Obsah (6)

§ 121§ 263§ 64§ 68§ 74§ 75

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-09-5712 (kohtueelses menetluses

§ 121

; § 263 p 1 järgi advokaat Anu Rannaveski Süüdistus Kaitsja RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada V.G süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud ning tunnistada V.G süüdi

§ 263

p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud;

§ 64

alusel mõistetud üksikkaristustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista V.G-le liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa) kuud;

§ 68

alusel arvestada eelvangistuse aeg 06.12.2008 s.o 1 päev karistuse tähtaja hulka ja lugeda V.G lõplikuks karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva;

§ 74

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 7 kuud 29 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.G-le katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust pöörata täitmisele, kui V.G ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata V.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xx-x xxxxxxxx ; tühistada V.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista V.G-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 1138 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti ja muud kriminaalmenetluse kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid videosalvestis CD-R plaadil jätta kriminaalasja juurde ja taskunuga tagastada kannatanule Gunnar K.le ; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Anu Rannaveskile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „V.G, 1-09-5712, sundraha“, „V.G , 1-09-5712, kriminaalmenetluse kulud“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on V.G-le mõistetavaks karistuseks

§ 121

vangistus 3 kuud;

§ 263

p 1 järgi vangistus 8 kuud;

§ 64

liitkaristus vangistusena 8 kuud;

§ 68

alusel lõplikuks karistus vangistus 7 kuud 29 päeva;

§ 74

lg 1 alusel katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust pöörata täitmisele, kui V.G ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata V.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx .

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel motiveeringud 2.
2. V.G-le esitatud süüdistused kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud V.G on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema
3. mail 2008 õhtusel ajal kella 22- 23 paiku Viljandi linnas Lossi ja Tartu tänavate ristmikul kino ees asuvas pargis kõnetas Jakobsoni kuju juures pingil koos Kristi P.ga istunud Gunnar K.d ja küsis temalt suitsu, Gunnar K. vastas, et tal ei ole suitsu ning V.G jätkas vestlust küsides, kas Gunnar K. on sama muusikastiili austaja kui Martin Kruuse, jaatava vastuse peale tõukas V.G Gunnar K.d , seejärel lõi püsti tõusnud Gunnar K. korduvalt rusikaga näkku põhjustades kannatanule valu ja näole verevalumeid ning marrastusi ja lõpetas ründe alles siis, kui Gunnar K. teda kaasas olnud taskunoaga enda kaitseks haavas. -
4. septembril 2008 päevasel ajal vahetunnis austamata koolikorda ja rikkudes kaasõpilaste rahu ja turvatunnet Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Vana- Võidu külas Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli koridoris lõi alaealisele Mario K.ile rusikaga näkku, mille tagajärjel lõi kannatanu pea valusasti vastu rauast kappi ära. 2 V.G teod on talle kvalifitseeritud

§ 263p 1 järgi avaliku korra rikkumisena, kui see on toime pandud vägivallaga.

V.G on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 06.12.2008 kella 03:00 paiku Tallinnas Vana- Posti 8 asuvas ööklubis Hollywood lõi Rainis S.i ühe korra rusikaga näo piirkonda ja mõne aja möödudes lõi ööklubi juures väljas taas Rainis S.ile rusikaga näo piirkonda põhjustades kannatanule valu ja parema silmaümbruse verevalumi V.G tegu on talle kvalifitseeritud

§ 121järgi teise inimese löömisena.

2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning V.G tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 121; § 263 p 1 järgi.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 121

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 263

p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid V.G karistamise kokkuleppemenetluses. V.G karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. 3 KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava V.G kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 30 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb V.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1138.70 (991.20 + 147.50) ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid videosalvestis CD-R plaadil jätta toimiku juurde ja taskunuga tuleb tagastada kannatanule Gunnar K. le; V.G on kahtlustatavana kinni peetud 06.12.2008, seega on V.G viibinud eelvangistuses 1 päev.

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 4 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 5