgitusi. Käekirjaekspertiisi läbiviimise aluseks oli 15.05.2007.a. koostatud ja 17.05.2007.a. ekspertiisiasutusse saabunud määrus. Ringkonnakohtu arvates ei näita käesolevas asjas ekspertidele esitatud küsimused apellatsioonides nimetatut, et eksperdilt saadud vastus oli sellega ette suunatud. Ekspertiis viidi läbi komisjonilisena kahe eksperdi poolt. H.H kaitsja väide eksperdi 12 (eba)pädevuse kohta langeb kokku kaebuse üldise vaimuga õigusemõistmise ebaobjektiivsusest ja väljub ülalnimetatud nõudest tugineda tõenditele. Juriidiliselt on arusaamatu H.H kaitsja poolt väidetu, et süüdimõistmine võltsimises tugineb üksnes ekspertiisiarvamusel, kriminaalmenetluse seadus ei ole sätestanud ega saa kunagi sätestada mitme tõendi kohustust. Kohtuistungi protokollide kohaselt pole süüdistatavad ja nende kaitsjad taotlenud täiendavate tõendite uurimist, mistõttu jääb arusaamatuks väide tõendite ebapiisavusest.
  8. Omaette käsitlemist vajavad I. K. ütlused kui tõend. Kriminaalasja materjalide kohaselt väitis I. K. eeluurimisel, et pass läks tal kaduma 2004.a. jaanuaris, kui teda külastas H.H, ta tundis esitatud fotode seast ära H.H. Sellele vaatamata kinnitas ta oma 30.06.2004.a teatises Kodakondsus- ja Migratsiooniametile, et kaotas passi 3 kuud tagasi ja ei tea, kus see on (toimik IV köide, lk. 4-5). Seda vastuolu maakohus ei kõrvaldanud ja I. K. kohtus ei küsitletud, ehkki tema asukoht tehti kindlaks. Maakohus ei võtnud I. K. eeluurimisel antud ütluseid arvesse ja mõistis H.H õigeks I. K. passi varguses ja selle võltsimises. Ringkonnakohtus taotles prokurör jätkuvalt I. K. ülekuulamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kannatanu I. K. neid ütluseid kohtuotsuse aluseks võtta ei saa. Käesolevaks on I. K. asukoht taas selgusetu, KrMS § 140 sätestab küll võimaluse kuulutada kannatanu tagaotsitavaks, kuid kohtukolleegiumi arvates pole sellise võimaluse praktikas rakendamine kohtumenetluses võimalik, sest kannatanu tabamise korral tema vahi all viibimine kohtuistungi ootel kauem kui 48 tundi on mõeldamatu. Kõnesoleva süü tõendatus tuleb lahendada teiste olemasolevate tõendite alusel. Muude kohtupidamist sätestavate põhimõtete kõrval peab õigusemõistmine toimuma võimalikult kiiresti. II
  9. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate ja süüdistatavate väidetega, et süüdistatavate süü pole tõendatud. Asjas olevad tõendid on apelleeritud kohtuotsuses toodud piisava üksikasjalikkusega ja ringkonnakohus ei pea KrMS § 342 lg 3 p 1 kohaselt vajalikuks korrata neid osas, mis olid aluseks apelleeritud kohtuotsusele süüdi tunnistavas osas. Alljärgnev tuuakse vastusena apellatsioonidele, omapoolsete täiendavate põhjendustena ja asjaoludena, mis tingivad maakohtu seisukohtade ümberhindamise. 13
  10. H.H süüdimõistmine kelmuses on ümberlükkamatult tõendatud komisjonilise käekirjaekspertiisi aktiga, ekspertide järeldus on kategooriline. Sellest järeldub, et võltsitud passi kasutas ja selle abil I. K. nimelt pettuse teel järelmaksuga teenust ostis H.H. Avalduses politseile on I. K. teatanud et tal pole mobiiltelefoni kunagi olnud (6-7). H.H on apellatsioonis kinnitanud, et ei tema ise ega tema lähikondsed ei saanud passi võltsida ja seda kasutada. See väide H.H osas on kummutatud kindlakstehtud asjaoludega. Ühtki süüd välistavat asjaolu, mida väite kinnitusena saaks kontrollida, pole ta esitanud.
  11. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et H.H varastas I. K. passi. Kaheldamatult H.H oli teadlik passi võltsimisest, passi kasutamine tema poolt näitab tema huvitatust selle passi võltsimisest, ilma tema kaastegevuseta polnuks võimalik sellesse passi tema foto sattumine ja võltsitud passi tema poolt sideettevõttelt teenust ostes kasutamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on seda süüdistust analüüsides rikkunud materiaalõigust ja maakohtu otsus selles osas tuleb tühistada- süüdistatav oli võltsimise teo valitsejaks vähemalt dokumendi võltsimise kaasaaitamisena s.o. ta pani toime kuriteo KarS § 347 lg 1- § 22 p 1 järgi,
  12. Vargus loetakse grupiliseks, kui mitu isikut varguse eesmärgil ületavad vara asukohta pääsemist takistava tõkke, s.t. alustavad realiseerima kuritegelikku kavatsust. Tegu loetakse lõpuleviiduks võõra vara omakasuks pööramisega kasvõi grupi ühe liikme poolt. Määravat tähtsust ei oma kahjunõude esitamise hilisem aeg või kahju hüvitamise nõudest loobumine. H.H püüab apellatsioonis hajutada tähelepanu 11.01.2007.a. toime pandud tegude olulisimalt: toime oli pandud kaks vargust, varastatud esemetest osa leiti peidetuna sündmuskoha ligidusse või H.H poolt juhitud autost. Selles süüdistuses olevad maakohtu otsuses osutatud tõendid kogumina kinnitavad maakohtu järelduste põhjendatust. Ükski süüdistuses nimetatud tegu pole toime pandud samal ajal, seetõttu jääb arusaamatuks väide viibimisest samal ajal erinevates kohtades.
  13. Kui H.H kinnipidamisel varguse sündmuskoha läheduses 16.09.2007.a. oleks puudunud põhjus, siis poleks tal olnud vajadust varjuda üle aia võõrale territooriumile, tabamisel varjata oma isikut ja võimaluse tekkides põgeneda. Nimelt varguse toimepanemine sundis teda põgenema sündmuskohale saabunud politseinike eest, esitama enda kohta valed isikuandmed ja võimaluse tekkides pakku minema. 14
  14. Ringkonnakohtu arvates tõlgendas maakohus mõistet „kinnipeetav“ liiga kitsalt, seetõttu tuleb kohtuotsus H.

§ 328lg 1 järgi tühistada ja ta selles kuriteos süüdi tunnistada.

H.H peeti kinni 16.09.2007.a. kella 04.00 kahtlustatavana varguses, talle selgitati kinnipidamise põhjus ja ta kuulati kahtlustatavana üle (toimik IV köide, lk. 134-142). Seega oli H.H sellest ajahetkest alates kinnipeetav KrMS § 217 lg 2 p 1 tähenduses olenemata sellest, et teda poldud veel suudetud eelvangistusosakonda või arestimajja toimetada. Kinnipeetava H.H põgenemine KarS § 328 lg 1 järgi on tõendatud tema enese ütlustega, teatisega ja tunnistaja A.Makaritševa ütlustega.

  1. Toodud asjaoludel tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja uue otsusega H.H süüdi tunnistada KarS § 347 lg 1- § 22 p 1 järgi ja KarS § 328 lg 1 järgi. Nimetatud põgenemise eest tuleb H.H karistuseks mõista vangistus, sest ta jätkas uute kuritegude toimepanemist, vaatamata varasemale kriminaalkorras karistamisele. Võltsimisele kaasaaitamise eest tuleb teda karistada rahalise karistusega, sest selle teo toimepanemist soodustas politseitöötajate pealiskaudsus oma tööülesannete täitmisel. Vaatamata sellele, et tulenevalt õigeksmõistmise tühistamisest suureneb H.H süü maht, pole ringkonnakohtu arvates võimalik rahuldada prokuröri poolt kolleegiumi istungil esitatud taotlust mõista H.H-le pikemaajalisem vangistus kui mõistis maakohus. Oma apellatsioonis pole prokurör taotlenud tühistada kohtuotsust H.H liitkaristuse osas, samuti pole prokuröri apellatsioonis taotletud mõista uus liitkaristus. Apellatsioonide piiridest väljuvana käsitab ringkonnakohus F.I-le liitkaristuse mõistmist. Maakohus on eksinud F.I liitkaristuse mõistmisel, liites käesolevate varguste eest mõistetud karistuse varasema kohtuotsusega (07.11.2006.a.) mõistetud ärakandmata karistuse KarS § 65 lg 2 alusel. Eelmist karistust-2 aastat vangistust- kannab ta alates 14.02.2007.a. (toimik V köide, lk. 44-45). Karistused tuleb liita KarS § 65 lg 1 alusel, sest arutuselolevad teod pani ta toime enne eelmist kohtuotsust. Apellatsioonides pole taotletud F.I liitkaristuse suurendamist. Need asjaolud tähendavad, et F.I-le mõistetud liitkaristusaja alguseks tuleb lugeda 14.02.2007.a. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel osaliselt tühistada, prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt, F.I ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada ja ülejäänud apellatsioonid jätta rahuldamata. Jüri Paap Julia Katškovskaja Malle Preimer 15 Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 08 06 2009 otsusega nr 3-1-1-48-09 RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  3. jaanuari
  4. a kohtuotsus H.H süüditunnistamises ja karistamises KarS § 347 lg 1 - § 22 p 1 ning § 328 lg 1 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises ning saata kriminaalasi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
  5. Tühistada Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. jaanuari
  9. a kohtuotsused H.H süüditunnistamises ja karistamises KarS § 280 lg 1 järgi.
  10. Mõista H.H süüdistuses KarS § 280 lg 1 järgi õigeks.
  11. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  12. Kassatsioon rahuldada osaliselt. 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.